2-12-3875/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-12-3875

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. aprill 2012, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-3875

Tsiviilasi

Korteriühistu

Arja

Maja

hagi

Aiward

Heimi

vastu

1287,71 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1231,88 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja korteriühistu Arja Maja (registrikood 80026516;

asukoht XXXX küla, XXXX vald, 61008 Tartu maakond);

-

hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Marian Priks

(Advokaadibüroo Valge & Uiga; asukoht Vanemuise 21A,

51014 Tartu; e-post marian@valgejauiga.ee);

-

kostja Aiward Heim (isikukood 36011020027; elukoht

XXXX).

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista Aiward Heimilt korteriühistu Arja Maja kasuks perioodil 01.01.2011 kuni

31.12.2011 tekkinud võlgnevus 1287,71 eurot, millest 414,93 eurot on kommunaalkulude

võlg, 493 eurot küttepuude võlg, 323,95 eurot kütmise võlg ja 55,83 eurot sissenõutavaks

muutunud viivis 24.01.2012 seisuga.

3. Välja mõista Aiward Heimilt korteriühistu Arja Maja kasuks viivis 0,07% päevas

kommunaalkuludelt 414,93 eurolt alates 25.01.2012 kuni nõude kohase täitmiseni. Lisanduv

viivis koos 24.01.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisega kokku ei või ületada

414,93 eurot.

4. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Jätta menetluskulud Aiward Heimi kanda.

Välja mõista Aiward Heimilt korteriühistu Arja Maja kasuks menetluskulud 615,64 eurot.

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741

lg 4).

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega;

2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku

teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva

möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus

rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu

õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui

6400 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale

apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse,

et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest

välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lg-st 1 ning § 173 lg-test 1 ja 4 ning

jätab menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 255,64 eurot ja hageja

lepingulise esindaja õigusabikulu 360 eurot, kokku seega 615,64 eurot.

Hageja poolt tasutud riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja vastab hagihinnale. Seega on hageja

tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus, hinnates hageja lepingulise esindaja ajakulu (kokku 3 tundi) võrrelduna tehtud

menetlustoimingute mahu ja sisuga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses on põhjendatud ja

vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses, vastates antud tsiviilasja keerukusele ja mahule. Kuna

hageja ei ole käibemaksukohustuslane, tuleb menetluskulud määrata kindlaks koos

käibemaksuga, s.o summas 360 eurot (3 tundi × 100 eurot + 20% käibemaks).

Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 615,64 eurot (255,64 + 360).

Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

Kohtunik