2-11-12211/40 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. aprill 2012.a Tartu

Tsiviilasja number

2-11-12211

Tsiviilasi

OÜ Metaltrade hagi Viktor Smeritševski ja Ülle Nettan vastu

nõude

tunnustamiseks

OÜ

Ironsides

(pankrotis)

pankrotimenetluses

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

319,55 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 14. detsembri 2011.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Viktor Smeritševski ja Ülle Nettani apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant 1 (kostja 1):

Viktor Smeritševski (isikukood: XXXXXXXXXXX)

Apellant 2 (kostja 2):

Ülle Nettan (isikukood: XXXXXXXXXXX)

Vastustaja (hageja): OÜ Metaltrade (registrikood: 11062783),

esindaja advokaat Liina-Maarja Uuemõis

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Viru Maakohtu 14. detsembri 2011.a

otsuse resolutsioon ja muuta osaliselt maakohtu otsuse

põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu otsuses märgitule.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta muutmata Viru Maakohtu 14. detsembri 2011.a

otsuses märgitud menetluskulude jaotus, mille kohaselt jäeti

maakohtus

kantud

menetluskulud

solidaarselt

Viktor

Smeritševski ja Ülle Nettan kanda.

2. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud solidaarselt

Viktor Smeritševski ja Ülle Nettan kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva

jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kuis seaduses ei ole sätestaud

teisiti.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Metaltrade esitas hagi Viktor Smeritševski ja Ülle Nettani vastu nõude tunnustamiseks

OÜ Ironsides (pankrotis) pankrotimenetluses.

Hagiavalduses esitatud põhjenduste kohaselt sõlmisid 14. jaanuaril 2005 hageja ja

OÜ Ironsides (pankrotis) laenulepingu, mille kohaselt kohustus hageja andma võlgnikule

laenu summas 8 000 000 krooni. Lepingu kohaselt pidi laenusumma väljamaksmine toimuma

2005. a jooksul osamaksetena võlgniku kontole. Võlgnik pidi laenu tagastama 6 aasta

möödumisel alates võlgniku tootmistegevuse käivitumisest või 1. jaanuaril 2006, olenevalt

sellest, kumb on varasem.

Hageja kandis 5. jaanuaril 2007 võlgnikule üle 3 500 000 krooni. Võlgnik on vormistanud

ning allkirjastanud 15. aprillil 2010 saldoteatise, millega tunnistas seisuga 15. aprill 2010

hageja ees võlgnevust summas 300 000 krooni (19 174,23 eurot). Ülejäänud laenusumma on

võlgnik hagejale tagastanud. Võlgniku poolt allkirjastatud saldoteatis on võlatunnistus

võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 mõttes.

Kohus kuulutas 3. augustil 2010 välja võlgniku pankroti ning 4. augustil 2010 esitas hageja

pankrotihaldurile nõudeavalduse summas 300 000 krooni. 3. märtsil 2011 toimunud võlgniku

nõuete kaitsmise koosolekul jäi hageja nõue tunnustamata, kuivõrd kostjad esitasid nõude

osas vastuväited.

Hageja palus tunnustada Metaltrade OÜ nõuet OÜ Ironsides (pankrotis) vastu summas

300 000 krooni (19 174,23 eurot) OÜ Ironsides pankrotimenetluses.

2. Viktor Smeritševski ja Ülle Nettan vaidlesid hagile vastu.

Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt on OÜ Ironsides (pankrotis) hageja nõude aluseks

oleva laenulepingu kogu ettenähtud ulatuses tagastanud, seda juhul, kui hageja on nimetatud

laenulepingu alusel üldse võlgnikule laenu andnud. Kostjad tuginesid oma vastuväites

OÜ Ironsides (pankrotis) 2008.a majandusaasta aruandele ja selle lisale 8. 2008.a

majandusaasta aruande kohaselt on OÜ Ironsides (pankrotis) kustutanud laenud omanikele,

s.h OÜ-le Metaltrade summas 17 553 135 krooni. OÜ-1 Ironsides (pankrotis) puudub

igasugune võlgnevus hageja ees, mis tuleneks 14. jaanuaril 2005 sõlmitud laenulepingust.

15. aprillil 2010 allkirjastatud saldoteatis ei saa olla seotud hageja nõude aluseks oleva

14. jaanuari 2005 laenulepinguga kuna 2008.a majandusaasta aruande kinnitamise seisuga

25. mail 2009 puudusid võlgnikul igasugused nõuded hageja ees.

OÜ Metaltrade omaniku A.P. isikus ja Andave Invest OÜ Y.P. isikus võõrandasid oma

osaluse J.J. 1. aprillil 2010 ja samal ajal oli Y.P. kuni 5. aprillini 2010 võlgniku juhatuse

liige ja hiljem likvideerija. 5. aprillil 2010 nimetati OÜ Ironsides (pankrotis) likvideerijaks

B.B. . On kaheldav, et värskelt määratud likvideerija suutis 10 päeva möödumisel

objektiivselt hinnata kõiki OÜ Ironsides (pankrotis) raamatupidamise dokumente ja väljastada

tõeseid saldoteatisi, sealhulgas saldoteatis, mis oli esitatud OÜ-le Metaltrade. Lisaks on antud

saldoteatis kinnitatud huvitatud isiku Y.P. poolt. Seega hageja viidatud 15. aprilli 2010

saldoteatis tuleneb tõenäoliselt mingist muust hilisemast kostjatele teadmata kokkuleppest,

mille alusel on võinud hagejal tekkida nõudeõigus võlgniku suhtes.

14. jaanuari 2005 laenulepingu kohaselt kohustus laenuandja kandma laenusumma

osamaksetena laenusaaja kontole 2005. a jooksul. Hageja ei ole tõendanud lepingus nimetatud

nõude olemasolu, mille alusel oleks laenumakseid teostatud. Hageja poolt esitatud

maksekorraldus ei tõenda, et makse oleks tehtud 14. jaanuari 2005 laenulepingu alusel.

Hageja väidab, et ta on võlgnikule üle kandnud 3 500 000 krooni aga tagasi maksti väidetavalt

ainult 3 200 000 krooni. Mingeid tõendeid selle kohta, et laenu tagastamine toimus summas

3 200 000, hageja esitanud ei ole.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 14. detsembri 2011 otsusega hagi ja tunnustas OÜ Metaltrade

nõuet OÜ Ironsides (pankrotis) vastu summas 19 174,23 eurot (300 000 krooni) OÜ Ironsides

(pankrotis) pankrotimenetluses.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selles, et OÜ Metaltrade

ja OÜ Ironsides (pankrotis) sõlmisid 14. jaanuaril 2005 laenulepingu, mille kohaselt kohustus

hageja andma võlgnikule laenu summas 8 000 000 krooni. 3. augustil 2010 kuulutas kohus

välja OÜ Ironsides (pankrotis) pankroti.

Pooled vaidlevad selle üle, kas OÜ Metaltrade ja OÜ Ironsides (pankrotis) vahel oli sõlmitud

laenuleping 3 500 000 krooni suhtes, millises summas nõude tunnustamist hageja nõuab

5. jaanuari 2007 maksekorralduse ja OÜ Ironsides (pankrotis) 15. aprillil 2010 allkirjastatud

saldoteatise alusel.

Hageja on tõendanud 15. aprilli 2010 maksekorraldusega OÜ-le Ironsides (pankrotis)

3 500 000 krooni ülekandmise. Hageja on põhjendanud, et OÜ Metaltrade ja OÜ Ironsides

(pankrotis) kokkuleppel toimusid laenusuhte alusel väljamaksed OÜ-le Ironsides (pankrotis)

mitte ainult 2005. a kirjaliku laenulepingu alusel, vaid ka hiljem 5. jaanuaril 2007 ja

26. jaanuaril 2009. Seega on hageja tõendanud, et OÜ Metaltrade ja OÜ Ironsides (pankrotis)

olid suuliselt pikendanud 14. jaanuari 2005 laenulepingu täitmise tähtaega võlausaldaja poolt.

Maakohus nõustus hageja seisukohaga, et arvestades asjaolu, et laenu tagastamise tähtaeg sai

laenulepingu kohaselt olla kõige varem 14. jaanuar 2011, siis täiendava väljamakse tegemine

võlgnikule kaks aastat enne laenu tagastamise varaseimat tähtaega ei ole ebaharilik.

Kostjate väited, et võlgnikul puuduvad laenulepingust tulenevad kohustused hageja ees

tuginedes 2008. a majandusaasta aruandele on ümberlükatud OÜ Ironsides (pankrotis)

15. aprilli 2010 saldoteatisega. Asjaolu, et OÜ Ironsides (pankrotis) 2008. a majandusaasta

aruande kohaselt oli OÜ-le Metaltrade tagastatud laene kogusummas 17 553 135 krooni ei

oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja pooled selle üle ei vaidle, samuti ei ole vaidlust

OÜ Ironsides (pankrotis) majandusaasta aruande koostamise või õigsuse üle. Kostjate väide,

et hageja ei ole tõendanud 3 200 000 krooni tagastamist 5. jaanuari 2007 maksekorralduse

alusel saadud 3 500 000 kroonist, ei oma tähtsust, sest selle summa tasumise üle

OÜ Metaltrade ja OÜ Ironsides (pankrotis) vahel vaidlus puudub.

15. aprilli 2010 saldokinnituse järgi on OÜ Ironsides (pankrotis) kinnitanud OÜ-le Metaltrade,

et OÜ Ironsides (pankrotis) andmetel on seisuga 15. aprill 2010 OÜ-l Ironsides (pankrotis)

võlg 300 000 krooni. Vaidlust ei ole, et saldokinnitus oli adresseeritud hagejale ning kinnituse

saatjaks ja andjaks oli OÜ Ironsides (pankrotis). Seega ei ole tõendatud kostjate väide, et

saldokinnitusega on hoopis OÜ Metaltrade kinnitanud oma võlgnevust OÜ Ironsides

(pankrotis) ees 300 000 krooni ulatuses.

15. aprilli 2010 saldoteatisega tunnistas OÜ Ironsides (pankrotis) seisuga 15. aprill 2010

hageja ees võlgnevust summas 300 000 krooni. Antud saldoteatist tuleb lugeda

võlatunnistuseks VÕS § 30 tähenduses. Kostjate vastuväited selle kohta, et kuna tegemist on

likvideerija poolt allkirjastatud saldoteatisega, siis ei saanud likvideerija usaldusväärselt

kinnitada võlgnevust, ei ole veenvad. Kostjad ei ole tõendanud, et OÜ Ironsides (pankrotis) on

oma kohustused hageja ees nõuetekohaselt täitnud ja OÜ-1 Ironsides (pankrotis) võlgnevus

puuduks. Vaidlust ei ole, et isikul, kes allkirjastas saldoteatise, oli selleks õigus ja pädevus.

Kostjate vastuväited, et hageja püüab seoses nõude tunnustamisega saada häälteenamust

OÜ Ironsides (pankrotis) pankrotimenetluses ning võlgniku lähikondsete isikute ringi

määratlemise ja pankrotihalduri tegevusele arvamuse avaldamise kohta ei oma käesoleva

tsiviilasja lahendamisel tähtsust.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Viktor Smeritševski ja Ülle Nettan esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Viru

Maakohtu 14. detsembri 2011 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi jäetakse

rahuldamata. Alternatiivselt paluvad apellandid saata asi uuesti läbivaatamiseks maakohtule.

Viktor Smeritševski ja Ülle Nettan paluvad jätta menetluskulud OÜ Metaltrade kanda või

alternatiivselt poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) on maakohus ebaõigesti hinnanud tõendeid ja kohaldanud materiaalõigust. Kostjad ei

nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja on tõendanud, et 15. aprilli 2010 maksekorralduse

alusel on hageja OÜ-le Ironsides (pankrotis) üle kandnud 3 500 000 krooni. Maakohus on

tuvastanud asjaolu viidates olematule tõendile, mis näitab, et maakohus ei ole kõiki asjas

esitatud tõendeid analüüsinud vajaliku põhjalikkusega.

Maakohus leidis, et OÜ Ironsides (pankrotis) ja OÜ Metaltrade kokkuleppel toimusid

väljamaksed võlgnikule mitte ainult 2005. a kirjaliku lepingu alusel, vaid ka hiljem. Hagejad

ei nõustu maakohtu seisukohaga, et võlgnik ja hageja oleksid suuliselt pikendanud

14. jaanuari 2005 laenulepingu tähtaega. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks väidet

lepingu suulise pikendamise kohta üldse esitanud. 15. jaanuari 2005 laenulepingu p-de 4.3 ja

p 14 kohaselt leppisid pooled kokku, et laenulepingu tingimusi saab muuta vaid kirjalikus

vormis. Lepingu muutmist kirjalikus vormis hageja tõendanud ei ole. Seega on maakohus

tõendi ebapiisava ja väära hindamise tagajärjel jõudnud ebaõigele järeldusele 14. jaanuari

2005 lepingu kehtivuse osas. Maakohtu järeldus, nagu oleks hilisemad maksed käsitletavad

14. jaanuari 2005 laenulepingu alusel teostatud maksetena, on väär ja põhjendamata;

2) ei nõustu kostjad maakohtu arvamusega, et kostjate väited 14. jaanuari 2005 laenulepingu

lõppemise kohta, tuginedes võlgniku 2008. a majandusaasta aruandele, on ümber lükatud

võlgniku 15. aprilli 2010 saldoteatisega. Võlgniku 2008. a majandusaasta aruandest nähtub, et

2008. a on ennetähtaegselt tagastatud laenud omanikele, s.h OÜ-le Metaltrade ja OÜ-le

Andave Invest. Hageja ei ole seadnud kahtluse alla majandusaasta aruandes toodud andmete

õigsust.

2008. a majandusaasta aruandega on tõendatud, et kõik 14. jaanuari 2005 laenulepingu alusel

saadud laenud on võlgniku poolt 2008. a seisuga tagastatud. Seotud isikuna on 2008.a

majandusaasta aruande on kinnitanud ka hageja seaduslik esindaja.

14. jaanuari 2005 sõlmitud laenulepingu lõppemise fakti ei ole võimalik ümber lükata

15. aprilli 2010 saldoteatisega;

3) ei nõustu kostjad maakohtu seisukohaga, et võlgniku poolt 15. aprillil 2010 vormistatud

saldoteatist tuleb lugeda võlatunnistuseks VÕS § 30 tähenduses. Maakohus on ilma igasuguse

analüüsita ja põhjendusteta jõudnud järeldusele, et hageja ja võlgnik soovisid saldoteatise

vormistamisega luua võlatunnistuse VÕS § 30 tähenduses.

Riigikohtu praktika kohaselt tuleb kohtul analüüsida võlatunnistuse andmise põhjust ja

eesmärki, poolte huve jms. VÕS § 30 sätestatud kohustuse tekkimine eeldab, et pooltel on

tahe siduda end just iseseisva ja sõltumatu nõudega. Poolte tahet luua iseseisev võlakohustus

ei saa eeldada. Kui ei ole tuvastatud poolte soovi sõlmida vana võlakohustuse asemel uut

iseseisvat kohustust, oleks maakohus pidanud analüüsima, kas tegemist on deklaratiivse

võlatunnistusega. Deklaratiivne võlatunnistus on aga sõltuvuses põhikohustusest ja selle

kehtivusest. Antud vaidluses on aga põhikohustus, milleks on 14. jaanuari 2005 laenuleping,

lõppenud 2008.a;

4) on maakohus jätnud põhjendamatult tähelepanuta kostjate 30. juuni 2011 taotluse

menetluskulude jaotamise kohta, milles kostjad palusid hagi rahuldamise korral jätta kõik

menetluskulud hageja kanda. Kostjad tuginesid taotluses Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-97-01,

mille kohaselt riskib võlausaldaja seaduses sätestatud nõuetele mittevastava ja puudustega

nõudeavalduse esitamisel nõude tunnustamata jäämisega ja vajadusega pöörduda vaidluse

lahendamiseks kohtusse. Kui hageja on oma õigusi kasutanud pahatahtlikult ja sellega

põhjustanud oma nõude tunnustamata jätmise nõuete kaitsmise koosolekul, siis võib seda

tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-st 4 arvestada kohtukulude

jaotamisel;

5) rikkus maakohus TsMS § 442 lg-t 8, sest ta ei ole analüüsinud võlgniku 2008.a

majandusaasta aruannet, 14. jaanuari 2005 laenulepingut ja jätnud tähelepanuta kostjate

30. juuni 2011 taotluse menetluskulude jaotuse kohta. Samuti maakohus rikkus TsMS § 436

lg-t 1. Maakohus ei ole vajalikul määral tuvastanud asjaolusid, mis tõendaksid 14. jaanuari

2005 laenulepingu lõppemist 2008.a.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-40-06 asunud seisukohale, et kohtuotsuse põhjendamise

kohustus sisaldab muuhulgas kohustust vastata poolte kõikidele asjakohastele väidetele ja

hinnata kõiki asjakohaseid tõendeid, mida kohus on vastu võtnud. Nimetatud seisukoht on

küll kujunenud enne 1. jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetlusseadustiku baasil, kuid

kohtutel on ka praegu samasugused kohustused tulenevalt TsMS § 436 lg-st 1 ja § 442 lg-st 8.

Jättes kohtuotsuse vaidlustatavas osas olulisel määral põhjendamata ja tõenditele hinnangu

andmata on maakohus eeltoodud menetlusnorme rikkunud.

5. OÜ Metaltrade vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist.

OÜ Metaltrade palub jätta menetluskulud Viktor Smeritševski ja Ülle Nettan kanda. Vastuses

esitatud põhjenduste kohaselt:

1) ei nõustu hageja kostjate käsitlusega laenulepingu täitmisest ja lõppemisest. Väljamaksed

laenulepingu alusel toimusid poolte kokkuleppel mitte ainult 2005. a, vaid ka hiljem, kui

hageja kandis vastavalt võlgniku soovile 5. jaanuaril 2007 võlgnikule üle 3 500 000 krooni

ning 26. jaanuaril 2009 veel 300 000 krooni. Hageja on selgitanud, et pooled pikendasid

kokkuleppel laenulepingu võlausaldaja poolt täitmise tähtaega.

Seadus ei näe ette kohustuslikku vormi laenulepingule. Tuginedes VÕS § 13 lg-tele 2 ja 3

võib laenulepingut muuta või lõpetada poolte kokkuleppel ka muus vormis kui on sõlmitud

leping ise. Antud juhul jõudsid võlgnik ja hageja suulisele kokkuleppele pikendada aega,

mille jooksul toimuvad väljamaksed võlgnikule. Arvestades, et laenu tagastamise tähtaeg sai

laenulepingu kohaselt olla kõige varem 14. jaanuar 2011, siis täiendava väljamakse tegemises

võlgnikule kaks aastat enne laenu tagastamise varaseimat tähtaega ei ole midagi ebaharilikku.

Samuti on ebaõige kostjate väide laenulepingu lõppemise kohta 2008.a.

Asjakohased ei ole kostjate väited, et võlgnikul puuduvad laenulepingust tulenevad

kohustused hageja ees kuna 2008. a majandusaasta aruandes ei ole vastavat võlgnevust

kajastatud. Arvestades asjaolu, et laenusummasid kanti üle veel 2009. a võiski seisuga

31. detsember 2008 olla laenujäägi saldo null. Pealegi ei muuda teatava kohustuse

majandusaasta aruandes kajastamata jätmine kohustust ennast olematuks;

2) on maakohus õigesti leidnud, et 15. aprilli 2010 saldoteatis on võlatunnistus VÕS § 30

tähenduses. 15. aprillil 2010 on võlgnik vormistanud ning allkirjastanud saldoteatise, milles

tunnistab seisuga 15. aprill 2010 hageja ees võlgnevust summas 300 000 krooni. Antud

saldoteatist tuleb lugeda võlatunnistuseks VÕS § 30 tähenduses.

Isegi kui tegemist ei ole võlatunnistusega VÕS § 30 tähenduses, saab saldoteatist käsitleda

deklaratiivse võlatunnistusena, millega võlgnik kinnitab olemasolevat kohustust ning seeläbi

loobub võimalikest vastuväidetest võlale. Kui võlgnik soovib võlatunnistust vaidlustada, peab

võlgnik tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Antud juhul ei ole võlgnik

ega ka pankrotimenetluses võlgnikku esindav haldur vaidlustanud saldoteatises sisalduvat

võlatunnistust. Asjaolu, et kostjad kui kolmandad isikud vaidlevad saldoteatise kehtivuse üle,

ei muuda seda tühiseks, kuna võlgnik ise ei ole seda kunagi vaidlustanud;

3) tuleb jätta tähelepanuta kõik kostjate taotlused menetluskulude tavapärasest erineva

jaotuse osas. Kostjate väited hageja pahausksusest on otsitud ning arusaamatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks lõppjärelduse osas rahuldada hagi ja tunnustada hageja nõuet OÜ Ironsides

pankrotimenetluses summas 19 174,23 eurot (300 000 krooni). TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel

tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata. Samuti tuleb

jätta maakohtu otsus muutmata menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud tuleb jätta solidaarselt apellantide kanda.

7. Hageja on oma nõude alusena tuginenud OÜ Metaltrade (hageja) ja OÜ Ironsides

(pankrotis) vahelisele laenulepingule, mille järgi on hageja võlgnikule kandnud 05.01.2007.a

üle 3 500 000 krooni ja 26.01.2009.a täiendavalt 300 000 krooni.

Vaidlus puudub selles, et 5. jaanuari 2007.a maksekorraldusega on OÜ Metaltrade kandnud

OÜ-le Ironsides üle 3 500 000 krooni selgitusega „laen“. Ringkonnakohus märgib, et

maakohus viitab oma otsuse põhjendustes ekslikult 15. aprilli 2010.a maksekorraldusele.

Sellise dateeringuga maksekorraldust asjas esitatud ega sellele tuginetud ei ole, nagu on

õigesti märgitud ka apellatsioonkaebuses. Maakohtu otsuse põhjendustest nähtub aga siiski

piisava selgusega, et tegelikult on kohus silmas pidanud 05.01.2007.a maksekorraldust, kuna

kohus viitab toimiku lk-le 12, kus paiknebki vastava maksekorralduse koopia. Seega ei ole

maakohtu eksimus tõendile viitamisel mõjutanud asjas lahendi tegemist.

14.01.2005.a Metaltrade OÜ (hageja) ja Ironsides OÜ vahel sõlmitud laenulepingu p 3

kohaselt kuulus laenusumma osamaksetena laenusaajale väljamaksmisele 2005. aasta jooksul,

kuid 3 500 000 krooni on laenusaajale üle kantud 2007. aastal. Apellandid on seisukohal, et

2007.a laenusumma väljamakse ei saanud olla teostatud 2005.a sõlmitud laenulepingu alusel,

kuna see ei vastanuks laenulepingus kokkulepitule.

VÕS § 29 lg 1 kohaselt tuleb lepingupoolte ühine tahe lepingu õiguslike tagajärgede osas teha

kindlaks lepingu tõlgendamisega. VÕS § 29 lg 4 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel

muuhulgas arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, lepingupoolte käitumist enne ja pärast

lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki, samuti tavasid ja lepingupooltevahelist

praktikat. VÕS § 29 lg 6 kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste

lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja

eesmärgist. VÕS § 29 lg 8 kohaselt tuleb lepingutingimuse tõlgendamisel eelistada tõlgendust,

mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti.

VÕS §-s 29 sätestatuga on ringkonnakohtu arvates laenulepingu kui terviku olemust ja

eesmärke arvestades kooskõlas tõlgendus, mille kohaselt laenulepingu p 3 võimaldas

lepinguosaliste soovi korral lepingujärgsete laenusummade väljamakseid (s.o laenusumma

osamaksetena laenusaajale ülekandmist) ka pärast 2005. aasta lõppu. Sätte sõnastus ega

lepingu sõlmimise kohta kohtule avaldatud asjaolud ei veena vastupidises. VÕS § 13 lg 3 ei

välista kirjalikult sõlmitud lepingu muutmist suuliste kokkulepetega ka juhul, kui lepingus oli

ette nähtud, et lepingut muudetakse kirjalikus vormis.

Hageja on oma 27.05.2011.a vastuses kostjate vastusele (t lk 93) tuginenud sellele, et

laenulepingu järgsed väljamaksed toimusid ka pärast 2005. aastat. Sellega on hageja sisuliselt

ka tuginenud asjaolule, et muudeti (pikendati) lepingu p-s 3 sätestatud laenusummade

ülekandmise tähtaega. Seda seisukohta kinnitas hageja ka 13.11.2011.a kirjalikes

seisukohtades (t lk 152-153). Samuti viitas hageja asjaolule, et laenulepingu kohaselt kuulusid

laenulepingu järgsed summad väljamaksmisele laenusaaja (võlgniku) poolt sellekohase nõude

esitamisel, s.o sisuliselt määras väljamaksete tegemise aja võlgnik. Esile ei ole toodud

niisuguseid asjaolusid, mille kohaselt tuleks hilisemaid väljamakseid käsitada kui

laenulepingu olemuse ja eesmärkidega vastuolus olevaid ning et need ei kuuluks tagastamisele

laenulepingu alusel. Lepingu muid tingimusi arvestades ei olnud väljamaksete tegemine ka

pärast 2005. aastat ebaharilik ega vastuoluline.

Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega, mille kohaselt luges

maakohus tõendatuks, et laenulepingu pooled pikendasid algses lepingus ettenähtud laenu

osamaksetena väljastamise tähtaega.

8. Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus, kas 14.01.2005.a laenulepingu lõppemine nähtub

OÜ Ironsides 2008.a majandusaasta aruandest. Nimetatud aruande lisa 8 (t lk 78) andmetel ei

olnud OÜ-l Ironsides 31. detsembri 2008.a seisuga võlakohustusi hageja (s.o OÜ Metaltrade)

ees. Samuti on majandusaasta aruande lisas 8 märgitud, et 2008. aastal kustutati laen OÜ-le

Metaltrade summas 17 553 135 krooni. Nimetatud summa kujunemise aluste ega asjaolude

kohta pooled kohtule andmeid esitanud ei ole.

14.01.2005.a laenulepingu p 4.1 kohaselt tulnuks laenusumma tagastada kõige varem

14.01.2011.a, samas võis laenusaaja p 4.4 kohaselt tagastada laenu ka ennetähtaegselt.

Laenusumma ennetähtaegne tagastamine laenusaaja poolt toob VÕS § 186 p 1 järgi kaasa

laenulepingu lõppemise täitmise tulemusena.

Ringkonnakohtu arvates tuleb käesolevas asjas asuda seisukohale, et 14.01.2005.a sõlmitud

laenuleping oli 31.12.2008.a seisuga täitmise tulemusena lõppenud. Puudub alus mitte pidada

usaldusväärseks OÜ Ironsides 2008.a majandusaasta aruannet selles, et 31.12.2008.a seisuga

puudusid OÜ-l Ironsides kohustused OÜ Metaltrade ees. Maakohus on lugenud kostjate

väited 05.01.2007.a ülekantud summa 3 500 000 tagastamise kohta tuginedes 2008.a

majandusaasta

aruandele

ümber

lükatuks

ainuüksi

15.04.2010.a

saldoteatisega.

Ringkonnakohus selle käsitlusega ei nõustu. Kui laenusuhe oli 31.12.2008.a seisuga juba

lõppenud, ei muutnud hilisemal kuupäeval koostatud saldoteatis seda võlasuhet enam uuesti

täitmisel olevaks (s.o kehtivaks). Võlasuhte olemasolu tuli tõendada hagejal, kuid hageja ei

ole esitanud kohtule andmeid, mis võimaldaksid hinnata laenusuhte asjaolusid terviklikult.

Samuti ei ole hageja esitanud arvestatavaid põhjendusi, miks tuleks OÜ Ironsides 2008.a

majandusaasta aruandes toodud andmeid lugeda ebaõigeks ja tegelikkusele mittevastavaks.

Hilisemat kuupäeva kandev saldoteatis ei ole iseenesest suurema tõendusliku jõuga kui varem

nõuetekohaselt koostatud majandusaasta aruanne.

Ringkonnakohus märgib, et iseenesest ei ole välistatud, et laenulepingu pooltele ilmnes alles

pärast 2008.a majandusaasta aruande koostamist ebaselgus lepingu täitmisel, millest

tulenevalt ei olnud laenusuhe 31.12.2008.a seisuga tegelikkuses veel lõppenud. Niisuguseid

asjaolusid aga kohtule esitatud ei ole, mistõttu ei ole ka tõendatud, et 14.01.2005.a lepingu

alusel tekkinud laenusuhtest tulenes pooltele ka pärast 31.12.2008.a veel õigusi ja kohustusi.

9. Asjas omab tähtsust 15. aprilli 2010.a saldoteatis (t lk 13), millest nähtuvalt võlgneb

OÜ Ironsides nimetatud kuupäeva seisuga OÜ-le Metaltrade 300 000 krooni. Maakohus on

õigesti asunud seisukohale, et saldoteatis on käsitatav võlatunnistusena VÕS § 30 tähenduses.

Samas ei ole maakohus võtnud seisukohta selles, kas tegemist nn konstitutiivse (abstraktse)

võlatunnistusega, millega luuakse iseseisev kohustus, või nn deklaratiivse võlatunnistusega,

millega üksnes tunnistatakse kohustuse olemasolu. Võlatunnistuse eri liikide vahel tuleb

nende erinevate õiguslike tagajärgede tõttu vahet teha ning maakohus on selles osas

kohaldanud materiaalõiguse normi vääralt. Poolte tahet luua põhikohustuse olemasolust või

kehtivusest sõltumatu konstitutiivne kohustus peab tõendama võlausaldaja. Vastasel juhul

tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega.

Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei ole hageja tõendanud, et 15. aprilli 2010.a

saldoteatise andmisega soovisid pooled luua konstitutiivsel (abstraktsel) võlatunnistusel

põhineva kohustuse. Saldoteatisest nähtuvalt viidatakse selles OÜ Ironsides ja OÜ Metaltrade

vaheliste arvelduste saldole seisuga 15.04.2010.a, s.o peetakse silmas, et saldokinnitus antakse

poolte vahel tegelikult olevate võlasuhete seisu kohta. Seega vastab saldoteatise sisu ja

sõnastus deklaratiivse võlatunnistuse tunnustele, millega kinnitatakse olemasolevat kohustust.

Niisuguse deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks on tõendamiskoormise

muutmine, s.o kostjatel tuleks tõendada, et tunnustatud võlga ei ole või on see lõppenud.

Vastavalt eeltoodule on ringkonnakohus seisukohal, et võlatunnistuses märgitud kohustus ei

tulenenud 14.01.2005.a laenulepingust, kuna nimetatud laenuleping oli 31.12.2008.a seisuga

täitmise tulemusena lõppenud. Sellega ei ole siiski iseenesest veel tõendatud, et saldoteatises

toodud kohustust ei olnud või oli see teatise koostamise ajaks lõppenud. Asja materjalidest ja

poolte väidetest nähtuvalt oli OÜ Ironsides ja OÜ Metaltrade vahel mitmeid võlasuhteid ja

need ei piirdunud üksnes 14.01.2005.a sõlmitud laenulepinguga. Muuhulgas kinnitab seda

asjaolu OÜ Ironsides 2008.a majandusaasta aruanne, milles märgitu kohaselt tagastas

OÜ Ironsides 2008. aastal OÜ-le Metaltrade laenu summas 17 553 135 krooni, samal ajal kui

14.01.2005.a laenulepingu p 1 kohaselt lepiti kokku laenusummas 8 000 000 krooni.

10. Hageja esitas kohtule ka 26.01.2009.a maksekorralduse, millest nähtuvalt on hageja

(OÜ Metaltrade) kandnud võlgnikule Ironsides OÜ-le üle 300 000 krooni selgitusega „laen“.

Maksekorraldusel näidatud summa 300 000 krooni langeb kokku hageja poolt OÜ Ironsides

pankrotimenetluses tunnustamiseks esitatud nõude suurusega. Hageja on seega tõendanud

võlgnikule raha ülekandmise ning kostjatel tulnuks omalt poolt tõendada, et hageja on kas

vastava summa tagasi saanud või et tal ei ole pooltevahelistest suhetest tulenevalt õigust raha

tagasi saada. Ringkonnakohus leiab, et kostjad ei ole tõendanud, nagu ei oleks võlgnikul

26.01.2009.a maksekorraldusest nähtuva summa tagastamise kohustust.

Ringkonnakohtu tuvastatu kohaselt ei tulenenud 26.01.2009.a maksekorralduse alusel

teostatud väljamakse 14.01.2005.a laenulepingust. Muude konkreetsete laenusuhete

sõlmimise jm asjaolude kohta OÜ Ironsides ja OÜ Metaltrade vahel ei ole kohtule andmeid

esitatud. 26.01.2009.a maksekorralduse ja 15. aprilli 2010.a saldoteatise kui võlatunnistuse

alusel on siiski tõendatud, et 15. aprilli 2010.a seisuga võlgnes OÜ Ironsides OÜ-le

Metaltrade 300 000 krooni. Kuna kohustuse kohta on antud võlatunnistus, siis ei tulnud

hagejal täiendavalt tõendada kohustusega seonduvaid asjaolusid, vaid võlatunnistuses

näidatud kohustuse mitteeksisteerimist tulnuks tõendada kostjatel.

11. PankrS § 106 lg 1 kohaselt otsustab nõude tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus,

kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet ei tunnustatud. PankrS § 107 kohaselt võib

võlausaldaja taotleda nõude tunnustamist kohtus üksnes samal alusel ja mitte suuremas

ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul.

Käesolevas asjas on hageja 04.08.2010.a esitanud pankrotimenetluses PankrS § 94 alusel

nõudeavalduse (t lk 14-15) tunnustada 14.01.2005.a laenulepingust tulenevat nõuet summas

300 000 krooni. Nõudeavalduses tugineb hageja sellele, et võlgnik on 14.01.2005.a

laenulepingu järgset võlgnevust tunnistanud ka 15.04.2010.a väljastatud saldokontrolli

teatisega.

Eelpool jõudis ringkonnakohus järeldusele, et 15.04.2010.a dateeritud saldoteatis ehk

võlatunnistus ei olnud seotud 14.01.2005.a sõlmitud laenulepinguga, kuivõrd viimane tuli

31.12.2008.a seisuga lugeda lõppenuks. Hageja ei ole kohtule veenvalt tõendanud, et

14.01.2005.a laenuleping tegelikkuses siiski lõppenud ei olnud, nt et pärast OÜ Ironsides

2008.a majandusaasta aruande koostamist oleks nimetatud lepingu täitmisega seoses ilmnenud

mingeid asjaolusid, mida majandusaasta aruanne ei kajastanud.

Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja nõude tunnustamine kindlakstehtud ulatuses on

PankrS § 107 kohaselt võimalik vaatamata sellele, et hageja tugines nõudeavalduses

14.01.2005.a sõlmitud laenulepingule, kohus aga tuvastas, et sellest laenulepingust tuleneva

kohustuse olemasolu ei ole tõendatud, küll aga on tõendatud samade poolte vahel muu

võlasuhte olemasolu summas 300 000 krooni. Kostjad ei ole ümber lükanud 15.04.2010.a

saldoteatisest nähtuvat võlgniku kohustust tagastada hagejale 300 000 krooni, s.o ei ole

tõendatud, et see summa ei kuulunud tagastamisele või et võlatunnistust ei antud kehtival

viisil. Hageja nõude aluseks on faktiline asjaolu, et hageja on võlgnikule raha välja maksnud

ning et võlgnikul puudus alus jätta see summa hagejale tagastamata. Neid asjaolusid ei ole

kostjad veenvalt ümber lükanud. Ringkonnakohtu arvates ei ole tegemist nõude

tunnustamisega muul alusel kui oli hageja poolt esitatud kaitsmiseks nõuete kaitsmise

koosolekul, kuna nõude aluseks on raha väljamaksmise fakt enne 15.04.2010.a võlatunnistuse

koostamist.

12. Apellandid vaidlustasid maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotamise osas. Maakohtu

otsuse kohaselt jäeti menetluskulud solidaarselt kostjate (apellantide) kanda. Ringkonnakohus

leiab, et maakohus on menetluskulud jaotanud seaduse kohaselt. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1

kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt

hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu

tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 165 lg 1 kohaselt vastutavad kaaskostjad,

kelle kahjuks tehti otsus, menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti.

Seadusest ei tulene, et hageja pidanuks oma nõude tõendamiseks esitama nõuete kaitsmise

koosolekule kõik olemasolevad tõendid ja dokumendid ning et hiljem kohtumenetluses

täiendavatele tõenditele tuginemist oleks alust käsitada hageja pahatahtlikkusena.

TsMS § 171 lg 1 ja TsMS § 165 lg 1 alusel tuleb ka apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud jätta solidaarselt apellantide kanda, kuna apellatsioonkaebus jääb lõppjärelduse

osas rahuldamata.

Andra Pärsimägi

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp