3-11-1118/50 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-11-1118

1

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht

27. aprill 2011 Pärnu kohtumaja Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-11-1118 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi Saaremaa Laevakompanii AS kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse 31.03.2011 maksuotsus nr 12-2.3/7351-6; Kui maksuotsust ei tühistata täies mahus, siis - tühistada kohaldatud aktsiisimäära osas; - teha Maksuja tolliametile ettekirjutus 31.03.2011 maksuotsuse nr 12-2.3/7351-6 tagasitäitmise kohta; - jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev

27. aprillil 2012

Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja Saaremaa Laevakompanii AS esindaja Jüri Reede Vastustaja Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse esindaja Egert Übner

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON Rahuldada osaliselt Saaremaa Laevakompanii AS kaebus haldusasjas nr 3-11-1118.

Tühistada Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse 31.03.3011 maksuotsus nr 12-2.3/7351-6 parvlaeva „Muhumaa“ kütusevaru maksustamise osas.

Teiste nõuete osas jätta kaebus rahuldamata.

Välja mõista Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuselt (asuk Õhtu põik 5 Pärnu 80092) Saaremaa Laevakompanii AS (reg kood 10214334 asuk Kohtu 1 Kuresaare 93819) poolt kantud menetluskulude katteks 848 (kaheksasada nelikümmend kaheksa) eurot ja 24 senti.

3-11-1118

2

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4:

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 27. aprillil 2012.

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

31.03.2011 Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse maksuotsusega nr 12- 2.3/7351-6 on kohustatud AS-i Saaremaa Laevakompanii tasuma kütuseaktsiisi 43 886.02 ja käibemaksu 18 980.96 eurot, kogusummas 62 866.98 eurot ( tl 10-13). 04.05.2011 esitas AS Saaremaa Laevakompanii kohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks (tl 6-8). 14.06.2011 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 23-24). 15.06.2011 kõrvaldas kaebaja puudused ( tl 26-27). 16.06.2011 määrusega võeti kaebus menetlusse ( tl 28). 08.07.2011 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 32-34). 17.10.2011 määrusega määrati asjas kohtuistung ( tl 77). 31.10.2011 täpsustas kaebaja kaebust (tl 80-81). 10.11.2011 esitas kaebaja taotluse asjas menetluse kinniseks kuulutamiseks (tl 84). 18.11.2011 määrusega lahendas kohus kaebaja taotluse ( tl 86-87). 21.11.2011 esitas vastustaja vastuväited kaebuse täpsustusele (tl 90). 22.11.2011 toimus asjas kohtuistung (tl 92-93). 23.12.2011 esitas kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks ja toimikusse võtmiseks (tl 98-101, 103-163). 06.01.2012 esitas vastustaja arvamuse kaebaja taotluse osas (tl 165-166). 09.01.2012 esitas kaebaja arvamuse vastustaja arvamusele (tl 169). 13.02.2012 määrusega otsustati kaebust menetleda kirjalikus menetluses ning lahendati kaebaja taotlus täiendavate tõendite kogumiseks (tl 171-174). 12.03.2012 täpsustas vastustaja seisukohti kaebaja nõuete osas (tl 177). 12.03.2012 taotles kaebaja esitatud tõendite toimikusse võtmist (tl 180). 10.04.2012 esitas kaebaja taotluse menetluskulude välja mõistmiseks ning menetluskulude nimekirja (tl 187-191). 12.04.2012 esitas vastustaja arvamuse kaebaja taotluse osas (tl 193).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja Saaremaa Laevakompanii AS (edaspidi SLK) leiab, et maksuotsus on õigusvastane, kuna see on antud kehtiva õiguse vastaselt. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja poolt maksuotsuses viidatud rahandusministri 17.06.2009 määrus nr 41 „Varude tolliformaalsuste teostamise kord“ tuleb maksukohustuse hindamisel jätta tähelepanuta, kuna põhiseaduse (PS) § 113 tulenevalt saab riiklikud maksud sätestada vaid seadusega materiaalses tähenduses. Nimetatud määrus on olemuselt formaalõiguslik, millega ei saa panna ühelegi isikule riikliku maksu koormist. Aktsiisi osas on maksuotsus vastuolus alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 27 lg 1 p-ga 22, mis sätestavad vastavalt, et aktsiisist on vabastatud mootorikütus ja kütteõli, mis toimetatakse Eestisse standardses kütusepaagis ATKEAS §-s 68 lubatud koguses ning ATKEAS § 27 lg 1 p-ga 221, mis sätestab, et aktsiisist on vabastatud kütus, mida kasutatakse laevas, mis sõidab ärilisel eesmärgil väljaspool Eestit.

3-11-1118

3

Käibemaksu osas on maksuotsus vastuolus käibemaksu seaduse § 15 lg 3 p-ga 3, mille kohaselt on käibemaksumäär null protsenti muu hulgas rahvusvahelistes vetes sõitva merelaeva kütuse maksustatavast väärtusest. SLK leiab, vastustaja on maksuotsuses rikkunud põhiseaduse PS § 12 esimesest lausest tulenevat ebavõrdse kohtlemise keeldu, kuna ei ole isikuid ühetaoliselt maksustanud. Nimetatud väite tõenduseks on Maksuja Tolliameti 30.03.2010 vastus teabenõudele. Kaebaja leiab, et vastustaja on äriühingut ebavõrdselt kohelnud vähemalt järgmiste isikutega:

AS-ga PKL, kelle nimele on Eesti laevakinnisturaamatusse kantud vedurlaevad, mille puhul on tegemist abistava puksiiriga, mis ei sõida ärilisel eesmärgil ega kalasta väljaspool Eestit, vaid kasutatakse piiratud alal sadama akvatooriumis. Alfons Håkans Oy AB-ga, kelle nimele on Eesti laevakinnisturaamatusse kantud vedurlaevad, mille puhul on tegemist abistava puksiiriga, mis ei sõida ärilisel eesmärgil ega kalasta väljaspool Eestit, vaid kasutatakse piiratud alal sadama akvatooriumis. AS-ga Kihnu Veeteed, kes opereerib mitmeid siseriiklike laevaliine riigiga sõlmitud halduslepingute alusel.

Aastatel 2003 – 2004 ostis AS Kihnu Veeteed Norra Kuningriigist (ka SLK tõi reisiparvlaevad „Muhumaa“ ja „Saaremaa“ Norrast) reisiparvlaevad „Reet“(3P03C01), „Amalie“ (3P04A01) ja „Liisi“(3P04I04), mis on Eesti laevakinnistusraamatusse kantud vastavalt 19.03.2003, 07.01.2004 ja 17.09.2004. Reisiparvlaeva REET registreerimisel Eesti laevakinnistusraamatus 19.03.2003 kehtis kütuseaktsiisi seaduse § 1 lg 1. Nimetatud norm on analoogne SLK reisiparvlaevade „Muhumaa“ ja „Saaremaa“ Eestisse toomisel kehtinud ATKEAS § 68 lg-ga 1. 01.04.2003 jõustus ATKEAS ning Kihnu Veeteed AS tõi reisiparvlaevad „Amalie“ ja „Liisi“ Eestisse ajal, mil ATKEAS § 27 lg 1 p 22 sätestas, et aktsiisist on vabastatud mootorikütus ja kütteõli, mis toimetatakse tolliterritooriumile standardses kütusepaagis ATKEAS §-s 68 lubatud koguses.

ATKEAS § 68 lg 1 sätestas 2004.aastal, et tolliterritooriumile sissesõidul on mootorsõiduki standardses kütusepaagis või erikonteineri standardses kütusepaagis, kaasa arvatud veemootorsõiduki standardses kulutankis ja -paagis olev, samas mootorsõidukis tarbitav ning sõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalik kütus aktsiisivaba. Ka hetkel kehtivad ning SLK poolt reisiparvlaevade „Muhumaa“ ja „Saaremaa“ Eestisse toimetamise ajal kehtisid samasisulised õigusnormid ATKEAS-is. Lisaks eeltoodule on kaebaja seisukohal, et ATKEAS on vastuolus PS § ga12 esimese lausega osas, kus laevas kasutatava kütuse puhul on see vabastatud aktsiisist vaid juhul kui laev sõidab ärilisel eesmärgil väljaspool Eestit ( ATKEAS § 27 lg 1 p 221).

Samal ajal on aktsiisist täiesti vabastatud kütus, mida kasutatakse ärilisel eesmärgil käitavas tsiviilõhusõidukis ja riiklikus õhusõidukis õhus navigeerimiseks ka Eesti siseselt (ATKEAS § 27 lg 1 p 19). Selline ebavõrdne kohtlemine on PS § 12 esimese lausega vastuolus Euroopa Liidu Nõukogu energiamaksustamise direktiivi 2003/96/EÜ valguses. Laeva –ja lennukitransporti on Energia direktiivi artikkel 14 lg 1 punktis b käsitletud üheselt ja võrdväärsetel tingimustel, millest võib järeldada, et direktiivis peetkase mõlemate transpordivahendite valdajaid ja ärilisel eesmärgi kasutajaid võrdsetel alusel sama valdkonna esindajateks e transporditeenuse osutajateks.

Sama direktiivi artikli 14 lg 2 eesmärk ei ole luua samas valdkonnas tegutsevate ettevõtjate vahel ebavõrdseid tingimusi ja sellega piirata ettevõtete konkurentsivõimet sõltuvalt transpordivahendi liigist. Ei ole ühtegi põhjust, miks Eesti territooriumil lennukiga veoteenuse osutaja on kasutatavalt kütuselt vabastatud aktsiisi maksmisest, kuid laevaga veoteenuse osutaja peab kasutama aktsiisiga maksustatud kütust. Kaebaja palub kohtul PS § 152 esimese lause alusel tunnistada PS § 12 esimese lausega vastuolus olevaks ATKEAS osas, kus laevas kasutatava kütuse puhul on see vabastatud aktsiisist vaid juhul, kui laev sõidab ärilisel eesmärgil väljaspool Eestit, kuid samal ajal on aktsiisist täielikult vabastatud kütus, mida kasutatakse ärilisel eesmärgil käitavas tsiviilõhusõidukis ja riiklikus õhusõidukis õhus navigeerimiseks ka Eesti siseselt.

3-11-1118

4

ATKEAS § 68 lg-s 1 kasutatud „sihtkoha“ mõistet ei tohi kaebaja hinnangul tõlgendada liialt kitsendavalt. Seadus ei seo ega tohigi siduda „sihtkoha“ mõistet riigi täitevvõimu poolt määratud konkreetse geograafilise punktiga. Igal riiki sisenejal peab põhiõigusena olema õigus määratleda „sihtkoht“ ise ning vajadusel valida ka uus „sihtkoht“ esialgu plaanitu asemel. Samuti võib riiki sisenejal olla eelnevalt määratletud „sihtkohtade“ jada. Pigem peab ATKEAS § 68 lg 1 sisu mõistma selliselt, et kuna Eestisse sissesõidul on mootorsõiduki paagis alati mingi kütuse jääk ning sõiduki valdaja sooviks on jõuda teatud punkti või punktidesse, siis tal on praktiline vajadus seda kütust kasutada ning riik loobub samuti praktilistel kaalutlustel selle maksustamisest.

„Sihtkohta“ peab pidama abstraktseks mõisteks, mis tähendab just vajadust Eestisse sissesõidul mootorsõiduki standardses kütusepaagis olevat kütust kasutada. Üldteada on fakt, et igapäevaselt toimub liiklus Eesti piirilt sisse nii autode kui laevadega. Juhul, kui parvlaevadel „Muhumaa“ ja „Saaremaa“ (edaspidi parvlaevad) oleks Norra Kuningriigist saabumisel olnud kütusejääk, kuuluks see aktsiisiga maksustamisele ning kaebaja puhul oleks tegemist kütuse importijaga, kes vedelkütuse seaduse § 3 lg-st 2 tulenevalt peaks kütuse importijana olema registreeritud majandustegevuse registris.

Vedelkütuse seaduse § 5 lg-s 1 esineb erinorm, mis lubab registreeringuta ja vastavussertifikaadita tarbimisse lubada ATKEAS- i nimetatud aktsiisivaba kütust. Kaebaja on seisukohal, et ATKEAS § 68 lg 1 ei sea kütuselt aktsiisi vabastust sõltuvusse sõiduki sihtkohta jõudmisega. ATKEAS § 68 lg 4 lubab aktsiisivabalt Eestisse sisse veetud kütust ka selles samas sõidukis hiljem aktsiisivabalt kasutada. Reisiparvlaevade kütusejääkide puhul oli tegemist laeva 2-3 päeva varuga. Laevad olid uued ning kaptenile tundmatud. Kapteni vastutada oli kogu laeva eest ning kapteni otsustada oli vajaliku kütuse kogus.

Parvlaevade toomise ajal olid rasked jääolud ning ilmastikutingimused ei olnud ette teada. Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole maksuotsuse tegemisel järginud ka haldusmenetluse seaduse § -s 6 sätestatud uurimispõhimõtet. Vastustaja on jätnud tähelepanuta, et igal laeval on nn kütuse „surnud varu“, mis laevade puhul ulatub tonnides mõõdetava koguseni. Eeldades, et kaebaja oleks Eesti Vabariigi riigipiiril soovinud Norrast ostetud kütuse välja pumbata ja asendada see Eesti kütusega, siis oleks olnud see võimatu „surnud varu“ osas.

Kaebaja ostis Norra Kuningriigis kütuse, olles teadlik, et tegemist on erimärgistatud diislikütusega. Norra Kuningriigis reisiparvlaevadele „Muhumaa“ ja „Saaremaa“ kütust tarninud Bunker Oil AS esindaja O. R poolt väljastatud kinnituse kohaselt oli parvlaevadele „Muhumaa“ ja „Saaremaa“ tarnitud kütus eelnevalt erimärgistatud Shell’i poolt enne importimist Hessa Terminali Aalesundis. Samuti kinnitab O. R, et tarnitud kütus omas nõutavat kvaliteeti ja värvi, esitades selle kohta ka tarnitud kütuse kvaliteedi sertifikaadid.

Sertifikaatidelt on näha, et tarnitud kütus oli visuaalsel vaatlusel rohelist värvi, kusjuures erimärgistamata diiselkütus on värvitu või helekollane. Ühe kütuselisandi sisaldus vastas Eesti nõuetele ning vaid teist oli alla Eestis kehtestatud määra. Erimärgistatuse osas puudus SLK-l reaalne võimalus oma käitumist korrigeerida selliselt, et minimeerida võimalikku maksukoormist ning seetõttu leiab kaebuse esitaja, et maksuotsus ei ole proportsionaalne aktsiisimäära osas. Erimärgistatud kütuse aktsiisimäär on ATKEAS § 66 lg-st 7 tulenevalt 1736 krooni 1000 liitri eriotstarbelise diislikütuse kohta, millest tulenevalt kaebaja leiab, et maksuotsus ei ole proportsionaalne aktsiisimäära osas.

Vastustaja ei nõustu AS Saaremaa Laevakompanii kaebusega ning vaidleb sellele vastu. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning puudub alus selle rahuldamiseks. Vastustaja nõustub, et riiklikud maksud saab sätestada ainult seadusega ning rahandusministri 17.06.2009 määrus nr 41 ei ole seadus. Samas leitakse, et määrus nr 41 ei sätesta ühtegi maksu, mistõttu ei saa kaebuse esitaja toodud põhjustel maksukohustuse hindamisel jätta

3-11-1118

5

määrust nr 41 tähelepanuta. Määrus 41 kehtib kuni on lõpetatud tolli formaalsused ning sellest hetkest on tuvastatud maksukohustus. Vastustaja leiab, et kaebajat ei ole ebavõrdselt koheldud. Vastustaja tuvastas tulenevalt MKS § 10 lg-st 1, et kaebaja on jätnud tasumata kütuseaktsiisi ja käibemaksu. Vastustaja leiab kaebaja taotluse osas tunnistada ATKEAS § 27 lg 1 p 221 vastuolevaks PS-ga, et vaidlustaud maksuotsuses ei ole kordagi viidatud nimetatud sättele. Seega ei ole antud juhul asjassepuutuvaks sätteks ATKEAS § 27 lg 1 p 221.

Veesõidukites kasutatakse mootorikütusena diislikütuseid, samas kui lennuliikluses kasutatakse mootorikütusena bensiini ja petrooleumil baseeruvaid kütuseid. Seega ei ole laeva ja lennuliikluses kasutatavad kütused samad ja tegemist ei ole antud juhul samade asjaoludega. ATKEAS muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas on selgitatud, miks Eesti territooriumil lennukiga veoteenuse osutaja on kasutatavalt kütuselt vabastatud aktsiisi maksmiseks, kuid laevaga veoteenuse osutaja peab kasutama aktsiisiga maksustatud kütust. Aktsiisi osas ei ole maksuotsus vastuolus ATKEAS § 27 lg 1 p-ga 22, 221 ja §-ga 68.

Parvlaevad alustasid Eesti siseseid sõite regulaarliini sõitudega saare ja mandri vahel, kasutades selleks laeva varude deklaratsioonis deklareeritud kütust, mistõttu antud juhul ei kohaldu ATKEAS § 27 lg 1 p-ga 22, 221. Aktsiisist vabastatud oli ainult see kogus kütust, mis oli vajalik parvlaeva „Muhumaa“ toimetamiseks Norrast Alesundi sadamast Eestisse Rohuküla sadamasse ja parvlaeva „Saaremaa“ toimetamiseks Norrast Alesundi sadamast Eestisse Roomassaare sadamasse. Vastustaja maksustas kütuse jääki, millega kaebaja jõudis Eestisse ning mida ei kulutatud ära valitud sihtpunktini.

Maksustamise faktilised asjaolud tehti kindlaks parvlaevade sihtkohta jõudmisel. Parvlaevade poolt laevavarude deklaratsioonis deklareeritud kütuse varu kogusele ei kohaldu ATKEAS § 27 lg 1 p 20 tulenev aktsiisivabastus. Vastustaja leiab, et aktsiisi osas ei ole maksuotsus vastuolus KMS § 15 lg 3 p-ga 3. Kuna parvlaevad alustasid Eesti siseseid sõite regulaarliini sõitudega saare ja mandri vahel, kasutades selleks laeva varude deklaratsioonis deklareeritud kütust, siis antud juhul ei kohaldu KMS § 15 lg 3 p 3. Seega oli käibemaksumäär null ainult see kogus kütust, mis oli vajalikud parvlaevade toimetamiseks Norra sadamast Eesti sadamatesse.

Vastustaja leiab, et kaebajat ei ole ebavõrselt koheldud. Parvlaevade kaptenid valisid ise parvlaevade sissesõidul sadamad ning esitasid nende sadamate üle tollijärelevalvet teostavale tolliasutusele sisenemise dokumendid. Parvlaeval „Muhumaa“ sihtkohta jõudmiseks ületas 42 tonni diislikütust vajalikust kogusest, parvlaeval „Saaremaa“ ületas vastavalt 53 tonni. Aktsiisivaba oli parvlaeval „Muhumaa“ 46,49 tonni diislikütust ja parvlaeval „Saaremaa“ 44,47 tonni diislikütust. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et Saaremaa Laevakompanii AS puhul peaks vedelkütuse seaduse § 3 lg 2 kohaselt olema kütuse importijana registreeritud majandustegevuse registris, kuna kütuse varu, mida kasutatakse määruse nr 41 toodud tingimustel ei too varude kasutajale kaasa vajadust omada kütuse importija registreeringut majandustegevuse registris.

Kaebaja kasutas parvlaevade kütuse varu Eesti sisesteks sõitudeks, mida määruse nr 41 mõistes käsitatakse kui parvlaeva pardalt maale toodud ühendusevälise kaubana. Kütuse varu punkerdati parvlaevadele ühendusevälisest riigist Norrast, seega rakendub ühendusevälisest riigist pärit kütuse varule ÜTS- is sätestatu. Kaupade impordil ühendusevälisest riigist Euroopa Liidu territooriumile tuleb esitada tollideklaratsioon. Vastustajale jääb arusaamatuks nn kütuse „surnud varu“ tähendus. Kaebusest ega üheski õigusaktist ei tulene, et kütuse „surnud varu“ välistaks selle maksustamise maksuhalduri poolt või kohalduks sellele väiksem maksumäär kui diislikütusele.

Asjaolu, et kütusesüsteemis olevat kütust ei ole võimalik välja pumbata oli kaebuse esitajale ette teada, mistõttu on alusetud kaebaja väited selle kohta nagu tal ei olnud võimalust oma käitumist kohaldada ning valida sellist käitumist, millega maksukoormust ei kaasne. „Surnud varu“ olemasolu laeva

3-11-1118

6

kütusesüsteemis oli kaebuse esitajale ette teada, kaptenite näol oli tegemist kogenud inimestega, kes pidid olema võimelised välja arvutama võimaliku kütusekulu. Võimalus kohandada oma käitumist selliselt, millele oleks järgnenud võimalikult väike maksukoormus ehk kütust oleks vähem varuda või kasutada kütus ära täielikult. Rasketest jääoludest võis juttu olla esimese laeva puhul, mis saabus märtsis. Laev Saaremaa saabus Eestisse juunikuus, kus maksuhalduri hinnangul jääd ei saanud enam olla, mistõttu on asjakohatud kaebuse esitaja väited, et tal ei olnud võimalik kohandada oma käitumist selliselt, et talle maksukoormust ei kaasneks. 16.06.2010 teostas vastustaja Roomassaare sadamas parvlaeva „Saaremaa“ laevja meeskonnavarude läbivaatuse.

Läbivaatuse käigus võeti kütusest proovid, mille koha koostati proovivõtu kontroll nr EE 360/080 ning edastati OÜ-le Eesti Keskkonnauuringute Keskus (KUK). Kuk 30.11.2010 .a. analüüsiakti nr 1-4/806 kohaselt sisaldas kütus muuhulgas Autimate Blue 3, 7 mg/l ja Solvent Yellow 6, 5 mg/l. Samuti määrati KUK-i poolt proovis erimärgistusainete sisaldus. Esmalt teostati uuring Vabariigi valitsuse 18.03.2003 määruse nr „Erimärgistatud vedelkütuse erimärgistatuse kindlakstegemise korra järgi, mis andis ebastandardse värvuse, siis teostati lisaanalüüs teise meetodiga (HPLC).

Vastustaja leiab, et kütus, mis oli parvlaevas „Saaremaa“ ei olnud erimärgistatud diislikütus, kuna see ei vastanud erimärgistatud diislikütuse nõuetele. Kütuses olid erimärgistusainete jäljed, kuid mahud ei olnud piisavad selleks, et nimetatud kütus lugeda erimärgistatud kütuseks. Selleks, et diislikütus lugeda erimärgistatuks ei piisa ainuüksi asjaolust, et kütuses sisalduvad erimärgistusaineid, vaid erimärgistusaineid peab olema ka õigusaktis ettenähtud koguses. Vastustajal puuduvad andmed, et Norra Kuningriigis oleks erimärgistusnõuded samasugused kui Eestis, samas puuduvad andmed, et oleksid erinevad Eesti Vabariigist.

OÜ Keskkonnauuringute Keskus analüüsiaktidest 25.03.2011 nr 11.3-2/18170 ja 09.11.2010 nr 11.3-2/26881 nähtub, et parvlaeva „Saaremaa“ kütus sisaldas erimärgistusaineid Solvent Yellow ja Automate Blue. Rahandusministri 19.09.2003.a. määrusega nr 91 § 2 lg-st 3 ja Vabariigi Valitsuse 18.03.2003 määrusega nr 90 kinnitatud „Erimärgistatud vedelkütuse erimärgistatuse kindlakstegemise kord“ lisa 1 p-st 2 tulenevalt ei saanud kütus parvlaeva „Saaremaa“ kütusepaagis olla rohelist värvi nagu nähtub kütuse sertifikaatidest.

Ainuüksi vedelkütuse värvus ei ole asjaoluks, mille puhul saab otsustada, kas tegemist on erimärgistatud vedelkütusega või mitte. Seega leiab vastustaja, et kütus, mis oli parvlaevas „Saaremaa“ ei olnud erimärgistatud diislikütus, kuna see ei vastanud erimärgistatud diislikütuse nõuetele. Parvlaevas „Muhumaa“ olnud kütusele vastustaja ei kohaldanud kauba läbivaatust ega võtnud kütusest proove, kuna kütus oli kontrolli läbiviimise hetkeks parvlaevas „Muhumaa“ Eesti sisesteks sõitudeks ära kasutatud. Vastustaja toetus oma järelduste tegemisel kaebuse esitaja juhatuse liikme T.

R poolt esitatud kütuse saatedokumentidele. Kütuse soetamise arvel nr 101821 puudus märge, et diislikütus sisaldab erimärgistuse aineid. Vastustaja loeb kaebaja ütlusi paljasõnalisteks selle kohta, et Norra Kuningriigist kütuse ostmisel, oli ta teadlik, et tegemist on erimärgistatud diislikütusega. Asjaolu üle, et kaebaja on varasemalt kasutanud parvlaevades erimärgistatud kütust, puudub vaidlus.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas kaebuse esitamise ajal kehtinud HKMS § 6 lg 2 p 1.

3-11-1118

7

Kaebus on esitatud 04.05.2011 vastustaja 31.03.2011 haldusaktile. Kaebuse kohaselt sai kaebaja maksuotsuse kätte 05.04.2011 (tl 6 pöördel). Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav.

Kaebaja on seisukohal, et ATKEAS § 27 lg 1 p 221 on vastuolus PS § 12, kuna nimetatud säte võimaldab erinevalt maksustada/kohaldada maksuvabastust laevas kasutatavalt kütuselt ja õhusõidukis kasutatavat kütust ilma mõistliku põhjuseta. ATKEAS § 27 lg 1 p 221 alusel on aktsiisist vabastatud kütus, mida kasutatakse laevas, mis sõidab ärilisel eesmärgil või kalastab väljaspool Eestit, sealhulgas kütus, mida kasutatakse nimetatud laevades regulaarsel hooldustööl laeva ettevalmistamiseks järgnevaks sõiduks väljapoole Eestit. ATKEAS § 27 lg 1 p 19 alusel on aktsiisist vabastatud kütus, mida kasutatakse ärilisel eesmärgil käitatavas tsiviilõhusõidukis ja riiklikus õhusõidukis õhus navigeerimiseks, sealhulgas kütus, mida kasutatakse nimetatud õhusõidukites hooldusja remonttööl. Vastustaja väidetel kasutavad veesõidukid mootorikütusena diiselkütuseid, lennuliikluses kasutatakse mootorikütusena bensiinil ja petrooleumil baseeruvad kütuseid. Kaebaja vastustaja nimetatud väiteid kahtluse alla seadnud ei ole. Seega kasutavad veesõidukid ja õhusõidukid kasutavad erinevate omaduste ja hinnaga kütuseid. Võrdse kohtlemise põhimõttest ei tulene, et veesõidukeid ja õhusõidukeid ning nende tegevust tuleb alati reguleerida õigusaktide alusel ühtviisi. Arvesse tuleb võtta, et tegemist on erinevate transpordiliikidega, mis liiguvad erinevas keskkonnas ning seetõttu tuleb nende tegevust (sõidu ohutus, turvalisus, liikluse ohutus ja liikluse teenindamine, transpordivahendi valmistamine ja hooldus jm) reguleerida arvestades konkreetse transpordiliigi omadusi ja eripära ning erinevate õigusaktidega laevale ja õhusõidukile esitatavaid nõudeid. Seetõttu on alusetud kaebaja väited ATKEAS § 27 lg 1 p 221 vastuolu kohta PS § 12 esimese lausega.

Kaebaja on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb jätta kohaldamata rahandusministri 17.06.2009 määrus nr 41 „Varude tolliformaalsuste teostamise kord“, sest PS § 113 alusel saab riiklikud maksud kehtestada vaid seaduse alusel. Rahandusministri määrusega ei saa isikule panna riiklikku maksu koormist. Lähtudes PS § 113 sätestab riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed seadus. Rahandusministri poolt on tolliseaduse § 1 lõike 5 alusel 17.06.2009 antud määrusega nr 41 vastu võetud varudele tolliformaalsuste teostamise kord (edaspidi „kord“ vastavas käändes). Tolliseaduse § 1 lg 5 sätete kohaselt võib Vabariigi Valitsus või rahandusminister oma pädevuse piirides kehtestada tollieeskirjade kohaldamiseks õigusakte küsimustes, mille otsustamise õigus on ühenduse õigusaktide kohaselt liikmesriigil. Lähtudes korra §1 lg 1 rakendatakse määrust tolliformaalsuste teostamisel kaasavõetava varu, «Tolliseaduse» § 57 lõikes 1 nimetatud tarbevaru, varuosa ja lisavarustuse suhtes, mis on rahvusvahelisi reise teostaval veevõi õhusõidukil või raudteeveeremil kas teisest Euroopa Liidu liikmesriigist või ühendusevälisest riigist saabumisel või mis toimetatakse veevõi õhusõidukile või raudteeveeremile Eestis viibimise ajal. Käsitletud paragrahv asetseb seaduse 7-s peatükis, kus on toodud sätted tollisoodustuste ja tolliformaalsuste lihtsustamise kohta. Tolliseaduse § 2 lg 10 kohaselt tolliformaalsused tollikontroll ja teised toimingud, mida tuleb asjaomasel isikul või tollil tollieeskirjade täitmiseks teha. Lähtudes korra § 9 tuleb juhul, kui varusid toimetanud isik ei tõenda varude toimetamist, peab ta tasuma tollivõlast tuleneva maksusumma ja muud maksuseaduste alusel tasumisele kuuluvad maksud.

3-11-1118

8

Tulenevalt viidatud sätetest ei kehtesta rahandusministri poolt 17.06.2009 vastu võetud määrusega nr 41 makse, vaid täpsustakse tolliformaalsusi tolliseaduse § 57 lõikes 1 nimetatud varude suhtes. Tollivõlast tuleneva maksusumma määramise aluseks saavad olla vastavad maksuseadused. Asjaolu, et maksuotsuses antakse kontrolli käigus selgunud asjaoludele õiguslik hinnang ja viidatakse teostatud toimingute osas erinevatele õigusaktidele ei tähenda, et nende õigusaktide alusel määrati kindlaks maksukohustus. Kaevatava maksuotsuse tegemise aluseks on maksuotsuse kohaselt alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seadus (ATKEAS) ja käibemaksuseadus (KMS). ATKEAS alusel toimub alkoholi, tubakatoodete, kütus ja elektrienergia aktsiisiga maksustamine. KMS alusel toimub käibe maksustamine.

Kaebaja väidetel on lähtudes ATKEAS § 68 lg1 vaidlusaluse kütuse puhul tegemist aktsiisivaba kütusega. Kaebaja hinnangul ei saa sihtkoha mõistet siduda maksuhalduri poolt määratud konkreetse geograafilise punktiga, vaid igal isikul on õigus riiki sisenemisel määratleda sihtkoht ise ning vajadusel seda muuta. Sihtkohta tuleb pidada abstraktseks mõisteks. Seega on kaebaja hinnangul seaduses kasutatud sihtkoha mõistet formaalse, mõttelise kohana. ATKEAS § 68 lg 1 sätestab, et Eestisse sissesõidul on mootorsõiduki standardses kütusepaagis või erikonteineri standardses kütusepaagis, kaasa arvatud veemootorsõiduki standardses kulutankis ja -paagis olev, samas mootorsõidukis tarbitav ning sõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalik kütus aktsiisivaba.

Korra § 1 lg 2 järgi lähtekohaks sadam või lennujaam, kust veevõi õhusõiduk vahetult lahkub ning sihtkoht on sadam või lennujaam, kuhu veevõi õhusõiduk vahetult suundub. Sihtpunkti saabumist saab näidata kohanime märkimisega. Seega saab sihtkohaks olla konkreetne koht. Oluline on märkida, et laeva sihtkoha sadamat ei määratlenud maksuhaldur oma suva kohaselt, vaid see tehti kindlaks laevade logiraamatute sissekannete alusel. Meresõiduohutuse seaduse § 533 lg 1 kohustab reederit, kaptenit või laevaagenti edastama Veeteede Ametile laeva Eesti sadamasse saabumise teate koos asjakohaste andmetega 24 tundi enne laeva saabumist.

Nimetatud sätte alusel on Majandusja kommunikatsiooniminister 20.07.2011 määrusega nr 81 kehtestanud laeva saabumisest teatamisel esitatavate andmete loetelu. Antud määruse § 1 p 2 kohaselt tuleb laeva saabumisest teate esitamisel esitada muude andmete hulgas teave laeva sihtsadama kohta. Lähtudes määruse § 2 peab edastatud andmete muutumise korral reeder, kapten või laevaagent viivitamatult tegema vastava muudatuse elektroonilises mereinfosüsteemis. Kaebaja ei ole esitanud kohtule väiteid ega tõendeid selle kohta, et vaidlusaluste laevade osas sihtsadama kohta edastatud andmed erinesid/muutusid logiraamatu kannetega võrreldes ning maksuhaldur on laevade sihtsadamad Eestis valesti tuvastanud.

Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust maksuotsusega tuvastatud parvlaevade sihtkohta toimetamiseks vajalike kütuste koguste ega järelejäänud kütusevarude tuvastamise osas. Aktsiisivabastuste loetelu on toodud ATKEAS § 27, mille lg 1 p 221 alusel on aktsiisist vabastatud kütus, mida kasutatakse ärilisel eesmärgil väljaspool Eestit sõitvas laevas mootorikütusena laeva edasiliikumiseks, sealhulgas kütus, mida kasutatakse regulaarsel hooldustööl nimetatud laeva ettevalmistamiseks järgnevaks sõiduks väljapoole Eestit. KMS § 15 lg 3 p 3 on käibemaksumäär null protsenti rahvusvahelistes vetes sõitva merelaeva, välja arvatud ettevõtlusega mitteseotud huvivõi lõbusõitudeks kasutatav merelaeva, ja sellise merelaeva varustus, seadmed, varuosad, kütus ja muud varud ning reisijale kohapeal tarbimiseks võõrandatav kaup, välja arvatud ühenduse vetes sõitval merelaeval kaasamüüdav kaup.

Lähtudes eeltoodust lubatakse kütust aktsiisivabalt tarnida laevadele, mis sõidavad väljapool Eestit ning käibemaksumäär on null ainult selliselt kütuse koguselt, mis on vajalik sõitmiseks

3-11-1118

9

rahvusvahelistes vetes. Maksuvabastus ei kehti sel ajal, kui laev on sadamas ja reisi ei toimu. Seega tekib maksukohustus kütuse tarbimisel Eestis ning Eesti-sisestel reisidel maksuvabastusi rakendada ei saa. Lähtudes eeltoodust on alusetud kaebaja väited maksuhalduri poolt sihtkoha ebaõige tuvastamise ning kaebaja õiguse kohta kasutada Eestisse sisseveetud kütust Eestis aktsiisivabalt ja null käibemaksu määraga ning ei ole põhjendatud nimetatud alustel maksuotsuse tühistamine kogu ulatuses.

Kaebaja selgituste kohaselt oli parvlaevade kütuse puhul tegemist erimärgistatud diislikütusega, kuid maksuhaldur arvestas maksustamisel aktsiisimäära diislikütuse osas. Kaebaja on seisukohal, kui kaebajal oligi kütusejäägilt aktsiisi maksmise kohustus, on maksuhaldur maksukohustuse arvestamisel lähtunud ebaõigest aktsiisimäärast. Vedelkütuse erimärgistamise seadus § 1 kohaselt kuulub erimärgistamisele Eestis toodetav, ühenduse tolliseadustiku (Euroopa Ühenduste Nõukogu määrus nr 2913/92/EMÜ) mõistes vabasse ringlusse lubatav ja Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse sisse veetav kerge kütteõli ning see osa diislikütusest, mis on ette nähtud kasutamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 sätestatule.

Nimetatud paragrahvi lg 2 p 2 kohaselt on erimärgistatud diislikütust lubatud kasutada laevaliikluses. Lähtudes käsitletud seaduse on § 2 lg 1, lg 2 toimub erimärgistamine kergele kütteõlile ja diislikütusele lisaainete lisamise teel nende eristamiseks teistest vedelkütustest. Kergele kütteõlile ja diislikütusele erimärgistamiseks lisatavate ainete loetelu ning kontsentratsiooni kerges kütteõlis ja diislikütuses kehtestab rahandusminister määrusega. Rahandusminister on vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 2 lõike 2 aluse 19.09.2003 vastu võtnud määruse nr 91 „Kergele kütteõlile ja diislikütusele erimärgistamiseks lisatavate ainete loetelu ja kontsentratsioon“.

Lähtudes määruse § 1 peab kerge kütteõli sisaldama käsitletud paragrahvis nimetatud erimärgistusaineid. Maksuotsuses on märgitud, et vaatamata maksuhalduri 11.11.2010 korralduses nr 12- 2.3/7351-1 toodule ei ole kaebaja esitanud tõendeid, et parvlaevade kütus sisaldas erimärgistuse aineid (tl 14, 15 pöördel). Vastustaja vastuväidetel kohaselt selgus parvlaeva „Saaremaa“ kütusevarust võetud proovide analüüsimisel, et kütusevarudena deklareeritud kütus ei sisaldanud erimärgistusaineid nõutud kontsentratsioonis. Parvlaeva „Muhumaa“ osas ei saanud läbivaatust teostada ning proove võtta, kuna kütus oli kontrolli hetkeks ära kasutatud, seetõttu tugines vastustaja oma järeldustes kaebaja poolt esitatud kütuse saatedokumentidele ning asjaolule, et kütus oli tarnitud sama äriühingu poolt.

Parvlaev „Muhumaa“ poolt soetatud kütusearvel puudub märge selle kohta, et diislikütus sisaldab erimärgistuse aineid. Kaebaja esitas kohtumenetluses Buker Oil AS kinnituse, mille kohaselt olid „Muhumaa“ ja „Saaremaa“ tarnitud tooted erimärgistatud Shelli poolt enne importimist ning omasid nõutavat kvaliteeti ja värvust. Kinnitusele on lisatud tarnet kinnitavad kvaliteedi sertifikaadid, milles toodud andmeid ei ole vastustaja kahtluse alla seadnud (tl 125-127,128-130,165). Kohtu hinnangul on parvlaev „Saaremaa“ kütusevaru omaduste osas usaldusväärsemad maksumenetluses labori poolt saadud analüüsi tulemused, sest nende tegemisel olid aluseks vaidlusalusest kütusevarust võetud proovid.

Analüüsi tulemused ei kinnita kaebaja väiteid kütuse nõuetekohase erimärgistamise kohta. Kaebaja väited kütuse värvuse osas (hindamine visuaalsel teel) ning tõendid kütuses sisaldunud erimärgistusainete olemasolu kohta ei tõenda, et tegemist oli erimärgistatud kütusega, kuna kütuse värvuse visuaalne hindamine ei võimalda tuvastada värvaine kogust kütusevarus ning analüüside tulemusel on selgunud, et erimärgistusaineid ei olnud kütusevarus nõutud kontsentratsioonis. Kohus pidas otsuse tegemiseks põhjendatuks võtta tõenditena asja materjalide juurde kaebaja poolt oma väidete kinnitamiseks esitatud teatised, teated, arved (tl 136-147, 147-153, 154-163).

Arvestades seda,

3-11-1118

10

et asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja on varasemalt kasutanud parvlaevadel erimärgistatud kütust, ei tõenda esitatud tõendid käesoleval juhul erimärgistatud kütuse kasutamist. Parvlaev „Muhumaa“ kütusevarust vastustaja proove ei võtnud. Arvestades seda, et parvlaev „Muhumaa“ kütusevarud hangiti ligi neli kuud enne parvlaeva „Saaremaa“ tankimist, ei saa kohtu hinnangul parvlaeva „Muhumaa“ kütusevarude osas tugineda parvlaeva „Saaremaa“ kütusevaru analüüsi tulemustele ning arvestades parvlaevadele kütuse ostmise ajavahemikku, ei saa ainuüksi sama tarnija poolt kütuse hankimise tõttu eeldada, et kütuse erimärgistus ei olnud/ei saanud olla nõuetekohane. Tulenevalt eeltoodust tuleb parvlaev „Muhumaa“ kütusevaru erimärgitamise hindamisel arvesse võtta Bunker Oil AS kinnitust kütuse nõuetekohase erimärgistamise kohta ja kütuse kvaliteedi sertifikaadil toodud andmeid (tl 125, 1206, 128, 129). Kaebaja on tõlkinud Bunker Oil AS kinnituse kütuse erimärgistamise ja tarne osas (tl 128) ning väljavõtte kvaliteedisertifikaadi tabeli andmete ja värvuse osas. Kohus nõustub vastustaja väidetega, et ainuüksi vedelkütuse värvus ei ole asjaoluks, mille põhjal saab otsustada kas tegemist on erimärgistatud vedelkütusega või mitte. Samas selgub sertifikaadi koopiast, et sertifikaadil on eraldiseisvalt kajastatud ka muud kütuse kvaliteeti iseloomustavad andmed (tl 126). Nimetatud andmeid ei ole maksumenetluses hinnatud. Seetõttu leiab kohus, et parvlaev „Muhumaa“ kütusevaru maksustamiseks tuleb hinnata Bunker Oil AS kinnitust kütuse erimärgistamise kohta ning kvaliteedisertifikaadil kajastatud kütuse kvaliteeti andmeid ning tuvastada kohaldamisele kuuluv aktsiisimäär. Lähtudes eeltoodust tuleb maksuotsus tühistada parvlaeva „Muhumaa“ kütusevaru maksustamise osas.

Kohtu hinnangul ei kinnita maksuhalduri vastused kaebaja poolt esitatud teabenõuetele kaebaja väiteid tema ebavõrdse kohtlemise kohta kütusejäägi aktsiisiga maksustamisel (tl 182, 184). Nimetatud vastuses on maksuhaldur selgitanud ATKEAS § 68 lg 1 sätteid ning märgib, et maksustatud on mittestandardses kütusepaagis asunud kütust, samuti üle lubatud piirmäära kaasas olevat mootorikütust. Kohus on pidanud põhjendatuks võtta asja materjalide kaebaja poolt 23.12.2011 esitatud tõendid, millega kaebaja soovis tõendada oma väited ebavõrdse kohtlemise kohta võrreldes teiste laevaomanikega (tl 99-122). Kui ka eeldada, et maksuhaldur ei ole maksustanud kaebaja poolt nimetatud äriühingutele kuuluvate laevade kütusejääke vaidlustatud maksuotsuses toodud alustel (tl 100-101), ei tulene võrdse kohtlemise printsiibist, et kui üht isikut on õigusvastaselt koheldud soodsamalt, siis tuleb sellist õigusvastast soodustust laiendada jätkuvalt kõigi isikute suhtes. Võrdse kohtlemise põhimõttele toetudes ei saa nõuda ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist (vt Riigikohtu 06. 05. 2004 otsust nr 3-3-1-19-04, 06.12.2004 otsust nr 3-3-1-53- 04, 29.05.2006 otsust nr 3-3-1-23-06, 27.11.2006 otsust nr 3-3-1-59-06). Seega ei ole kaebaja poolt esitatud tõendid teiste äriühingute osas olulised kaebaja maksukohustuse tuvastamisel. Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur ei järginud maksumenetluses uurimispõhimõtet ega selgitanud välja asjas olulisi asjaolusid. Vastustaja on jätnud tähelepanuta, et igal laeval kütuse kasutamisel ringleb süsteemis teatud kütusevaru, mida ei ole võimalik välja pumbata. Kütuse varu on maksuotsuse kohaselt tuvastatud arvestuslikul teel, võttes aluseks laevade kaptenite poolt esitatud laeva varude deklaratsioonid, kontrollides andmeid logiraamatusse tehtud kannete alusel reise alguses fikseeritud kütuse koguse ja kasutatud kütuse koguse kohta (tl 10-10 pöördel). Seega selleks, et tuvastada järele jäänud kütusevaru, ei ole vaja seda süsteemist välja pumbata. Kuna maksustamisel võeti arvesse Norrast Eestisse jõudmiseks tegelikult kulunud kütuse kogus, ei ole antud juhul kütusevaru koguse tuvastamisel oluline, millistes oludes (rasked jääolud/ekstreemsed ilmastiku tingimused) parvlaevad liiklesid.

3-11-1118

11

Vastustaja kinnitusel on kaebaja tasunud maksuotsusega määratud summa (tl 177). Tulenevalt eeltoodust ei ole põhjendatud maksuotsuses tühistamine kogu ulatuses. Lähtudes eelpool tuvastatud asjaoludest on maksuotsus põhjendatud parvlaeva „Saaremaa“ kütusevaru maksustamise osas ning arvestades seda, et kohtul puudub pädevus parvlaeva „Muhumaa“ kütusevaru osas maksusumma arvestamiseks, ei ole alust maksuotsuse tagasitäitmiseks.

Maksuotsuse kohaselt tekkis kaebajal maksukohustus parvlaeva „Muhumaa“ laeva varude deklaratsioonis deklareeritud diislikütuse vara 42 tonni osas 15.03.2010. Maksuvõla suuruse metoodika on parvlaeva „Muhumaa“ osas toodud maksuotsuse lisas nr 1 (tl 16, 17). Maksuvõla suuruseks parvlaev „Muhumaa“ osas on täiendavalt määratud maksu kokku 27 795.06 eurot. Hinnates asjas eelpool tuvastatud asjaolusid ning asjaskogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, kuulub kaebus rahuldamisele osaliselt ning maksuotsus tuleb tühistada

27 795.06 euro ulatuses.

Kaebaja taotleb tema poolt kantud menetlusekulude hüvitamist. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 958.67 eurot ja õigusabikuludena 1 680 eurot (tl 21, 187-191). Vastustaja hinnangul ei ole õigusabi kulude kandmine kogu ulatuses põhjendatud (tl 193). Lähtudes HKMS § 109 lg 6 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Õigusteenuse osutamise raames on tehtud õiguslik analüüs maksuotsusele ja maksumenetluses kogutud tõenditele 6 tundi, koostatud kaebust 6 tundi ja kaebuse täiendus 2 tundi, kokku seega 14 tundi (tl 191). Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse, mille õiguslik põhjendus on toodud 3 leheküljel ning kaebuse täiendus 2 leheküljel (tl 6-8; 80-81). Arvestades kaebuse mahtu ning asjaolu, et kaebajat esindas kohtumenetluses sama esindaja, kes oli kaebaja esindajaks ka maksumenetluses, on maksuotsuse ja selle lisamaterjalidega tutvumiseks ning kaebuse koostamiseks märgitud tundide arv põhjendamatult mahukas. Põhjendatud menetluskuludeks loeb kohus asjas kantud riigilõivu 958.67 eurot ja 8 tundi ajakulu, summas 960 eurot (8*120 sealhulgas käibemaks) kokku 1918.67 eurot. HKMS § 108 lg 2 alusel jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Maksuotsusega on kohustatud kaebajat tasuma 62 866.98 eurot. Maksuotsus kuulub tühistamisele 27 795.06 euro ulatuses (44,21% ulatuses), seega kuuluvad menetluskulud hüvitamisele 848.24 euro suuruses summas.

Annika Vendik Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 10.01.2013 kohtuotsuse resolutsioon:

Jätta AS Saaremaa Laevakompanii apellatsioonkaebus rahuldamata. Rahuldada Maksuja Tolliameti apellatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 27.04.2012 otsus haldusasjas nr 3-11-1118 osas, milles kohus kaebuse rahuldas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta rahuldamata AS Saaremaa Laevakompanii kaebus maksuotsuse tühistamiseks parvlaeva Muhumaa kütusejäägi maksustamist käsitlevas osas. Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu otsus muutmata.

3-11-1118

12

Muuta kohtukulude jaotust ning jätta AS Saaremaa Laevakompanii menetluskulud tema enda kanda.