2-11-39539/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-11-39539 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.04.2012, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Mare Merimaa, Tiit Kollom Tsiviilasi P L hagi A L vastu elatise suurendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 06.12.2011 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 1080 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik P L apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja P L (isikukood XX), seaduslik esindaja Monika Veelma; Kostja A L (isikukood XX), esindaja Jaagumart Merimaa. RESOLUTSIOON: 1. Tühistada Harju Maakohtu 06.12.2011 otsus ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. 2. Apellatsioonkabus rahuldada osaliselt. 3. Tagastada P Le 27.01.2012 kohtule esitatud tõendid.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

2 menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõue 1. Monika Veelma ja A L kooselust on 30.08.2001 sündinud poeg P L ja 05.10.1992 poeg A L, kelle ülalpidamiseks oli Harju Maakohtu 16.12.2009 määrusega tsiviilasjas 2-08-50989 mõistetud Monika Veelma kasuks kostjalt alates 01.03.2009 välja elatis 2500 krooni (s.o 159,78 eurot) kummagi lapse ülalpidamiseks kuni nende täisealiseks saamiseni. 05.10.2010 sai A L täisealiseks ja A L jätkas elatise maksmist poeg P ülalpidamiseks tema täisealisuseni.

24.08.2011 esitas P L (hageja) maakohtule hagi A L (kostja) vastu elatise suurendamiseks 320 euroni kuus tagasiulatuvalt alates 01.08.2011 Hageja ülalpidamiskulud (toidukorvi maksumus ja elamiseks kuluvad vajalikud väljaminekud) on kasvanud võrreldes esialgse elatise väljamõistmise ajaga. Hageja seaduslik esindaja ei suuda tagada hagejale piisavat sissetulekut, võimaldamaks hageja osavõttu arengut soosivatest üritustest. Ühes kuus lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused on järgmised: lapse eluasemekulud 288 eurot, kulutused toidule 96 eurot, transpordile 32 eurot, sidekulud 29 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused koolikohustuste täitmiseks 32 eurot, kulutused riietele ning jalanõudele 64 eurot ning muud vältimatud püsikulud ja hobid (muusikakool, jalgrattasport, fotograafia, lemmikloomad, kino, teater, sünnipäevad) 400 eurot. Hageja tegeleb spordiga (samuti tegeleb breigiga) ja käib muusikakoolis. Hageja õpib Aruküla Põhikoolis.

Hageja esindaja pere on neljaliikmeline ja eluasemekulud on suured. Hageja juures elab ka A L, kes praeguseks on täisealine ja on jätnud haridustee pooleli. Hageja seaduslik esindaja soovib, et kostja maksaks elatist samas ulatuses, s.o 320 eurot kuus, mis temalt oli välja mõistetud 16.12.2009 määrusega kahe lapse ülalpidamiseks kokku. Varasema elatise väljamõistmisel lähtus kohus kostja võimalusest elatist maksta, mitte lapse vajadustest. 03.05.2011 sündis hageja esindajal laps M M V. Hageja ema käesoleval ajal ei tööta, on emapuhkusel ja saab augustist alates emapalka. Lisaks saab hageja ema lastetoetust. Hageja ema esitas kohtule oma pangakonto väljavõtte perioodi 01.07.-17.10.2011 kohta, millest nähtub, et kostja maksab hageja ülalpidamiseks igakuist elatusraha 159,78 eurot. Hageja ema on saanud 2011.a juulis peretoetust 469,72 eurot; augustis, septembris ja oktoobris 38,36 eurot. Sellele on lisandunud vanemahüvitis 2011.a augustis 711,45 eurot, septembris ja oktoobris 777,64 eurot. Hageja seaduslik esindaja esitas kohtule mitmeid kviitungeid ja tšekke, mis kinnitavad toiduainete, ravimite, riiete, koolitarvete, jm tarbekaupade ostmist, aga ka madratsi ostmist hagejale. Pangakonto väljavõttest nähtub ka jalgratta ost hagejale eraisikult summas 200 eurot. Hageja ema on teinud ka vajalikke oste eraisikutelt (näit. talupidajad), kes ostutšekke ei väljasta. Hageja ema ei usu kostja sissetulekute suurust.

Kostja seisukoht 2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja kinnitas, et tema materiaalne olukord ja sissetuleku suurus ei ole võrreldes 2009.a muutunud. Hageja nõue on ebamäärane ja alusetu. Kostja on täitnud kohtumäärust, mille alusel lasub tal kohustus hageja ülalpidamiseks hageja seaduslikule esindajale elatist maksta. Lisaks toetab kostja ka oma täisealist poega A. L. Kostja esitas pangakonto väljavõtte, tõendamaks, et ta maksab iga kuu hageja ülalpidamiseks elatusraha 159,78 eurot. Samuti

3 esitas kostja pangakonto väljavõtte, mis näitab tema sissetulekuid töökohast (XX) perioodil 05.01.-05.09.2011, kokku 5420,19 eurot (keskmiselt 677,52 eurot kuus). Sellest on kostja netotöötasu 542,23 eurot kuus. Peale selle on kostja kandnud oma kontolt raha ka täisealisele pojale A. Lahtveele (2011.a jaanuarist juunini 127,82 eurot kuus ja juulist septembrini 100 eurot kuus).

Lapse vajaduste ulatus ja vanemate varaline seisund ei ole kompromissi kinnitamisest alates selliselt muutunud, et esineks alus elatise suurendamiseks. Elatise suurendamine ei tohiks teenida hageja seadusliku esindaja enda materiaalse heaolu parendamise eesmärki. Kostja ei ole nõus hageja ülalpidamiseks senisest suuremat elatist maksma. Elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda samadest asjaoludest nagu elatise väljamõistmiselgi ja arvestada tuleb lapse põhjendatud vajadusi ja kummagi vanema varalist seisundit. Kostja ei nõustu sellega, et hageja ülalpidamiseks kulub 640 eurot kuus. Kostja peab hageja tõendatud kulutuste suuruseks ca 160 eurot kuus. Alates jaanuarist 2011.a on elatis tulumaksuvaba ja hageja saab niigi võrreldes kompromissi kinnitava määrusega väljamõistetud elatusrahast kätte rohkem tulumaksu 33,55 euro võrra.

Maakohtu otsus 3. 06.12.2011 otsusega rahuldas maakohus hagi elatise suuruse muutmiseks osaliselt, muutis kostjalt M. Veelma kasuks hageja ülalpidamiseks Harju Maakohtu 16.12.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-50989 väljamõistetud elatise suurust 200 euroni kuus tagasiulatuvalt alates 01.08.2011 kuni 30.08.2012, s.o kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas tsiviilvaidluses juhindus kohus PKS § 97 p-st 1, mille järgi on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama. Hagi tuleb rahuldada osaliselt, sest võrreldes 2009.a detsembriga on kaupade ja teenuste hinnad kallinenud, seega on kasvanud kulutused, mis on ilmselt vajalikud, et rahuldada hageja vajadusi toidu järele, eluaseme, riiete, koolitarvete, ravimite, transpordi, huviringide ja enesearendamise võimaluste eest tasumiseks. Samas ei saa need kulutused olla kasvanud 100% ulatuses võrreldes 2009.a, nagu väidab hageja seaduslik esindaja. Üldiselt teadaolevalt suurenevad hageja kulutused koolitarvete ostmiseks, spordiriiete ja spordivarustuse soetamiseks, samuti on kasvanud kulutused kultuuriürituste külastamiseks ning kulutused ka seoses klassi ühiskülastustega, ekskursioonidega jmt. Mõistetavaks tuleb pidada, et lapse normaalseks arenguks vajavad tema huvid (vaimsed ja kehalised võimed) arendamist. Üldtuntud asjaoluks, mida tõendada ei ole vaja, on ka see, et elukallidus, eelkõige esmatarbekaubad, toit ja tasu kasutatavate teenuste (eelkõige eluaseme kasutamisega seotud kulud, s.h vesi, elekter, prügivedu) eest on võrreldes 2009.a detsembrikuuga Eesti Vabariigis samuti olulisel määral suurenenud, mistõttu 2500 krooni (159,78 euro) suurune elatusraha, mis esialgselt kostjalt hageja seadusliku esindaja kasuks hageja ülalpidamiseks välja mõisteti, on käesoleval ajal hageja vajaduste rahuldamiseks ebapiisav. Eeltoodu alusel on hagi elatise suuruse muutmiseks kohtu arvates õiguslikult põhjendatud, kuid väiksemas ulatuses, kui on hageja soovinud. PKS sätetest tulenevalt peab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama nii lapse vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Sama nõue kehtib ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamisel. Kui väidetavalt samasuguses ulatuses sissetuleku juures oli kostja 2009.a suuteline maksma 5000 krooni elatist kahe lapse ülalpidamiseks, on ta kohtu arvates võimeline praegu maksma ühel lapse ülalpidamiseks elatist suuremas määras kui 2500 krooni. Hageja seadusliku esindaja sissetulek emapalga ja peretoetuse näol võimaldab ka temal osa võtta hageja ülalpidamiskulude katmisest.

4 Usaldusväärsena ei saa arvestada hageja seadusliku esindaja kõiki seisukohti, kuna jääb arusaamatuks, kas kõik loetletud kulutused on põhjendatud ja tõepoolest vajalikud. Kõigi kulutuste kohta ei ole hageja seaduslik esindaja esitanud ka tõendeid (näiteks jalgratta sport 150,50 eurot, breik 56 eurot, millistest ei ole võimalik üheselt aru saada, kas tegemist on igakuuliste kulutustega). Samuti on raske aru saada kulutustest toidule, sest hagis on näidatud selleks 96 eurot kuus, kuid tlk 51 selgituses juba 186 eurot (eeldatavasti samuti kuus). Elatise väljamõistmisel ei saa arvestada asjaoluga, et hageja seadusliku esindaja peres elavad veel tema täisealine poeg A. L ja hageja seaduslikul esindajal 2011.a sündinud laps, keda kostja PKS sätete kohaselt ei pea ülal pidama. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid eluasemekulude katmist ulatuses, mida on väitnud hageja esindaja. Osad kulutused on hageja seaduslik esindaja jaganud 3-ga, osad 4-ga (tlk 52-53). Hagis on näidatud hageja osa eluasemekuludes igakuuliselt 288 eurot (lk 2). Kui pere on kolmeliikmeline, peaks kogu pere ühe kuu eluasemekulu suuruseks olema seega 864 eurot, mis on kohtu arvates ebamõistlik. Kommunaalkulude suuruseks on aga 342,03 eurot (tlk 53). Põhjendatud ei ole koolitarvete ja mänguasjade soetamiseks tehtavad kulutused 50 euro suuruses summas kuus (tlk 53, p 8); samal ajal, kui hagiavalduses (tlk 2) on kirjutatud koolikohustuste täitmiseks 32 eurot kuus, kusjuures ei ole kirjutatud, mida nende all tuleb mõista. Tlk 51 oleva arvestuse kohaselt kulub koolitarvetele 50 eurot, teatmeteostele 15 eurot ja mänguasjadele 40 eurot. Koolis, kus hageja õpib, on haridus ja koolitoit tasuta. Seega ei saa olla mõistlik niisuguses ulatuses raha kulutamine koolitarveteks. Ka ei nõustunud kohus hobide ja huvitegevuse eest tasumiseks igakuuliselt kulutusi 400 euro ulatuses, sest hageja seaduslik esindaja selgitanud, millest need kulutused koosnevad ja kas need on vajalikud ja vältimatud. Arusaamatuks jäävad ka 10-aastase poisi puhul sidekulud 29 eurot kuus ja d transpordile 32 eurot kuus, nagu on näidatud hagiavalduses (tlk 2). Tlk 51 oleva arvestuse kohaselt on transpordikulude suuruseks hoopis 25 eurot kuus. Küsitavaks peab kohus ka igakuulist väljaminekut hagejale rõivaste-jalatsite ostmiseks 64 euro eest kuus (tlk 51 on nende suuruseks esitatud 100 eurot kuus). Tlk 51 kajastatud kulutuste summeerimisel on hageja seaduslik esindaja saanud kulutuste suuruseks 1257,05 eurot, samal ajal kui hagis on 993 eurot. Kohtu arvates on kümneaastase poisi ülalpidamiskulud niisuguses ulatuses ilmselt ebamõistlikud ja mittevajalikud. Kohus leiab, et igakuise elatisraha suurendamisel, samuti nagu elatise väljamõistmiselgi, tuleb lähtuda mõistlikus ulatuses tehtavatest vajalikest kulutustest, pidades seejuures silmas lapse vanust, arvestades seejuures ka tema huvisid, võimeid, kuid esmajoones siiski vajadusi. Hageja seaduslik esindaja ei ole arusaadavalt põhjendanud ega ka tõendanud hageja tegelikke vajalikke kulutusi, millest saaks kohus lähtuda elatise suuruse kindlaksmääramisel. Kohus peab lapse riiete ja jalanõude ostmise põhjendatud kuluks kuus 50 eurot, sest kõiki hageja poolt märgitud esemeid ei ole vaja osta hagejal lapsele igal hooajal uusi ja seetõttu on hageja lapse riietele ja jalanõudele tehtavad kulutused hagiavalduses üle paisutanud. Lapse eluasemekulud on hageja samuti hagiavalduses üle paisutanud. Lapse eluaseme kulude hulka saab arvestada vaid neid kulusid, mis on seotud kommunaalteenuste tarvitamisega, mitte aga eluaseme hooldamisega või remondifondi raha kogumisega. Arvestades hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, peab kohus põhjendatuks arvestada lapse eluasemekuluks kuus 70 eurot. Ravimite, vitamiinide ja hügieenitarvete muretsemiseks põhjendatud kuluks kuus on kohtu arvates 35 eurot, sidekuludeks (näit mobiiltelefon, ka arvuti) mitte rohkem kui 10 eurot kuus, koolitarvete ostmiseks 15 eurot kuus, toidule võib kuluda 150 eurot kuus (s.o 6 eurot päevas, mille sisse on arvestatud ka igapäevane taskuraha), transpordile (sõit Tallinna ja tagasi) ca 15 eurot kuus. Hobide, spordi ja meelelahutustega tegelemiseks ei saa kohtu arvates kuluda enam kui 55 eurot kuus. Kohus asus seisukohale, et ühest vanemast lahus elaval lapsel on samasugune õigus võtta osa

5 huvialaringidest, tegeleda enda võimete-oskuste arendamisega ning külastada kultuuriüritusi, sh veeta vaba aega kinos, teatris, tsirkuses, veepargis, koolikaaslaste sünnipäevadel või mujal käies, nagu lapsel, kes elab koos mõlema vanemaga ja seetõttu kostja väide, et need kulutused ei ole hädavajalikud kulutused, ei ole põhjendatud. Kõige eeltoodu alusel on hageja põhjendatud ülalpidamiskuluks kuus kohtu hinnangul 400 eurot. Hinnates hageja vanemate materiaalset olukorda (sissetulekute suurust), on hageja vanemad võimelised oma sissetulekute juures võrdselt kandma hageja ülalpidamiskulusid ning seetõttu pidas kohus põhjendatuks ja õiglaseks, et hageja ülalpidamiseks detsembris 2009.a kostjalt väljamõistetud elatusraha suurust tuleb muuta alates hagi esitamise kalendrikuust 200 euroni kuus. See on kooskõlas PKS §-ga 108. Kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 jäävad kummagi poole menetluskulud nende endi kanda.

Apellatsioonkaebus 4. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse ja palus mõista kostjalt välja elatise 320 eurot kuus. Maakohtu otsusega väljamõistetud elatis on väike, arvestades, et hageja tegeleb aktiivselt spordiga ja muude huvialadega. Jääb arusaamatuks, mida on kohus hageja ema poolt esitatud tõenditest arvestanud, mida mitte. Vastavalt aastaajale muutuvad ka kulutused. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et ei saa arvestada kulusid, mis on seotud eluaseme hooldamise või remondifondi raha kogumisega. Hageja elukoht on vajanud ja vajab parandamist (remonti) ning seetõttu ka täiendavaid kulutusi. Eluasemekulud kuus on 70 eurot ja remondikulud 40 eurot. Hageja emal kulub 31 eurot kütusele, et hageja saaks rattavõistlustel osaleda. Jalgrattaspordile kulub 30 eurot, millele lisandub 10 eurot võistlustele kohale sõitmise tasu. Hageja ema ostis hagejale rattakingad, mis maksid 35 eurot. Breigis hageja hetkel ei käi, kuid üldiselt kulus nelja trenni eest kuus 56 eurot. Hagejale annab tugiõpet matemaatikas ja inglise keeles hetkel tema ema ise. Muusikakoolile kulub kuus 30 eurot (sh laagritasu). Roheliste rattaretkeks paneb hageja ema kõrvale 8 eurot kuus. Hageja ema ostis hagejale ka uue lumelaua summas 190 eurot ja arvestas hageja lumelauaspordi maksumuseks kuus kokku 10 eurot (mäepilet + söök + transport). Fotograafiale kulub kuus 10 eurot. Meelelahutusele (sünnipäevad, kino, kontsert, tsirkus, bowling, Nõmme seikluspark, Tartu AHAA keskus) kulub 35 eurot kuus. Hageja toit (koos taskurahaga) kuus kokku on 180 eurot. Vitamiinid, ravimid ja hügieenitarbed on kuus 35 eurot. Sidekulud kuus on kokku 28 eurot. Hagejale sai ostetud uus nutitelefon summas 250 eurot, kuu maksumuseks 24 kuu peale oleks 10,41 eurot, millele lisandub veel hagejale Elisas sõlmitud leping 10 eurot kuus ja internet 7,50 eurot. Koolitarbed (dressid, siseja välisjalanõud, koolikott, suusad, vihikud, sulepead) on kuus 30 eurot. Riietele ja jalanõudele võib kuluda 50 eurot kuus. Kohus pole lemmikloomi üldse arvestanud. Kostjaga koos elades otsustati Ale võtta koer, kes on käesoleval hetkel 11.a vana. Hagejal on rott. Lemmikloomade tarbeks arvestas hageja ema 10 eurot kuus. Need kulud on kärbitud miinimumini. Hageja ema on kandnud hageja ülalpidamise kuludest suurema osa. Kostja jagab elamispinda elukaaslasega ja seega on ka kommunaalkulud pooleks. Kostja sõidud tööle ja telefoniarved maksab kinni tema tööandja. Rahaliselt on kostja võimeline toetama hagejat täiel määral. Määrata kindlaks elatise maksmine kindla kuupäevaga ehk et kostja tasuks hagejale igakuist elatis 7. kuupäevaks.

Vastus apellatsioonkaebusele 5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

6 Ringkonnakohtu seisukoht 6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1p 3 alusel tühistada ning tsiviilasi tuleb saata uueks arutamiseks maakohtule. Maakohus kohaldas valesti materiaalõigust ja rikkus oluliselt menetlusnorme, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi tegemise. Ringkonnakohtul ei ole võimalik puudusi ise kõrvaldada ning asjas lõpplahendit teha. Käesolevas tsiviilasjas taotles hageja varasema kohtulahendiga väljamõistetud elatise suurendamist. Maakohus kohaldas ekslikult PKS sätteid, kuivõrd kohaldamisele kuulub TsMS § 459, mis sätestab korduvate kohustuste osas tehtud kohtuotsuse muutmise eeldused. Vastava normi kohaselt võib pärast kohtuotsuse jõustumist, millega mõisteti kostjalt välja perioodilised maksed, nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui maksete suurust ja kestust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud või kui maksete suuruse muutmise hagemise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Käesoleva hagi raames tugines hageja sellele, et lapse vajadused on varasema ajaga võrreldes suurenenud. Kostja vaidles nendele väidetele vastu ning leidis, et tema materiaalne olukord ja sissetuleku suurus võrreldes 2009.a ei ole muutunud ning hageja nõue on ebamäärane ja alusetu. Sellises olukorras tulnuks maakohtul kontrollida, kas ja mil määral on maksete suurust mõjutavad asjaolud on muutunud.

PKS § 99 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb elatusraha kindlaksmääramisel lähtuda muuhulgas lapse vajadustest. Juhul, kui kostja hageja väidetele vastu vaidleb, tuleb kohtul hageja poolt esitatud väiteid sisuliselt kontrollida. Kohtuotsuse põhjendavas osas tuleb esitada selged kaalutlused, millest lähtuvalt kohus leiab, et hagi rahuldamise eelduseks olevad asjaolud esinevad. Käesolevas kohtuotsuses luges maakohus üldtuntud asjaoluks selle, et 2009.a detsembriga võrreldes on elukallidus suurenenud. Ringkonnakohtu hinnangul elatise asjas sellisel viisil asjaolusid tuvastada ei saa. Elatise suuruse muutmise küsimuse lahendamisel on oluline täpselt määrata, millisel määral konkreetsed kulud muutusid. Elatist saab suurendada või vähendada konkreetse summa võrra. Selleks on vaja tuvastada, kui palju konkreetsel juhul lapse põhjendatud kulud muutusid. See, et eluasemele tehtavad kulud on keskmiselt üldjoontes suurenenud, ei tarvitse tähendada, et vastavad kulud on ka konkreetsel juhul suuremad. Kuid elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada konkreetse isiku vajadusi, st konkreetse isiku põhjendatud kulusid. Kohus peab kohtuotsuse põhjendavas osas esitama kaalutlused, millest lähtuvalt kohus leiab, et hagi rahuldamise eeldused on täidetud ja põhjendused, miks ta kostja väidetega ei nõustu. Antud juhul elatise suuruse muutmise eelduste osas kohtuotsuse põhjendused puuduvad, mis on vastuolus TsMS § 442 lg-ga 8. Maakohus ei ole võrrelnud, milliste konkreetsete vajaduste osas on lapse vajadused varasema ajaga võrreldes muutunud. Selleks oleks maakohtul tulnud hinnata, millised on lapse põhjendatud vajadused praegu ja millised olid lapse vajadused 2009.a. Praeguste vajaduste põhjendatust hinnates oleks maakohus pidanud seisukoha kujundama muuhulgas ka kõikide kostja poolt esitatud vastuväidete osas.

Asja uue arutamise käigus tuleb kohtul täita selgitamiskohustust. Selle raames tuleb kohtul selgitada pooltele hagi rahuldamise eeldusi ja hagi rahuldamata jätmist tingivaid asjaolusid, tõendamiskoormist ning võimalikku tõendite esitamise vajadust. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kostja esitas hageja väidetele igakuuliste vajaduste suuruse kohta vastuväite, siis tuli hagejal oma väidet tõendada ehk esitada TsMS-s ettenähtud tõendeid kulude nimekirjas esile toodud kululiikide ja nende rahaliste suuruste kohta. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-53-10 selgitanud, et kui hageja esitab tõendid asjaolu

7 tõendamiseks, siis on kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväiteid omakorda tõendada. Lahendis nr 3-2-1-137-07 on lisaks selgitatud, et juhul kui asjaolu tõendamiskoormus lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja ei ole tõendeid esitanud. Asjakohane ei ole hageja arusaam, nagu piisaks lapse vajaduste tõendamiseks kulude detailsest arvestusest (t lk 51). Sellise arvestuse esitamine iseenesest on asjakohane, kuid kui kostja esitab kulude arvestusele vastuväite, peab hageja iga kululiigi ja selle suuruse vajalikkust ja põhjendatust tõendama. Tõendamine aga toimub TsMS § 229 lg-s 2 sätestatud tõenditega. Maakohus on otsuse rajanud suuresti sellele, et hageja ei ole kulutusi tõendanud ja sellele on ka kostja 04.10.2011 istungil tähelepanu juhtinud (t.lk. 23). Tsiviilasja materjalist nähtub, et kostja esitas alates esimesest menetlusdokumendist hagile vastuväited (t.lk 11), sealjuures istungil kulutuste suurusele. Kuna maakohus ei selgitanud hagejale peale kostja vastust tekkinud tõendamiskohustust, jättis ta olulises osas täitmata eelmenetluse ülesanded. TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses välja muuhulgas menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 230 lg 2 kohaselt võib kohus teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Elatise pealt tulumaksu maksmise kohustuse nägi ette kuni 31.12.2010 kehtinud tulumaksuseadus. Põhimõtteliselt võib elatise väljamõistmisel ja elatise suuruse muutmisel kuni 31.12.2010 välja mõistetava elatise osas tulumaksu maksmise kohustusega arvestada, kuid selleks peab kohus tuvastama kindlad asjaolud, mida kohus antud juhul teinud ei ole. Selleks, et kohus saaks elatist tulumaksu maksmise kohustuse tõttu kas osaliselt või täielikult tulumaksu osa võrra suurendada, tuleb kohtul kontrollida, kas hagejal on muid sissetulekuid ning ega hageja ei saa teha tulumaksust mahaarvamisi, mille tõttu hagejal tulumaksu (ka osaliselt) tasuda ei tule. Kuni 30.06.2010 perioodi osas tuleb tulumaksu maksmise kohustusi ning mahaarvamiste võimalikkust kontrollida Monika Veelma osas ning alates 01.07.2010 perioodi osas tuleb kontrollida tema muid sissetulekuid ning tema tulude osas mahaarvamiste võimalikkust. Alates 01.01.2011 välja mõistetava elatise puhul tuleb lähtuda 01.01.2011 jõustunud tulumaksuseaduse muudatustest (tulumaksuseaduse § 19 lg 3 p 11). Kohus ei ole vastanud kostja vastuväitele, et hageja elatis on alates 01.01.2011 tulumaksu võrra suurenenud ja elatise suurendamiseks puudub alus. Eespool käsitletud puuduste tõttu tuleb tsiviilasi saata uueks arutamiseks maakohtusse. Apellant esitas Tallinna Ringkonnakohtule täiendavaid tõendeid, millega soovis tõendada lapse vajaduste suurenemist. Ringkonnakohus leiab, et praeguses menetlusetapis ei ole uusi tõendeid võimalik apellatsioonikohtule TsMS § 652 lg 4 alusel esitada ja tõendid tuleb apellandile tagastada. Kuid kuivõrd käesolev tsiviilasi saadetakse uueks arutamiseks maakohtule, on hagejal võimalik esitada tõendid maakohtule asja uue arutamise käigus. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.

Ulvi Loonurm

Mare Merimaa

Tiit Kollom