3-11-1842/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 30.aprill 2012 Tallinn Haldusasja number 3-11-1842 Haldusasi T Ki (K) kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks tagastama jope „Moncler“ helkur või hüvitama jope „Moncler“ maksumus

499 euro suuruses summas Menetlusosalised Kaebuse esitaja – T K Vastustaja – Tallinna Vangla Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata taotluse osas Tallinna Vangla kohustamiseks hüvitama T Kile jope „Moncler“ maksumus 499 euro suuruses summas.

2. Rahuldada kaebus osaliselt helkuri tagastamise taotluse osas ja kohustada Tallinna Vanglat andma kaebajale T Kile tema jope tasku luku küljest eemaldatud helkuriga võimalikult sarnane uus helkur.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Saata otsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 30.04.2012, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 18.03.2011 läks kaebuse esitaja T K Tallinna Vanglasse karistust kandma. Koheselt toimus läbiotsimine ning vangla töötaja võttis hoiule kaebuse esitaja isiklikud esemed, sealhulgas helkuri, mis eemaldati kaebaja jope küljest. Käesolevaks ajaks on tuvastatud, et vanglal puudub informatsioon äravõetud helkuri asukoha kohta.

2. 28.04.2011 esitas T K vanglale avalduse, milles andis teada, et läbiotsimise käigus kahjustas vangla tema jopet eemaldades sellelt helkuri (tl 23 pöördel). Tallinna Vangla 25.05.2011 vastuskirjaga nr 1- 13/18587-1 teatas vangla kinnipeetavale, et on nõus kaduma läinud helkuri asendama samaväärsega (tl 24). Kaebaja eseme asendamisega ei nõustunud, vaid esitas 01.06.2011 ja 22.06.2011 Tallinna Vanglale taotlused äravõetud helkuri tagastamiseks või jope väärtuse hüvitamiseks 499 euro suuruses summas Tl 24 pöördel, 25 pöördel-26). 20.07.2011 vastusega nr 1-13/18587-5 jättis Tallinna Vangla kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata (tl 4-6).

3. 25.07.2011 esitas T K Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks tagastama firmamärgiga „Moncler“ jope helkur või hüvitama jope maksumus 499 euro suuruses summas. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 26.08.2011 määrusega menetlusse ja määras asja 10.04.2012 määrusega kirjalikku menetlusse.

KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT

4. Kaebuse esitaja taotleb Tallinna Vangla kohustamist tagastama kaebajale kuuluva jope helkur firmamärgiga „Moncler“ või hüvitama jope maksumus 499 euro suuruses summas.

5. 18.03.2011 läks kaebuse esitaja Tallinna Vanglasse karistust kandma. Asjade läbivaatamisel leiti kaebaja asjade seast keelatud esemeid (kolm mobiiltelefoni), mis konfiskeeriti ning mille eest kaebajat karistati. Samas anti mobiiltelefonid kaebajale hiljem tagasi, millega anti märku, et need ei olnud keelatud, seega ei oleks tohtinud nende eest ka karistada. Samal päeval, s.o 18.03.2011, lõikas inspektor hoolimata kaebuse esitaja vastuväidetest kaebaja jope küljest ära helehalli 2,2x2,5x2,5 kolmnurkse plastmassist

helkuri, mis rippus sinist värvi nööri otsas ning kuulub originaalis jope juurde. Jope „Moncler“ väärtus on

Helsingi Stockmani kaubamajas 499 eurot. Helkur on mitmeotstarbeline – pimedas see helendab, muudab jope kandja pimedal ajal nähtavaks ning eraldab ära jope originaalsuse, kuna helkuri mõlemal küljel on kiri „Moncler“. Kaebaja ütles vangla inspektorile, et kui ta jope küljest midagi ära lõikab, kaob jope väärtus, mis on 499 eurot. Hiljem öeldi kaebuse esitajale, et helkur on tema isiklike asjade juures laos, aga nüüd on selgunud, et helkur on kadunud. Kaebuse esitaja ei ole nõus Tallinna Vangla pakutud lahendusega, et helkur asendatakse samaväärsega.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ning palub jätta selle rahuldamata.

7. Kaebaja viited temale määratud distsiplinaarkaristuste kohta on asjakohatud, kuna need ei ole seotud käesoleva

kaebusega. Kaebaja sai distsiplinaarkorras karistada keelatud esemete omamise eest ning vastavate haldusaktide vaidlustamiseks on ette nähtud vastav kord.

8. Vangla on kaebajale korduvalt selgitanud, et kaebaja kohustamisnõue helkuri tagastamise osas ei ole realiseeritav, kuna konkreetse eseme asukoht on vanglale teadmata, mistõttu ei ole võimalik ka kohustamisnõuet täita.

9. Kaebaja on oma kaebuses märkinud, et tekkinud kahju väljendub selles, et jopele kinnitatud helkur on kadunud, mistõttu on ka jope väärtus vähenenud. Kaebaja hindab kahju suuruseks jope soetamise maksumuse s.o 499 eurot. Kaebaja on seisukohal, et vangla tegevus, mis väidetavalt jope väärtuse vähenemise põhjustas (helkuri eemaldamine), on olnud õigusvastane. Nimetatud osas vangla kaebajaga ei nõustu. 18.03.2011 tuli kaebaja

iseseisvalt kandma karistust, mille raames teostati kaebajale ja tema isiklikele asjadele läbiotsimine. Läbiotsimise

eesmärgiks on leida ja ära võtta kõik vanglas keelatud esemed. Kuna kaebajalt leiti mitmeid keelatud esemeid (kaks mobiiltelefoni, mis olid peidetud topeltpõhjaga ämbrisse; habemeajamisgeeli pudelisse peidetud mobiiltelefon, mälukaart ja laadija) oli vanglateenistuse ametnikel põhjendatud kahtlus, et isik võib omada ka muid keelatud esemeid. Jope tasku luku küljes olnud helkur eemaldati, kuna tegemist oli ehituslikult esemega, millesse oli võimalik peita keelatud esemeid ning kuna kinni peetav isik oli loonud oma tegevusega kõrgendatud kahtluse ka muude võimalike keelatud esemete omamise kohta. Eeltoodust tulenevalt ei saa vangla sellist käitumist pidada õigusvastaseks, kuna vanglateenistuse ametnikul on kohustus ennetada kõiki võimalikke sisekorraeeskirja rikkumisi. Küll on vangla tegevus olnud aga õigusvastane eseme kadumise osas. Vangla on nimetatud asjaolu tunnistanud oma vastuskirjas nr 1-13/18587-1 ning juhtinud vastuskirjas nr 1-13/18587-3 kaebaja tähelepanu asjaolule, et tagastamisnõue ei ole realiseeritav.

10. Vastustaja ei pea usutavaks kaebaja väidet, et jope väärtus on ilma helkurita vähenenud ning et selle kasutamine pole enam võimalik. Tegemist on kahte erinevat kasutusotstarvet omava esemega. Jope näol on tegemist riideesemega, mille eesmärgiks on katta inimese keha. Helkuri eesmärgiks on muuta kandja pimedates liiklustingimustes nähtavamaks. Vangla on kaebajale teinud ettepaneku asendada kadumaläinud helkur samaväärsega. Vangla möönab, et kaebaja võib omada mingisuguseid kindlaid värvilisivõi kujunduslikke eelistusi asendusesemele, kuid nimetatud kaebaja meeleseisund, ei anna aga alust nõuda vanglalt just rahalist hüvitist. Kaebaja jope omab jätkuvalt oma kasutusotstarvet, see ei ole saanud kahjustada, mistõttu on põhjendamatu kaebaja viide jope kahjustamise ja selle väärtuse vähenemise kohta.

11. Kohtupraktikas on rõhutatud, et kahju hüvitamise üheks üldpõhimõtteks on see, et kahjunõude rahuldamine ei

tohi viia kannatanu alusetu rikastumiseni, s.o olukorrani, kus kannatanu oleks pärast kahju hüvitamist majanduslikult paremas olukorras kui ilma kahju tekitamiseta. Kui vangla oleks taganud äravõetud helkuri jõudmise kaebaja isiklike asjade juurde lattu, oleks vaidlusalune ese olnud laos, kuni kaebaja Tallinna Vanglast lahkumiseni (kaebaja näol on tegemist alates 03.03.2011 süüdimõistetud isikuga, kellel isikike riideesemete kandmise õigust ei ole). Seega oleks käesoleva kaebuse puhul, kaebajale rahalise hüvitise mõistmisel, tegemist kaebaja asetamisega majanduslikult soodsamasse olukorda, kui kaebaja oleks olnud ilma väidetava kahju tekkimiseta. Vangla on seisukohal, et kaebajal ei ole alust (kaalukat põhjust) nõuda, et kadumaläinud helkur

hüvitataks summas 499 eurot. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-8-04 märkinud, et vastavalt RVastS § 11 lg-le 3 võib

avaliku võimu kandja sõltumata kannatanu tahtest kõrvaldada haldusakti või toimingu tagajärjed RVastS § 11 lg-s

2 sätestatud viisil, kui rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest ja isikul pole

kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist. Vangla on hea halduse tava kohaselt püüdnud kaebajale võimalikke tekkinud tagajärgi kõrvaldada, pakkudes isikule asenduseset (helkurit), mille vastuvõtmisest kaebaja on keeldunud.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et 18.03.2011 läks kaebuse esitaja Tallinna Vanglasse karistust kandma ning temaga kaasas olnud asjade läbivaatamisel leiti kaebaja asjade seast keelatud esemeid (kolm mobiiltelefoni), mis konfiskeeriti ning mille eest kaebajat karistati. Eeltoodu on leidnud tõendamist ka haldusasjas nr 3-11-1447, mida menetles sama kohtunik. Eeltoodut arvestades oli vanglateenistuse ametnikel põhjendatud kahtlus, et ka kaebaja jope tasku luku küljes olnud helkur, millesse oli ehituslikult võimalik peita keelatud esemeid, võis keelatud esemeid ka sisaldada. Seega ei saa helkuri kontrollimist pidada õigusvastaseks, kuna VangS § 14 lg 1 esimese lause kohaselt kuuluvad vanglasse saabumisel kinnipeetav ja tema isiklikud asjad läbiotsimisele. Ülemääraseks ei saa pidada kontrollimiseks helkuri jope tasku luku küljest eemaldamist, sest see võimaldas helkurit uurida jopet võimalikult kahjustamata. Kaebaja ei olegi kohtule esitatud kaebuses ega oma 28.04.2011, 01.06.2011 ja 22.06.2011 kirjalikes pöördumistes vangla poole (tl 23 pöördel, 24 pöördel, 25 pöördel-26) väitnud, et tema jopet oleks helkuri eemaldamisega kahjustatud. Kaebaja leiab, et ilma helkurita kaotab jope oma välimuse ja ka hinna.

13. VangS § 15 lg 1 kohaselt võtab vanglateenistus vanglasse vastuvõtmisel kinnipeetavaga kaasas olevad isiklikud asjad ja tema isikut tõendavad dokumendid hoiule. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 61 lg 1 kohaselt vanglasse vastuvõtmisel paigutatakse kinnipeetavaga kaasas olevad asjad lattu hoiule või antakse kinnipeetava soovil tema juurde kambrisse. Sama paragrahvi lõike 11 kohaselt annab kinnipeetav isiklikud riided, mille kandmiseks tal puudub luba, vanglateenistuse lattu hoiule. VSkE § 61 lg 2 kohaselt koostatakse kinnipeetava juurde kambrisse või tuppa ning lattu hoiule antavatest asjadest ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos. Nimekiri koostatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale, teine lao eest vastutavale teenistujale. Kinnipeetava üleviimisel teise vanglasse lisatakse vanglateenistuse käes olev nimekiri kinnipeetava isiklikku toimikusse.

Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust ka selles, et helkur võeti vangla peaspetsialist-korrapidaja poolt hoiule, samas Tallinna Vangla 25.05.2011 kirjast nr 1-13/18587-1 (tl 24) nähtuvalt koostatud ühtes nimekirjas hoiule võetud helkurit ei ole ning vaidlust ei ole ka selles, et helkur on kadunud. Vangla on nimetatud asjaolu tunnistanud oma 25.05.2011 kirjas nr 1-13/18587-1 ning andnud teada, et on nõus helkuri samaväärsega asendamisega. Seega on vangla tegevus helkuri ühtsesse nimekirja kandmata jätmisel ja helkuri kaotamisel õigusvastane.

14. RVastS § 7 lg 1 näeb ette, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 kohaselt tuleb varalise kahju hüvitisega luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt ei tohi kahju hüvitamine viia kannatanu alusetu rikastumiseni, s.o olukorrani, kus kannatanu oleks pärast kahju hüvitamist majanduslikult paremas olukorras kui ilma kahju tekitamiseta. Kaebaja ei ole käesolevas haldusasjas väitnud ega tõendanud, et tema jopet on jope tasku luku küljes olnud helkuri eemaldamisega kahjustatud. Jope on kaebajal alles ja kahjustamata, mistõttu oleks kaebajale jope maksumuse väljamõistmisel tegemist kaebaja alusetu rikastumisega. Seega puudub alus kaebajale jope maksumuse

499 euro suuruses summas hüvitamiseks.

15. RVastS § 11 lg 1 kohaselt võib kannatanu avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on avaliku võimu kandja tagajärgede kõrvaldamisel kohustatud rakendama kõiki õiguspäraseid abinõusid, sealhulgas andma haldusakte, sooritama toiminguid või esitama kolmanda isiku vastu eraõiguslikke nõudeid, kui selleks on olemas õiguslik alus ja tagajärgede kõrvaldamise kulud ei ületaks oluliselt rahalist hüvitist ning lõike 3 kohaselt võib avaliku võimu kandja, sõltumata kannatanu tahtest, kõrvaldada tagajärjed käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud viisil, kui rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest ja isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et isikul, kes on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse tõttu kahju kandnud, on riigivastutuse seaduse alusel võimalus valida kahju hüvitamise ja tagajärgede kõrvaldamise nõude vahel, samuti võib avaliku võimu kandja ise otsustada rahalise hüvitise asemel RVastS § 11 lõikes 3 toodud tingimustel tagajärgede kõrvaldamise kasuks (11.10.2006 kohtumäärus nr 3-3-1-71-06 p 11; 09.06.2008 kohtuotsus nr 3-3-1-17-08 p 19). Kuna kaebaja jope helkur on kadunud, ei ole seda võimalik tagastada. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et kaebaja kahju saab heastatud tagajärgede kõrvaldamisega sel teel, et vastustaja annab kaebajale üle kaebaja jope tasku luku küljest eemaldatud helkuriga võimalikult sarnase uue helkuri (helehall, plastmassist, kolmnurkne, mõõtudega 2,2x2,5x2,5), milleks kohus vastustajat käesoleva kohtuotsusega kohustab.

16. HKMS § 285 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustikku (edaspidi vana HKMS). Vana HKMS § 92 lg 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Samuti sätestab alates 01.01.2012 kehtiva HKMS 108 lg 2, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Käesolevas asjas on kaebaja olnud maksejõuetuse tõttu riigilõivu tasumisest vabastatud. Kuna kaebus jääb rahalise nõude osas rahuldamata, pole kaebaja menetluskulusid kelleltki välja mõista ning need jäävad riigi kanda (vana HKMS § 95 lg 1 ja kehtiva HKMS § 109 lg 3). Vangla pole menetluskulude hüvitamist taotlenud ning neid välja ei mõisteta (vana HKMS § 93 lg 1 ja kehtiva HKMS § 109 lg 1).

Aili Maasik Kohtunik