3-11-1838/19 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusvorm

Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on õigu päeva jooksul kohtuotsuse av

ASJAOLUD JA MENETLU

1. 11.01.2011 esitas I.T Polits (PPA) tähtajalise elamisloa ta 15.02.2011. 03.05.2011 kirjag menetlusse võtmisest ning mä loetakse tähtajalise elamisloa juhul kui välismaalase puhul kaebaja viibib kinnipidamisas õiguse esitada oma arvamus ja

11.07.2011 otsusega nr 2022 VMS § 219 p 6 alusel läbi va kohaselt on Eestis kinnipidam viibimise seaduslik alus vahet kohustus Eestis viibida ja n viibimiseks muud alust. Arv

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Tartu Halduskohus

Mare Krull

26. aprill 2012. a, Jõhvi kohtu

3-11-1838 I.T kaebus Politseija Kodakondsusja Mig 11.07.2011 tähtajalise elami 2022865735 tühistamiseks

kirjalik menetlus kaebuse esitaja I.T, vastustaja Politseija Piirival Jätta kaebus rahuldamata. us esitada apellatsioonkaebus Tartu Ring valikult teatavakstegemisest arvates. USE KÄIK seija Piirivalveameti Kodakondsusja Migr aotluse (t.lk.37-39). PPA registreeris ja võttis ga nr 15.3-10/21970 (t.lk.44) teavitas PPA kae ärkis, et välismaalaste seaduse (edaspidi VM a taotlus ilmselgelt põhjendamatuks ja jäeta ei ole nõutav tähtajalise elamisloa olemasol sutuses, siis ei ole see tema puhul nõutav. P a vastuväited hiljemalt 27.05.2011, kuid kaeb 865735 jättis PPA I.T taotluse tähtajalise e aatamata. Otsuse tegemisel lähtus PPA VMS misasutuses viibiva kinnipeetava, vahistatu j tult seadusest, kohtulahendist või haldusaktis neil ei pea kinnipidamisasutuses viibimise vestades, et kaebaja ei esitanud vastuväite umaja a Piirivalveameti ratsiooniosakonna isloa taotluse nr lveamet gkonnakohtule 30 ratsiooniosakonnale s taotluse menetluse ebajat tema taotluse MS) § 219 p 6 alusel akse läbi vaatamata lu Eestis ning kuna PA andis kaebajale aja seda ei teinud. lamisloa saamiseks S § 43 lg-st 3, mille a arestialuse Eestis st tulenev õigus või ajal olema Eestis eid ja viibib kuni

26.05.2020 karistuse täieliku ärakandmiseni. Tingimisi ennetähtaegselt vabanemise võimalus avaneb kaebajal 17.04.2014, leidis PPA, et kaebaja puhul ei ole nõutav tähtajalise elamisloa olemasolu Eestis. 25.07.2011 esitas I.T Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse PPA 11.07.2011 otsuse tühistamiseks.

KAEBUSE PÕHJENDUSED

2. Kaebaja palub tühistada PPA 11.07.2011 otsus talle tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise kohta ning palub väljastada talle Eesti Vabariigi territooriumil kehtivad dokumendid. Kaebaja rõhutab, et ei soovi kodakondsust, vaid elamisluba. Kaebaja märgib, et ta ei ole ühiskonnale ohtlik, sest ei kuulu Alkaida organisatsiooni ja ei ole terrorist. Kaebaja leiab, et vastavalt kinnipeetavate tingimisi ennetähtaegse vabastamise seadusele, peale esimese tingimisi ennetähtaegse vabastamise aja avanemist, võib kinnipeetav taotleda ennetähtaegset vabastamist igal järgneval aastal. Kaebaja märgib, et 27.03.2011 avanes tal võimalus tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, kuid 13.04.2011 otsusega jättis Maakohus kaebaja taotluse elektroonilisele järelevalve all vabastamiseks, rahuldamata.

20.12.2011 kohtule esitatud avalduses (t.lk.58/62) palub kaebaja kohtul pöörata tähelepanu asjaolule, et ta on eesti põliselanik ja teda ei saa riigist välja saata, mistõttu tuleb talle igal juhul dokumendid väljastada, sest vastasel juhul ei ole tal vabastamisel võimalik tööle asuda ja see tõstab tema kuriteo toimepanemise riski.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

3. PPA palub vastuses kaebusele (t.lk.33-35) jätta kaebus rahuldamata ning leiab, et vaidlustatud toiming, millega jäeti I.T taotlus läbi vaatamata on õiguspärane, motiveeritud ja põhjendatud, PPA on otsuse tegemisel arvestanud põhiseaduslikke piire, seadusandja poolt määratletud eesmärke, otstarbekust ja proportsionaalsust. PPA hindas asjaolusid ning tõendeid kogumis ja jättis kaebuse esitaja taotluse tähtajalise elamisloa saamiseks läbi vaatamata põhjusel, et kaebaja viibib raske kriminaalkorras karistatava teo toimepanemise eest pikemat aega kinnipidamisasutuses ning tema puhul ei ole nõutav tähtajalise elamisloa olemasolu Eestis.

4. PPA märgib, et pikaajaliselt kinnipidamisasutuses viibival välismaalasel ei ole vaja elamisluba Eestis. Haldusorgan hindab tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmise põhjendatust elamisloas ja sellele lisatud dokumentides esitatud andmete põhjal. Vastustaja viitab VMS § 219 p-le 6, mille kohaselt loetakse tähtajalise elamisloa taotlus ilmselgelt põhjendamatuks ja jäetakse läbi vaatamata, kui välismaalase puhul ei ole nõutav tähtajalise elamisloa olemasolu Eestis. Kuna tulenevalt VMS § 43 lg-st 3 ei vaja kinnipidamisasutuses viibiv välismaalane elamisluba ja arvestades I.T väga pikka kinnipidamisasutuses viibimise aega (tema karistus lõpeb alles 2020), leiab PPA, et tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamata jätmine ei raskenda I.T olukorda ega kitsenda tema õigusi ning on põhjendatud.

5. PPA märgib, et tulenevalt vangistusseaduse (edaspidi VangS) §-st 32 on kaebuse esitajal võimalik taotleda lühiajalist väljasõitu vanglateenistuja loal ning sel juhul asendab kaebaja isikut tõendavat dokumenti VangS § 321 kohaselt väljaantav väljasõidutunnistus, mistõttu puudub I.Tl ka vajadus täiendava isikuttõendava dokumendi järgi.

6. PPA märgib, et kinnipidamisasutusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks esitatud avaldus ei ole otseses sõltuvuses tähtajalise elamisloa andmisega. Seadusest ei tulene, et ennetähtaegse vabastamise taotluse saavad esitada üksnes need kinnipeetavad, kes omavad

Eestis viibimiseks elamisluba. Kuna tulenevalt VMS § 43 lg-st 3 võib õigus või kohustus Eestis viibimiseks tuleneda vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist, siis võib järeldada, et kui kohus peaks kaebuse esitaja enne tähtaega vabastamise taotluse rahuldama ja kaebuse esitaja vabastatakse katseajaga, siis allutatakse välismaalane KarS § 75 alusel käitumiskontrollile ning tekib VMS § 43 lg 5 kohane kohtuotsusest tulenev alus Eestis viibimiseks. Samas märgib PPA, et haldusorganil ei ole pädevust kaaluda ennetähtaegse vabastamise võimalikkust.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

7. I.T vaidlustas Tartu Halduskohtus PPA 11.07.2011 tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse nr 2022865735. VMS § 219 sätestab tähtajalise elamisloa läbi vaatamata jätmise alused ja selle p-st 6 tuleneb, et tähtajalise elamisloa taotlus loetakse ilmselgelt põhjendamatuks ja see jäetakse läbi vaatamata, kui välismaalase puhul ei ole nõutav tähtajalise elamisloa olemasolu Eestis. VMS § 43 lg 1 p 5 ja lg 3 sätestatu kohaselt Eestis kinnipidamisasutuses viibiva kinnipeetava Eestis viibimise seaduslik alus on vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus või kohustus Eestis viibida ja neil ei pea kinnipidamisasutuses viibimise ajal olema Eestis viibimiseks muud seaduses sätestatud õiguslikku alust. Et I.Tt on karistatud raske kriminaalkorras karistatava kuriteo toimepanemise eest ja karistuse täielikul ärakandmisel viibib ta kinnipidamisasutuses kuni 26.05.2020, on haldusorgan õigesti leidnud, et I.T näol on tegemist isikuga, kelle puhul ei ole kinnipidamisasutuses viibimise ajal nõutav eraldi elamisloa olemasolu.

8. Tulenevalt VangS §-st 32 on kaebuse esitajal võimalik taotleda lühiajalist väljasõitu vanglateenistuja loal ning sel ajal isikuttõendava dokumendi olemasolu vajavate toimingute teostamiseks on kaebajal VangS § 321 kohaselt antav väljasõidutunnistus, mis on väljasõidu ajal kinnipeetava isikuttõendav dokument isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 1 ja § 4 lõike 1 tähenduses. Seega nõustub kohus selles osas vastustajaga, et kaebaja ei vaja täiendavat dokumenti oma isiku tõendamiseks.

9. I.T on märkinud, et 27.03.2011 avanes tal tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus, kuid Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 13.04.2011 määrusega (t.lk.47) jäeti tema taotlus elektroonilise järelevalve kohaldamiseks rahuldamata. Peale seda jättis PPA kaebuse esitaja taotluse rahuldamata. Kohus selgitab, et kui kaebuse esitaja soovib ennetähtaegselt vabaneda, siis VangS § 76 lg 1 kohaselt edastab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks pärast kinnipeetava poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule kinnipeetava isikliku toimiku, iseloomustuse, milles antakse vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele, kinnipeetava ohtlikkusele ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta, kriminaalhooldaja arvamuse katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta ning kinnipeetava nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, kui kinnipeetav taotleb enda vabastamist karistusseadustiku § 76 lg 1 p 1 või lg 2 p 1 alusel. Nimetatud seadusesättest ei tulene, et enne tähtaega vabastamise taotluse saavad esitada üksnes need kinnipeetavad, kes omavad Eestis viibimiseks elamisluba. Järelikult kinnipidamisasutusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks esitatud avaldus ei ole otseses sõltuvuses tähtajalise elamisloa andmisega ja haldusorganil ei ole pädevust kaaluda ennetähtaegse vabastamise võimalikkust. Kohus selgitab, et ka vastustaja on rõhutanud, et kaebuse esitajal on võimalus ka ilma Eesti viibimisaluseta (elamisloata) esitada taotlus ennetähtaegseks vabanemiseks.

Nähtuvalt Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 13.04.2011 määrusest (t.lk.47), ei kuulu I.T elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabastamisele, sest kohtu hinnangul säilib kaebajast tulenev oht uute kuritegude toimepanemiseks ning kuna karistusaja lõpuni oli kohtumääruse tegemise ajal jäänud veel 9 aastat, oleks tahtliku tapmise toimepannud isiku poole karistusaja pealt vabastamine ühiskonna õiglustunnet riivav. Seega on kohus otsuse tegemisel lähtunud kaebajast tulenevast ohtlikkusest ja kogutud materjalidest, mitte elamisloa olemasolust kaebajal.

10. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on sätestatud haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-s 54, mille kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vaidlusalune otsus (t.lk.46) on vormistatud kirjalikult, antud pädeva haldusorgani poolt, kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, sest VMS § 219 p 6 kohaselt tähtajalise elamisloa taotlus loetakse ilmselgelt põhjendamatuks ja see jäetakse läbi vaatamata, kui välismaalase puhul ei ole nõutav tähtajalise elamisloa olemasolu Eestis ning VMS § 43 lg-s 3 sätestatu kohaselt kinnipidamisasutuses viibival kinnipeetaval tuleneb Eestis viibimise seaduslik alus vahetult kohtulahendist ning kinnipidamisasutuses viibimise ajal ei pea neil olema Eestis viibimiseks muud seaduses sätestatud õiguslikku alust. HMS § 55 lg 1 ja § 56 lg 2 ja 3 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav ning selle põhjendustes tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlused, millest on haldusakti andmisel lähtutud. Vaidlusalune otsus vastab kõigile neile nõuetele, sest selles on märgitud nii arvestatud faktiliste asjaolude kirjeldus kui viited õigusaktide asjakohastele sätetele ning otsus on üheselt mõistetav.

PPA poolt kohtule esitatud dokumendid kinnitavad, et enne otsuse tegemist on kogutud asjaolude selgitamiseks tõendeid, kaebajale on teatatud tähtajalise elamisloa taotluse menetlusse algatamisest (t.lk.44) ning antud võimalus oma seisukoha ja vastuväidete esitamiseks. I.T ei ole esitanud PPA-le oma vastuväiteid.

11. Kohus selgitab, et kaebaja on ise oma kuritegeliku käitumisega pannud ennast olukorda, kus tal tuleb viibida kinnipidamisasutuses ja taluda sellega paratamatult kaasnevaid piiranguid ja ebameeldivusi. Kohus leiab, et kuna kaebaja viibib kinnipidamisasutuses ja ei vaja elamisluba, siis ei raskenda tema tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmine tema olukorda, vaidlusalune otsus on seadusega kooskõlas ning puudub alus selle tühistamiseks. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata.

13. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on kohtuotsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda kanda.

Mare Krull kohtunik