2-12-12906/3 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

2-12-12906

1 (5)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Otsuse tegemise aeg ja koht

2. mai 2012 Põlva Tsiviilasja number 2-12-12906 Tsiviilasi

I. H. M. H. elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja – I. H. : xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxx xx-xxx xxxxx) Kostja – M. H. : xxxxxxxxxxxx: xxxxxxx x-xx xxxxx) Tsiviilasja hind 1268,10 eurot Kirjalik eelmenetlus 2. mai 2012 RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada

1.1 Välja mõista M. H. . H. elatis ühekordselt, s.o perioodi xx.xx.xxxx xx.xx.xxxx , 1356 (tuhat kolmsada viiskümmend kuus) eurot 97 senti.

1.2 Välja mõista M. H. . H. elatis alates 29.03.2012 igakuiselt 145 (sada nelikümmend viis) eurot kuni I. H. keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni.

1.3 Elatis kanda I. H. nr 1107070330 AS-s Swedbank.

2. Menetluskulud jätta M. H. .

Otsus tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantselei kaudu 02.05.2012 kell 16. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2-12-12906

2 (5) Kostja võib esitada kaja Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused

I. H. ) on 29.03.2012. a esitanud Tartu Maakohtule hagi, milles nõuab oma isalt M. H. ) elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras alates 09.06.2011. Hagiavalduse kohaselt pole kostja hagejale elatist maksnud alates 09.06.2011, mil ta sai täisealiseks. Hageja õpib Põlva Ühisgümnaasiumi viimases klassis kuni 20.06.2012 ning tal pole vara ega sissetulekut.

Kostja vastuväited

Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 05.04. 2012 (tl 11), kuid ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 7 pöördel).

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud kostjale tähitud kirjaga postiteenuse osutaja vahendusel. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud kostja emale – H. H. .04.2012. a (tl 11, 12).

2-12-12906

3 (5) TsMS § 313 lg 2 sätestab, et menetlusdokumendi võib kätte toimetades anda üle muule isikule kui saajale üksnes käesolevas osas sätestatud juhul. Nimetatud isik peab dokumendi esimesel võimalusel andma üle saajale. Ta võib keelduda dokumendi saajale üleandmiseks vastuvõtmisest üksnes juhul, kui ta põhistab, et tal ei ole võimalik dokumenti saajale üle anda. Isikule tuleb dokumendi üleandmise kohustust selgitada. Kättetoimetamise kehtivus selgituse andmisest ei sõltu. TsMS § 322 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Kuna H. H. kostja juures ja teda saab pidada kostja perekonnaliikmeks, siis tuleb hagiavalduse ja selle lisad lugeda kättetoimetatuks kostjale TsMS §-de 3312 lg 1, 313 lg 2 ja 322 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o 19. aprilliks 2012) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine käesoleval juhul TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 ja lg-s

51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

Alates 01.07.2010. a kehtiva perekonnaseaduse ( PKS) § 210 lg 1 kohaselt käesolev seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kuna käesolev hagi on esitatud pärast 01.07.2010. a, ja nõutakse elatise maksmist uue perekonnaseaduse jõustumisele järgneva perioodi eest, kuuluvad asjas kohaldamisele uue perekonnaseaduse sätted. PKS § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 2 järgi on õigustatud saama ülalpidamist laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Sünnitunnistuse koopia (tl 5) kohaselt on hageja kostja tütar. Põlva Ühisgümnaasiumi teatise (tl 6) kohaselt õpib hageja Põlva Ühisgümnaasiumi 12. klassis. Perekonnaseaduse mõtte järgi mõeldakse ülalpidamise andmise all reeglina raha maksmist.

2-12-12906

4 (5) PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõikes 2 on sätestatud, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrusega nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ kehtestati alates 01.07.2009. a töötasu alammääraks täistööaja töötamise korral 278,02 eurot. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a. määruse nr 169 „Töötasu alamäära kehtestamine“ kohaselt on alates 01.01.2012. a töötasu alamäär kuus 290 eurot. Seega on minimaalse elatusraha suurus ühele lapsele kuni 31.12.2011. a 139,01 eurot kuus ning alates 01.01.2012. a 145 eurot kuus. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagiavaldus on kohtule esitatud 29.03.2012. a, kuid hageja nõuab elatist alates 09.06.2011. a (tl 1-3).

Kuna hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras alates 09.06.2011. a kuni hageja poolt keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni PKS § 97 p 2; § 100 lg 1 ja § 108 alusel.

Seega peab kostja maksma elatist hagejale avavahemiku xx.xx.xxxx 28.03.2012 eest ühekordselt kokku 1356,97 (139,01/30 x 22 + 6 x 139,01 + 2 x 145 + 145/31 x 28 = 1356,97) eurot ning alates 29.03.2012 igakuiselt 145 eurot.

TsMS § 445 lg 1 kohaselt tuleb väljamõistetud elatis kanda hageja poolt hagiavalduses märgitud arvelduskontole.

Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 129 lg 2 järgi on 1268,10 (139,01/30 x 22 + 6 x 139,01 + 2 x 145 + 145/31 x 9 = 1268,10) eurot.

TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda.

Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

2-12-12906

5 (5) Hagiavalduse (tl 1-3) järgi pole hagejal tekkinud menetluskulusid. Seetõttu pole võimalik kostjalt välja mõista menetluskulusid hageja kasuks.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Lembit Käis Kohtunik