2-10-41721/34 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Margo Klaar, liikmed Ülle Jänes, Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 30.04.2012, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-41721 Tsiviilasi F M hagi F Ri vastu pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks ja pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 10.02.2012 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik F M apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja F M (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxx, xxxxx), esindaja Jaan Nurk Kostja F R (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxx, xxxxxx), esindaja Asta Kukk Menetluse liik

RESOLUTSIOON: Kirjalik menetlus

1. Harju Maakohtu 10.02.2012 otsus F M hagis F R vastu pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks ja pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks jätta muutmata. 2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. 3. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta F M kanda. 4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

S e l g i t u s e d : 1. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

2 2. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 3. Riigikohus võib asja läbi vaadata ja lahendada ilma kassatsioonkaebust kohtuistungil arutamata, kui ta ei pea istungit vajalikuks. 4. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 27.08.2010 esitas E M hagi Harju Maakohtusse F Ri vastu pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks ja pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks. 22.08.2011 suri E M ning hageja asemel astus õigusjärglasena protsessi tema tütar F M.

27.01.2003 suri S A, kes oli E M õde ja F Ri tädi. Pärimisseaduse kohaselt oli E M õigus pärida surnud järel. 15.05.2008 esitas F R notarile avalduse S A ja E R pärandi vastuvõtmiseks. Pärimistunnistuse kohaselt päris kostja kogu neile kuulunud vara. 23.05.2008 saatis notar E M kirjaliku teate, et 15.05.2008 esitas F R notaribüroole avalduse 23.01.2003 surnud Salme Abeli ja 05.03.2004 surnud E R pärandi vastuvõtmiseks. E M korduvate väidete kohaselt tema notari teadet kätte saanud ei ole. Asja õiguslikuks lahendamiseks tegi hageja esindaja kostjale kirjaliku ettepaneku pärimistunnistuse tagasikutsumiseks notariaalselt tõestatud nõusoleku alusel. Kostja sellele ei reageerinud, väites et pärimine on vormistatud seaduslikult.

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. E M oli teadlik kostja poolt pärimisega seotud asjaajamisest alates maikuust 2008, kuid ei soovinud pärima asuda. E M soov oli, et pärandvara hulka kuuluvas majas saaks hakata elama F R ning ta ei soovinud seda kellelegi teisele anda. R Ti Notaribüroo poolt 23.05.2008 saadetud kiri, millega kutsutakse E Mt pärima, ei ole ainus teade, pärimisteade on avaldatud ka 23.05.2008 Ametlikes Teadaannetes.

Esimese astme kohtu otsus

10.02.2012 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Kohus leidis, et E M pöördumine kohtusse pärandvara vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks tõendab, et tema soov oli pärida oma õe Salme Abeli järel. Seega saab lugeda E M poolt Salme Abelist järele jäänud pärandi vastuvõetuks pärandvara kasutama hakkamisega, mistõttu hageja pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamise taotlus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Hagejal on õigus oma pärija õiguste maksmapanekuks esitada notarile pärimistunnistuse väljaandmiseks avaldus. Kuna E M on pärandvara vastu võtnud PärS § 117 lg 3 alusel ning on Salme Abeli pärandvara kaaspärija, siis järeldub sellest, et notar on F Rile väljastatud pärimisõiguse tunnistuses märkinud ebaõigesti kostja pärandiosa suuruse. Kohus

3 leidis, et antud juhul on hagejal õigustatud huvi F Rile väljastatud pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks, et teostada tulevikus seadusest tulenevat pärimisõigust. Hageja on õigustatud pöörduma notari poole kui kaaspärija, pärimistunnistuse väljaandmiseks Salme Abeli pärandvara osale. Seega tuleb hagi pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldada.

Apellatsioonkaebus

Hageja palub Harju Maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas. Apellant nõustub põhimõtteliselt kohtu seisukohaga mitte rahuldada tähtaja ennistamist pärandi vastuvõtmiseks, kuid ei nõustu kohtu otsusega jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Vastustaja F R ei nõustunud apellandi korduvate seadusest tulenevate pöördumistega kutsuda tagasi ebaseaduslik pärimistunnistus kogu pärandvarale. Apellandi esindaja selgitas korduvalt vastustajale, et seadusejärgne pärimisõigus on ka E. Mällol. Vastustaja on apellandi õigusjärglase ja esindajaga käitunud igati ebaväärikalt ja eksitanud neid, samas olles teadlik, et apellandil on võrdne õigus vastustajaga pärida. Ebaväärika ja vastuolulise käitumise ning toimingutega venitas vastustaja alusetult kohtuprotsessi, millega tekitas ka alusetuid ja liigseid menetluskulusid. Apellandi esindaja oli sunnitud koguma täiendavaid tõendeid, et tõendada allkirja võltsitust notari poolt edastatud väljastusteatel.

Menetluse kiiremaks ja mõistlikuks lõpetamiseks esitas apellant 09.01.2012 kohtuistungil vastustajale ettepaneku lõpetada asja menetlemine kompromissiga. Vastustaja ettepanekut vastu ei võtnud ja keeldus isegi kompromissi tingimuste arutamisest ning teatas, et ootab õiglast kohtu otsust. Apellant oleks pakkunud vastustajale ettepanekut menetluskulude mõistlikku jaotamist, kus vastustaja oleks tasunud enamuses (2/3) menetluskuludest. Apellant leiab, et kohaldamisele kuulub TsMS § 163 lg 2, mille kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.

Vastustaja seisukoht Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud esitatud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.

TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna apellant on vaidlustanud maakohtu otsusest ainult menetluskulude jaotuse, siis kolleegium ei kontrolli maakohtu otsust muus osas.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Maakohus luges põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Hageja esitas maakohtule kaks nõuet: esiteks palus ta kehtetuks tunnistada Tallinna notari Ragne Tehveri poolt 03.09.2008 kostjale väljaantud pärimistunnistuse ja teiseks palus ta

4 ennistada pärandi vastuvõtmise tähtaja. Maakohus rahuldas esitatud nõuetest esimese ja jättis teise rahuldamata. Hagi osalise rahuldamise korral on kohtul tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 õigus kaaluda, kuidas ta jagab menetluskulud. Kolleegiumi arvates ei anna kaebuse väited põhjust jagada menetluskulusid maakohtust erinevalt. Hagi osalise rahuldamise korral pole võimalik jätta menetluskulusid kostja kanda, nagu seda on soovinud apellant.

Käesolevas asjas ei ole alust kohaldada TsMS § 163 lg 2, kuna tsiviilasja toimikust nähtuvalt pole kumbki pooltest pakkunud maakohtu menetluses teisele poolele kompromissi ulatuses, milles hagi hiljem rahuldati. 09.01.2012 kohtuistungil on kohus teinud pooltele ettepaneku lõpetada vaidlus kompromissiga (lk 117), kuid kompromissi tingimusi ei ole pooled arutanud.

Ülle Jänes Ele Liiv Margo Klaar