2-11-64795/21 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11-64795 Tsiviilasi Aivar Viitkini avaldus eeltõendamismenetluse algatamiseks Menetlusabi andmise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 1. märtsi 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aivar Viitkini määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (avaldaja) – Aivar Viitkin (IK: 36803106521) RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata. Tühistada Tartu Maakohtu 1. märtsi 2012 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule lahendamiseks eelmenetluse staadiumis. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD

1. Aivar Viitkin esitas 30.01.2011 Tartu Maakohtule avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks, paludes kohtul tuvastada läbi IP-aadresside ajalehes Postimees ja Delfi portaalis avaldajat anonüümsete kommentaaridega solvanud ja häbistanud inimeste nimed ning aadressid, et esitada nende kohta kahjunõue ja taastada läbi kohtu oma hea nimi. Avaldaja palus vabastada end riigilõivu 63,91 eurot tasumisest. Menetlusabi taotluse kohaselt viibib A. Viitkin Tartu Vanglas. Taotleja sissetulekuks on sotsiaaltoetus (invaliiduspension)

150 eurot ja lastetoetus, üks laps 19 eurot. Igakuiste püsikulutuste osas on taotleja märkinud sidekulud 20 eurot ja kulutused laste koolikohustuse täitmisele 50 eurot. Taotlejale kuulub kaks kinnistut, millele on seatud käsutamise keelumärked. Muud olulist vara (mootorsõidukid, väärtpaberid, kinnisvara) taotlejale ei kuulu. Kohustustena on taotleja märkinud igakuise makse Swedbankile 320 eurot (kohustuse jääk 50 000 eurot), kohtutäiturite menetluses on nõudeid ca 300 000 eurot ulatuses. Taotleja märkis perekonnaliikmetena abikaasa M.V. ning kolm last (sündinud XXXX, XXXX ja XXXX).

MAAKOHTU LAHEND

2. Tartu Maakohus rahuldas 1. märtsi 2012 määrusega A. Viitkini taotluse menetlusabi saamiseks osaliselt ning kohustas A. Viitkinit tasuma riigilõivu 63,91 eurot kahes osas kuu viimaseks päevaks alates määruse jõustumisest. Esimese osamakse suurus on 31,95 eurot ja teise osamakse suurus 31,96 eurot. A. Viitkini avaldus jäeti kuni riigilõivu esimese osamakse tasumiseni käiguta. Kohus hoiatas, et kui avaldaja ei tasu riigilõivu esimest osamakset kohtu määratud tähtpäevaks, jätab kohus avalduse menetlusse võtmata ja tagastab selle (TsMS § 3401 lg 2). Määruse kohaselt TsMS § 180 lg 1 p 1 sätestab, et menetlusabina võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest. TsMS § 181 lg 1 järgi antakse menetlusosalisele menetlusabi, kui:

1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. TsMS § 181 lg 2 kohaselt eeldatakse menetluses osalemise edukust, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale. Kohus esitas TsMS § 186 lg 5 alusel päringud Eestis tegutsevatele krediidiasutustele.

Kohtule edastatud informatsiooni kohaselt oli taotleja ja tema abikaasa M. V. arveldusarvetel AS-s Swedbank 30.01.2012 seisuga kokku 23,97 eurot. Toiminguid arveldusarvetel viimase nelja kuu jooksul tehtud ei ole. AS SEB Pank arveldusarvetel oli A. Viitkinil ja M.V. 29.02.2012 seisuga 0,83 eurot, toimingud viimasel neljal kuul puudusid. Teiste krediidiasutustega A. Viitkinil ja M. V. lepingulised suhted puuduvad. A. Viitkini vanglasisese konto jääk 23.02.2012 seisuga oli 0,39 eurot. Äriregistrist nähtuvalt on M. V. XXX juhatuse liige ja XXX osanik.

Liiklusregistri andmetel kuulub A. Viitkinile auto ja mootorratta haagis, millele on seatud keelumärge. A. Viitkin on ka Swedbank Liising AS-le kuuluva sõiduki Mercedes-Benz S 350 kasutaja. Kohus oli seisukohal, et TsMS § 181 lg-s 1 sätestatud alused A. Viitkinile menetlusabi andmiseks on täidetud. Samas ei pidanud kohus põhjendatuks vabastada A. Viitkinit riigilõivu tasumisest täielikult. Taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse TsMS § 186 lg 1 järgi tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid.

TsMS § 186 lg 2 kohaselt ei arvestata taotleja majandusliku seisundi hindamisel vara, millele ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata menetlusabi taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikke sõiduvahendeid, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. Taotleja on perekonna sissetulekuna märkinud kokku 169 eurot ning väljaminekutena vaid sidekulud ja kulutused laste koolikohustuse täitmisele. Märkimata on taotleja perekonnaliikmete muud vältimatud püsikulud – eluasemekulud, kulutused toidule jms.

Kuna taotleja ja tema abikaasa arveldusarvetel ei ole viimase nelja kuu jooksul toiminguid tehtud, oli kohus seisukohal, et taotleja perekond arveldab sularahaga ega ole esitanud tõeseid andmeid sissetulekute suuruse kohta. Riigilõivuseaduse § 57 lg 5 kohaselt tasutakse hagita asjas riigilõivu 63,91 eurot. Arvestades ülaltoodud asjaolusid, oli kohus seisukohal, et A. Viitkinile tuleb siiski anda menetlusabi ning võimaldada riigilõiv 63,91 eurot tasuda kahes osas kuu viimaseks päevaks alates käesoleva määruse jõustumisest.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. A. Viitkin esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 1. märtsi 2012 määruse tühistamist ning A. Viitkini vabastamist riigilõivu tasumisest. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole avaldaja menetlusabi taotlust rahuldatud ka osaliselt, kuna teda on kohustatud tasuma kogu riigilõivu summa; 2) kulub avaldajale laekuv sotsiaaltoetus 150 eurot laste ülalpidamisele (toidule); 3) on M. V. XXX juhatuse liige ja XXX osanik, kuid kumbki ühing ei tööta reaalselt; 4) ei kuulu avaldajale autot ega mootorratta haagist. Sõiduk Mercedes-Benz S 350, mille kasutaja avaldaja oli, varastati 2008. a; 5) ei märkinud avaldaja esitatud majandusliku seisundi teatises eluasemekulusid, kulutusi toidule jms, kuna ta ei tea neid, sest viibib vanglas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu vaidlustatud määrus tuleb sõltumata määruskaebuse põhjendustest tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

5. A. Viitkin esitas maakohtule taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks. Vastavalt TsMS § 244 lg 1 esimesele lausele poole taotlusel võib kohus kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. TsMS § 246 lg 1 p 4 kohaselt eeltõendamismenetluse algatamise taotluses tuleb märkida asjaolud, mis põhistavad eeltõendamismenetluse lubatavust ning kohtualluvust. Käesoleval juhul esitas A. Viitkin taotluse enne kohtumenetluse algatamist. TsMS § 244 lg-st 1 tulenevalt on sellisel juhul on eelmenetluse algatamine lubatud mõjuval põhjusel ning seda üksnes siis, kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Selliseid asjaolusid A. Viitkini poolt maakohtule esitatud taotlusest ei nähtu. Kui menetlusosalise esitatud taotluses on TsMS § 246 lg 1 p-s 4 märgitud puudused, mida on võimalik kõrvaldada, siis oleks pidanud maakohus TsMS § 3401 lg 1 järgi esmalt andma taotluse esitajale tähtaja nimetatud puuduste kõrvaldamiseks. Nimetatud rikkumine on oluline menetlusõiguse normi rikkumine ning seetõttu tuleb maakohtu määrus tühistada sõltumata määruskaebuse põhjendustest.

Pärast eelmärgitud puuduse kõrvaldamist peab maakohus lahendama A. Viitkini menetlusabi taotluse. Vastasel korral võib tekkida olukord, kus isikule antakse menetlusabi ning seejärel selgub, et eeltõendamismenetluse algatamise eeldused ei olnud täidetud.

6. TsMS § 191 lg 1 kohaselt on käesolev määrus lõplik.

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja