3-12-623/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS T a r t u k o h t u m a j a kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-12-623 Määruse kuupäev 26.04.2012 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi V.J.i (J.) kaebus Riigiprokuratuuri tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas

18 000 eurot (seonduvalt kaebaja 05.03.2012 ja 13.03.2012 pöördumistele vastamisega) Asja läbivaatamine kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Anda V.J. menetlusabi tõlkekulude katteks haldusasja nr 3-12-623 menetlemisel ja asjas tehtavate kohtulahendite tõlkimiseks esimeses kohtuastmes.

2. Tagastada V.J. kaebus haldusasjas nr 3-12- 623.

3. Kohtumääruse ärakiri saata kaebuse esitajale (tõlge vene keelde), Rahandusministeeriumile ja Riigiprokuratuurile.

4. Kaebus koos lisadega kuulub tagastamisele pärast kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud 26.03.2012 saabus Tartu Halduskohtule V.J. venekeelne kaebus Riigiprokuratuuri vastu. Kohus sai kaebuse tõlke 28.03.2012.

Kaebuses V. J. kurdab kohtute ja EV Prokuratuuri ning vanglate toimingute üle. V. J. kaebus on paljusõnaline ja laialivalguv ning ametnikke solvav, samas võib kaebuse sisust välja lugeda, et kaebaja ei ole rahul Riigiprokuratuuri vastustega tema pöördumistele (pöördumised 05.03.2012 ja 13.03.2012), kaebaja õiguste väidetavate rikkumise ja kaebaja diskrimineerimise kohta vanglas ning kaebajal on pretensioone kohtuasjade suhtes, viidates nii tsiviil-, kriminaalkui haldusasjadele. Kaebuse kohaselt esitas V. J. 05.03.2012 riigiprokurörile kaebuse nr RP-6-9/12/4-X ja 13.03.2012 avalduse nr RP-6-9/12/4-XV ning prokuratuur ei ole sellele reageerinud ega abinõusid tarvitusele võtnud. Kaebaja leiab, et teda on seetõttu diskrimineeritud ning palub kohtul tagada tema õiguste kaitse ning prokuratuurilt välja mõista talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitusena 18 000 eurot ja tunnistada prokuratuuri tegevus õigusvastaseks. Kaebaja taotleb riigilõivust vabastamist.

Asjaolude väljaselgitamiseks tegi kohus 10.04.2012 Riigiprokuratuurile järelepärimise. Vastuseks kohtu järelepäringule teatas Riigiprokuratuur 17.04.2012 e-kirjaga (nr RP-6- 9/12/4) täpsustava selgitusena, et nr RP-6-9/12/4-X all on Riigiprokuratuuris registreeritud V. J. poolt saadetud maksekorraldus koopiate saamiseks, millele on vastatud 06.03.2012. Prokuratuur osutab, et tõenäoliselt peab 05.03.2012 kaebuse all isik silmas kaebust, mis on 06.03.2012 Riigiprokuratuuris registreeritud nr RP-6-9/12/4-XI all ja millele on Riigiprokuratuur vastanud 09.03.2012 kirjaga. V. J. poolt 13.03.2012 koostatud ja 14.03.2012 Riigiprokuratuuris registreeritud kaebuse nr RP-6-9/12/4-XV originaal on Riigiprokuratuuri 16.03.2012 kirjaga tagastatud isikule, kuna kaebus sisuliselt kattus varasemate kaebustega, millele oli ammendavalt vastatud Riigiprokuratuuri 09.03.2012 kirjaga. Suulisest järelpäringust Tartu Vanglasse (17.04.2012) selgus, et Riigiprokuratuuri 09.03.2012 vastus on Tartu Vanglas registreeritud 13.03.2012 ning 16.03.2012 vastus on registreeritud Tartu Vanglas 19.03.2012. Eelöeldut tõendavad Riigiprokuratuuri vastusele lisatud dokumendid: Maksekorraldus nr 1982 – registreeritud 29.02.2012 nr RP-6-9/12/4-X, Riigiprokuratuuri kiri 06.03.2012 nr RP-6-9/12/4-X (V. J. 19.12.2011, 04.03.2012 ja 05.03.2012 pöördumiste koopiate väljastamine 18 lehel).

Riigiprokuratuuri 09.03.2012 kiri nr RP-6-9/12/4-V, VII, VIII, XI, XII, XIII, millega on vastatud V. J. 08.02.2012, 09.02.2012, 10.02.2012, 06.03.2012 (2) ja 08.03.2012 avaldustele, milles V. J. leiab, et riigi erinevate institutsioonide töötajad (kohtunikud, prokurörid, eksperdid) on toime pannud erinevaid kuritegusid, kaebajale ei osutata piisavalt arstiabi, vange piinatakse, hoitakse kinnises kambris ning kaebaja elu on reaalses ohus. Vastuses V. J. selgitati, et tema kaebustes esitatud asjaolusid on kontrollitud, neis sisalduv informatsioon teadmiseks võetud, kuriteoteateid on vastavalt kehtivale menetluskorrale korduvalt lahendatud. Riigiprokuratuur osutas, et Lõuna Ringkonnaprokuratuur oma vastustes on kaebajale viidanud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teadetele, milliseid kaebajal on vastavalt kehtivale korrale olnud õigus vaidlustada. Lõuna Ringkonnaprokuratuur on oma vastuses viidanud ka sellele, et esitatud väited kohtunike poolt toimepandud väidetavate kuritegude kohta on üldsõnalised ja ei sisalda piisavalt informatsiooni kriminaalmenetluse alustamise või alustamata jätmise otsustamiseks. Lisaks eeltoodule osutab Riigiprokuratuur veel sellele, et kaebajale on samuti selgitatud, millises menetluses lahendatakse küsimused, mis puudutavad kaebajale määratud distsiplinaarkaristusi ja kohaldatud julgeolekuabinõusid, samuti Tartu Vanglas meditsiinilise abi osutamist. Kaebajat on teavitatud sellest, et vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Riigiprokuratuur on juhtinud kaebaja tähelepanu asjaolule, et kõik küsimused, mis puudutavad halduskohtu menetluses olevaid või olnud haldusasju, kuuluvad esitamisele asja lahendavale/lahendanud kohtule. Riigiprokuratuur on rõhutanud, et Riigiprokuratuuri poolt on kaebaja avaldustele ammendavalt vastatud. Arvestades asjaolu, et kaebused kattuvad, nendes väljendatud asjaolud ei allu prokuratuuri kontrollile või on juba kontrollitud, siis kõik analoogsed pöördumised jäetakse edaspidi tähelepanuta ning neile ei vastata sisuliselt.

Riigiprokuratuuri 16.03.2012 kirjaga nr RP-6-9/12/4-XIV-XVI „Avalduste tagastamine“ on vastavalt juhtivprokuröri Dilaila Nahkur-Tammiksaare resolutsioonile tagastatud

V. J. 09.02.2012, 13.03.2012 ja 14.03.2012 kaebused, kuna kaebajale on antud Riigiprokuratuuri 09.03.2012 kirjas ammendav vastus.

Kohtu seisukoht

1. Riigilõivust vabastamise taotluse läbivaatamine Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 81 lg-te 1 ja 2 kohaselt, kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud päevaks esitajalt selle tõlget või korraldab tõlkimise ise menetlusosalise kulul, kui tõlkimise korraldamine on menetlusosalise jaoks võimatu või ebamõistlikult keeruline. HKMS § 81 lg 6 kohaselt menetlusosalise taotlusel korraldab kohus temale kohtuotsuse või –määruse tõlkimise tema enda kulul. Kohtulahendi tõlkimise eest kohtu tõlgi poolt tuleb tasuda riigilõivu.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 581 lg 1 kohaselt võõrkeelse dokumendi tõlkimise eest kohtu tõlgi poolt tasutakse riigilõivu 12,78 eurot lehekülje eest. Sama sätte lõike 3 kohaselt riigilõivu tasutakse poole lehekülje täpsusega.

Kohus korraldas 26.03.2012 kohtusse saabunud V. J. venekeelse kaebuse koos lisaga tõlkimise kohtu tõlgi vahendusel. V. J. kaebuse tõlge on 3 ½ leheküljel ja kaebuse lisa tõlge 1/2-l leheküljel, see on kokku kaebuse materjalide tõlge 4 leheküljel, mistõttu tuleks V. J. tasuda riigilõivu 51,12 eurot (s.o 4 x 12,78 = 51,12).

Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvalt oli 09.04.2012 kontol vaba raha jääk 0,00 eurot, kaebaja on vanglas kinni peetav isik ja ei tööta.

HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest.

HKMS § 111 lg 1 kohaselt menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ei hinnata menetlusabi taotlemisel menetlusdokumendi või kohtulahendi tõlkimiseks.

Lähtudes ülaltoodust ning arvestades seda, et V.J. on kinnipeetav ja tal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, vabastab kohus juhindudes HKMS § 110 lg 1 p-st 1 V. J. täielikult 26.03.2012 kohtusse saabunud kaebuse (koos lisaga) tõlkekulude kandmisest haldusasjas 3-12-623. Kohus peab seejuures vajalikuks anda V. J. menetlusabi tõlkekulude katteks seoses käesoleva haldusasja raames edaspidi I astme kohtule esitatavate venekeelsete avalduste ning tehtavate kohtulahendite tõlkimisega antud asjas.

Riigilõivust vabastamisega seoses saadab kohus kohtumääruse teadmiseks Rahandusministeeriumile.

2. Kaebuse tagastamine Kohus on seisukohal, et V. J. kaebus kuulub tagastamisele ning seda alljärgnevatel põhjustel. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse esitajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud.

Riigiprokuratuuri 17.04.2012 e-kirjaga (RP-6-9/12/4) kohtule esitatud dokumentidest: - Maksekorraldus nr 1982 – registreeritud 29.02.2012 nr RP-6-9/12/4-X, Riigiprokuratuuri kiri 06.03.2012 nr RP-6-9/12/4-X (V. J. 19.12.2011, 04.03.2012 ja 05.03.2012 pöördumiste koopiate väljastamine 18 lehel); Riigiprokuratuuri 09.03.2012 kiri nr RP-6-9/12/4-V, VII, VIII, XI, XII, XIII, millega on vastatud V. J. 08.02.2012, 09.02.2012, 10.02.2012, 06.03.2012 (2) ja 08.03.2012 pöördumistele; Riigiprokuratuuri 16.03.2012 kiri nr RP-6-9/12/4-XIV-XVI – nähtub, et Riigiprokuratuur on V. J. 26.03.2012 kohtule saabunud kaebuses (kaebaja poolt kirjutatud 21.03.2012) osutatud 05.03.2012 ja 13.03.2012 pöördumistele vastanud sisuliselt ja tähtaegselt.

Kohus leiab, et V. J. kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes on ilmselgelt perspektiivitu. Vastustaja ei ole kaebaja õigusi rikkunud. Kaebaja pöördumistele vastamisel on käitutud õiguspäraselt. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 6 kohaselt võib märgukirjale või selgitustaotlusele vastata 30 kalendripäeva jooksul. Sellest tähtajast on Riigiprokuratuur V. J. pöördumistele vastamisel kinni pidanud. V. J. nõue koopiate saamiseks täideti 4 tööpäeva jooksul maksekorralduse Riigiprokuratuuri saabumisest (maksekorraldus registreeritud 29.02.2012 nr RP-6-9/12/4-X, koopiad 18 lehel väljastatud kirjaga 06.03.2012) (AvTS § 18 lg 1). Kaebaja 13.03.2012 pöördumisele on Riigiprokuratuur vastanud kirjaga 16.03.2012, viidates varasemale samasisulistele pöördumistele 09.03.2012 antud vastusele. Kohus selgitab, et vastavalt „Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse“ § 5 lõikele 7 võib üheaegselt mitmel viisil samale aadressile esitatud samasisulisele märgukirjale või selgitustaotlusele vastata üks kord; sama paragrahvi lõikes 8 sätestatu kohaselt – märgukirjas esitatud seisukoha või ettepaneku mittearvestamisel selgitatakse vastuses arvestamata jätmise põhjust, selgitustaotlusele vastamisel antakse isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist. Vastustaja on kaebajale vastamisel seaduses sätestatud nõudeid järginud. Seega on kaebuse esitaja poolt esitatud mittevaralise kahju nõue summas 18 000 eurot perspektiivitu, kuna tõendamist on leidnud, et Riigiprokuratuur on kaebaja avaldustele (pöördumistele) vastamisel toiminud õiguspäraselt ning pole rikkunud kaebaja õigusi. Antud juhul on tegemist ilmselgelt sihipäratu kaebusega kahju hüvitamise nõudes ning kaebajal puudub alus esitatud asjaoludel kahju nõuda.

Kohus ei pidanud vajalikuks teha puuduste kõrvaldamise määrust ega jätta kaebust käiguta asjaolude väljaselgitamiseks kuna kohtule on selge, et kaebaja vaidlustab Riigiprokuratuuri ülalosutatud toimingut - see on kaebaja 05.03.2012 ja 13.03.2012 pöördumistele vastamist – ning taotleb mõista välja kaebajale eeltooduga seonduvalt mittevaraline kahju summas 18 000 eurot.

Samas sisaldab kaebus solvavaid ja süüdistavaid väljendeid Eesti Vabariigi, Prokuratuuri, kohtute (kohtunike) ja vangla aadressil, mida kohus ei pea võimalikuks menetleda ning ei loe kaebuse esemeks, mistõttu jätab kohus selle tähelepanuta. Samas on kaebajal pretensioonid viidates teistele kohtulahenditele kohtuasjades, mille kohta kohus samuti ei saa antud asjas seisukohta võtta, kuna kaebaja poolt viidatud kohtuasjades on kaebajal võimalus oma õigusi realiseerida viidatud kohtuasjade raames.

HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud (faktilised väited) on tõendatud.

Kohus selgitab: seoses V. J. kaebuse tagastamisega puudub kohtul vajadus võtta seisukohta riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse osas kaebuse esitamisel.

Mare Priks kohtunik