3-11-1618/54 · 3-11-1618/54 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Silvia Truman, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-1618 Haldusasi M M i kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 10.03.2011 otsuse nr 12.2-3/4682-3-1 ning Maksu- ja Tolliameti 23.05.2011 vaideotsuse nr 6- 1/235-2 tühistamiseks ning ametniku taandamise küsi- muse uueks otsustamiseks kohustamiseks Menetlusosalised Kaebaja – M M Vastustajad – Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus ning Maksu- ja Tolliamet, volitatud esinda- ja Marika Salmistu Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 15.11.2011 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus M M i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine 24.04.2012

RESOLUTSIOON

Jätta M M i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.11.2011 otsus haldusasjas nr 3-11-1618 muutmata.

Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 28.05.2012 (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maksu- ja Tolliameti (MTA) Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) kontrollis M M i maksus- tavate tulude deklareerimise ja tulumaksu tasumise õigsust perioodil jaanuar 2006 kuni det- sember 2007 ning kontrolli läbiviivaks ametnikuks määrati vanemrevident Tiiu S. PMTK tegi 05.06.2009 M. M maksuotsuse nr 12-2.3/4682-3, mille MTA vaidemenetluses kehtetuks tun- nistas. PMTK tegi 22.09.2009 uue maksuotsuse nr 12.2-3/4682-9. Tallinna Halduskohus tü- histas 09.03.2011 otsusega nr 3-10-258 selle maksuotsuse osaliselt ja kohustas PMTK-d tühis- tatud osas asja uuesti otsustama. PMTK tegi 25.05.2011 otsuse nr 12.2-3/4682-13, millega

3-11-1618 2(4) muutis 22.09.2009 maksuotsusega nr 12.2-3/4682-9 määratud maksusumma suurust. M. M esitas PMTK 25.05.2011 maksuotsuse peale kaebuse, mida menetletakse haldusasjas nr 3-11- 1635.

M. M esitas 31.08.2009 PMTK-le taotluse vanemrevident T. Sa taandamiseks. PMTK jättis taotluse 04.09.2009 otsusega nr 6-2/1324 rahuldamata. Tallinna Halduskohus jättis 06.12.2010 otsusega nr 3-09-2922 M. Mi kaebuse PMTK 04.09.2009 otsuse peale rahuldama- ta, Tallinna Ringkonnakohus jättis 27.05.2011 otsusega M. Mi apellatsioonkaebuse rahulda- mata ja Riigikohus jättis 27.09.2011 määrusega M. Mi kassatsioonkaebuse menetlusse võtma- ta.

M. M esitas 08.03.2011 PMTK-le teistkordselt taotluse vanemrevident T. Sa taandamiseks maksukorralduse seaduse (MKS) § 49 lg 1 p 3 alusel, põhjendades taotlust asjaoluga, et T. S keeldus õigusvastaselt võimaldamast kaebajale koopiate saamist maksuhalduri poolt kontrol- limenetluses kogutud dokumentidest ja takistas sellega kaebajal maksuotsuse vaidlustamiseks vajalike tõendite kogumist.

PMTK jättis 10.03.2011 otsusega nr 12.2-3/4682-3-1 M. Mi taotluse rahuldamata, leides, et esiteks puuduvad tõendid T. Sa isiklikus huvis või selles, et ta ei ole erapooletu, ja teiseks saab taandamistaotlust esitada pooleli olevas maksumenetluses, kuid M. Mi osas on maksu- menetlus lõppenud ning maksuasjas on käimas vaid kohtumenetlus. MTA jättis 23.05.2011 vaideotsusega nr 6-1/235-2 M. Mi vaide rahuldamata, leides, et kuigi maksumenetluse lõppemisega ei lõppe revidendi seos vastava maksumenetlusega ja PMTK otsuse viide maksumenetluse lõppemisele ei ole asjakohane, ei ole revidendi taandamistaotlu- ses ja vaides toodud põhjendused MKS § 49 lg 1 p 3 rakendamiseks piisavad.

M. M esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 10.03.2011 otsuse nr 12.2-3/4682-3-1 ja MTA 23.05.2011 vaideotsuse nr 6-1/235-2 tühistamiseks ja revidendi T. Sa taandamise küsi- muse uueks otsustamiseks kohustamiseks. Kaebuses ja selle täiendustes selgitas kaebaja, et kohtuasjas nr 3-10-258 andis halduskohus talle tähtaja kuni 01.02.2011 täiendavate tõendite esitamiseks. Seetõttu pöördus kaebaja 13.01.2011 taotlusega PMTK poole maksumenetluses tema kohta kogutud andmetega tutvumiseks ning neist koopiate/väljavõtete saamiseks (MKS § 14 lg 3). Vanemrevident T. S vastas 17.01.2011 e-kirjaga, et revisjonitoimikuga saab tutvu- da PMTK ruumides 19.01.2011 kl 10.00. Määratud ajal ilmus kaebaja revidendi juurde, kuid koopiate/väljavõtete andmisest revident keeldus põhjendusega, et käimas on kohtuvaidlus ja revident ei tea, mida kohtus räägitakse. 19.01.2011 e-kirjas ja 21.01.2011 telefonivestluses (mille kaebaja salvestas) revidendiga kordas kaebaja revisjonitoimikust koopiate/väljavõtete saamise soovi, kuid sai revidendilt suulise samasisulise keelduva vastuse. Kirjalikult vastas kaebaja taotlustele MTA peajurist M M25.01.2011, tehes kaebajale ettepaneku esitada revi- dendile soovitud dokumentide nimekiri. Kaebaja arvates takistas revident kaebajal kohtume- netluses tõendeid koguda isiklikust huvist, soovides sellega saavutada tema koostatud maksu- otsuse jõusse jäämist. Revidendi erapoolik suhtumine oli tingitud isiklikust soovist olla ameti- alaselt edukas.

PMTK ja MTA palusid jätta kaebuse rahuldamata. MKS § 49 lg 1 p 3 mõistes saab ametniku huvist rääkida, kui tal on lahendatava asja suhtes kas majanduslik või muu isiklik huvi. Era- pooletuse hindamise juures on oluline, et ametiisiku otsused ei oleks kantud sellistest sisemis- test motiividest, mis ei ole seotud ametialaste ülesannete hoolsa täitmisega. Haldusasjas nr 3- 10-258 andis kohus kaebajale tähtaja kuni 01.02.2011 kokkuvõtva tabeli esitamiseks võetud sularaha ja selle kontole kandmise kohta, muude tõendite esitamise tähtaeg oli selleks ajaks ammu möödunud ning revisjonitoimiku väljanõudmist halduskohus vajalikuks ei pidanud.

3-11-1618 3(4) Tallinna Halduskohus jättis 15.11.2011 otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte menetlusku- lud nende endi kanda. Ebaõige on PMTK seisukoht, et revidendi taandamise välistab asjaolu, et maksumenetlus on lõppenud. Asja menetlemiseks MKS § 49 mõistes ei ole üksnes maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks läbi viidavas menetluses tõendite kogumine, maksuotsuse projekti koostamine jms, vaid ka mistahes muude menetlustoimingute ja menetluslike otsustuste tegemine. Selli- seks menetlustoiminguks võib olla ka maksumenetluses kogutud tõendite tutvustamine mak- sukohustuslasele või sellest keeldumine. Asjaolu, et taandamistaotluse esitamise ajaks oli kae- baja suhtes juba antud maksuotsus, ei välista võimalust esitada revidendi taandamiseks taot- lus, vältimaks väidetavalt erapooliku revidendi osalemist edasistes menetlustoimingutes või tema osalemist kaebaja ja maksuhalduri vahelistes suhetes. Eeltoodule vaatamata jäeti kaebaja taotlus revidendi taandamiseks põhjendatult rahuldamata. Asjaolu, et revidendi mõni tegu on olnud õigusvastane, ei ole iseenesest revidendi taandamise aluseks. See, et revident ei võimaldanud kaebajal saada maksumenetluses kogutud dokumen- tidest koopiaid, ei anna alust arvata, et revident oli huvitatud asja lahendamisest või et tal oleks menetluses olnud huvide konflikt. Isikliku huvitatuse või huvide konfliktiga oleks tege- mist, kui ametnik või mõni talle lähedane isik saaks menetletava asja üht- või teistmoodi la- hendamisest mingisuguse kasu või eelise, mida ta ei saaks asja teistsuguse lahendamise korral. Seda, et haldusmenetluse läbi viinud ja haldusakti projekti koostanud ametnik on huvitatud menetluse tulemusena haldusakti kehtimajäämisest, ei saa käsitada isikliku huvina või erapoo- likuse märgina, mis annaks aluse ametniku taandamiseks. Käesolevas asjas ei ole võimalik tuvastada ühtki asjaolu, mis viitaks sellele, et vanemrevident T. S saaks mingisuguse eelise või kasu sellest, et tema poolt läbi viidud maksumenetluse tulemusena koostatud maksuotsus kohtuliku kontrolli tulemusena jõusse jääb või et tema jaoks oleks mingil moel kasulik see, et kaebaja ei saa maksumenetluses kogutud tõenditest koopiaid teha. Pole mistahes alust arvata, et revidendi õigusvastane käitumine oli tingitud isiklikust huvist. Pigem näib tõenäoline, et revident käitus sel moel teadmatusest või iseenesest põhjendamatust soovist kooskõlastada dokumentidest koopiate saamine kohtumenetluses maksuhaldurit esindava juristiga, ent see ei ole alus revidendi taandamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

M. M palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi halduskoh- tule uueks arutamiseks või uue otsusega kaebuse rahuldada. Menetluskulud palutakse jätta vastustaja kanda. Vaidluse all ei ole asjaolu, et revident keeldus õigusvastaselt kaebajale mak- suasja toimiku materjalidest koopiaid tegemast, põhjendades seda käimasoleva kohtumenetlu- sega. Ebaõige on kohtu järeldus, et selline keeldumine oli tingitud teadmatusest või soovist kooskõlastada dokumentidest koopiate saamine kohtumenetluses maksuhaldurit esindava ju- ristiga. Sellisel juhul oleks revident pidanud vastavalt heale haldustavale esitama selle kohta kaebajale kirjaliku seisukoha. Revident oli asjast isiklikult huvitatud, sest maksuotsuse kehti- majäämisest võib sõltuda tema ametialane edukus (nt ametikõrgendus, suurem töötasu, pree- mia). Kuna maksuhalduri käitumine oli õigusvastane, ei tohiks seda kohtulikult heaks kiita. Maksuotsus ei ole jõustunud ja maksumenetlus toimub edasi. Ei saa lubada, et revident menet- leks uuesti asja, mida ta on erapoolikult juba kaks korda varem menetlenud.

PMTK ja MTA paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muut- mata. Menetluskulud palutakse jätta vastustaja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-11-1618 4(4) Ringkonnakohus jagab halduskohtu arvamust, et revidendi taandamata jätmine ei olnud õi- gusvastane. Nõustudes esimese astme kohtu seisukohaga ja apelleeritud kohtuotsuse põhjen- dustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid korrata. Maksuhalduri ametniku taandamise alused on toodud MKS § 49 lg 1 punktides 1-3. Punktides 1-2 nimetatud juhtumitel on ametniku osalemine haldusmenetluses keelatud ilma, et oleks vaja täiendavalt põhjendada või tõendada, kas asjas menetlusosaline/menetlusosalise esinda- jaks olemine või sugulussuhe menetlusosalisega/menetlusosalise esindajaga mõjutab või võib mõjutada ametnikku ka tegelikult; p-s 3 nimetatud juhtudel tuleb ametniku taandamiseks tema erapoolikust või isiklikku huvitatust asja lahendist tõendada. Kaebaja taotles revidendi taan- damist MKS § 49 lg 1 p-s 3 nimetatud alusel ning põhjendas taandamise taotlust sellega, et revident ei võimaldanud kaebajal maksumenetluses kogutud dokumentidest koo- piaid/väljavõtteid teha, kuigi MKS § 14 lg 3 maksukohustuslasele sellise õiguse annab. Ring- konnakohus nõustub, et maksuhalduri ametniku poolt seaduse nõuete eiramist ei saa kuidagi vabandada, kuid revidendi toimingu õigusvastasus ei saa automaatselt kaasa tuua tema menet- lusest kõrvaldamise. Revidendi taandamata jätmine on õigusvastane ning kaebuse rahuldami- ne võimalik vaid juhul, kui revident on isiklikult huvitatud asja lahendist või muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses. Halduskohus revidendi isiklikku huvitatust või tema erapoolikust kaebaja maksukontrolli läbiviimisel ei tuvastanud ning ka apellatsioonkaebuses ei ole nimetatud selliseid asjaolusid, mis annaks ringkonnakohtule alust vastustajatest ja esi- mese astme kohtust erinevale seisukohale asuda. Revidendi erapooletust ei saa kahtluse alla seada üksnes seetõttu, et tema poolt läbi viidud maksukontrolli tulemusel tehtud otsuseid on kahel korral tühistatud ja uuesti menetlemiseks saadetud või et dokumentide koopiate andmi- sest keeldus revident suuliselt. Erapoolikuse tõendamine eeldab subjektiivsele tahtele viitavate asjaolude tuvastamist - nt revidendi soov jätta asja õigeks maksustamiseks vajalikud asjaolud välja selgitamata, - kuid selliseid tõendeid asjas esitatud pole. Kaebaja väide, et revident on isiklikult huvitatud asja lahendamisest, sest kontrolli tulemusel kaebaja suhtes tehtud maksu- otsuse jõussejäämise korral võib ta saada preemiat või olla ametialaselt edutatud, on oletuslik ja tõendamata. Kuna revidendi taandamise taotlus on jäetud õigesti rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka kohustamisnõue ametniku taandamise küsimuse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks.

Eeltoodu alusel jääb M. Mi apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja menetluskulud, mis koosnevad kaebuselt ja apellat- sioonkaebuselt tasutud riigilõivudest (15,97 eurot x 2) tema enda kanda. Kuna vastustajad pole enda kasuks menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad ka vastustajate menetlus- kulud nende endi kanda.

Kaire Pikamäe Oliver Kask Silvia Truman