2-11-46290/14 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 26.aprillil 2012.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-46290 Tsiviilasi Plancet Group OÜ hagi Sander Otti vastu põhivõlgnevuse 127.82 euro ja kõrvalnõuete nõudes Tsiviilasja hind 127.82 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Plancet Group OÜ, registrikood 11198910, asukoht Tartu mnt 14, 10117 Tallinn Hageja lepinguline esindaja Merike Lätt - ITM Inkasso OÜ, asukoht Tartu mnt 14, 10117 Tallinn; e-post jurist@itm.ee Kostja: Sander Ott, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxx Asja läbivaatamise aeg 26.aprillil 2012.a. kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON 1.Rahuldada hagi. 2.Välja mõista Sander Ottilt Plancet Group OÜ kasuks 173.93 eurot (ükssada seitsekümmend kolm eurot ja 93 senti, sealhulgas põhivõlgnevus 127.82 eurot, tasumata intressid 19.17 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 26.94 eurot. 3.Välja mõista Sander Ottilt Plancet Group OÜ kasuks viivised 0,2% tasumisele kuuluvast põhivõlast (127.82 eurot) alates 27.03.2012.a. kuni põhinõude täies ulatuses tasumiseni. Väljamõistetud summa kanda ITM Inkasso OÜ kontole nr 221040923052 ja makse selgitusse märkida kostja nimi, isikukood ja tsiviilasja number 2-11-46290. 4.Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 1.Jätta menetluskulud täies ulatuses Sander Otti kanda. 2.Välja mõista Sander Ottilt Plancet Group OÜ kasuks menetluskulud 236.91 eurot (kakssada kolmkümmend kuus eurot ja 91 senti).

Edasikaebamise kord Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, nr 221023778606 Swedbank AS, nr 33341610002 Danske Bank AS Eesti Filiaal või nr 17001577198 Nordea Pank, viitenumber 3100057277.

2 Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Menetluse käik. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale isiklikult. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 25.09.2009.a. internetikeskkonnas sõlmitud laenulepingust, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu 2000.00 Eesti krooni. Kostja võttis endale kohustuse laen koos intressiga summas 2300.00 krooni tagastada hiljemalt 10.10.2009.a. Kostja endale võetud kohustust ei täitnud ning võlgneb hagejale võla põhiosa 127.82 eurot ja intressi 19.17 eurot. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kuna kostja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust oli hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Asjaolu, et kostja ei täitnud lepingust tulenevat raha maksmise kohustust tähtaegselt, annab tunnistust, et kostja viivitas selle kohustuse täitmisega. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist ja seda ka lepingus kokkulepitud määras. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale viiviseid kokku 26.94 eurot. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb TsMS § 367 alusel viivise väljamõistmist kostjalt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks on märgitud hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 63.91 euro ning hageja poolt esindajale tasutud õigusabikulu 173 eurot. Hagiavalduselt on tasutud riigilõivu seadusjärgses määras. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht on sellised, mis õigustavad hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 236.91 eurot, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab.

Ingrid Niinemägi Kohtunik