2-11-1491/20 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu

(Kentmanni tn 13, Tallinn) 24. aprillil 2012

Tsiviilasja number

2-11-1491

Tsiviilasi

Swedbank Liising AS-i hagi XXX vastu võla väljamõistmiseks

Hagihind

19 173,49 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Swedbank Liising AS (registrikood: 10434248,

asukoht: Liivalaia tn 8, 15039 Tallinn), lepinguline esindaja

Olavi Järve

Kostja: XXX(isikukood: XXX, elukoht: XXX), lepinguline

esindaja adv. Kersti Kägi

Kohtuistungi aeg ja koht

14. märts 2012 Tallinnas

Resolutsioon

1. Swedbank Liising AS-i hagi XXX vastu võla

väljamõistmiseks rahuldada osaliselt

2. Välja mõista XXX võlg 16 445,39 (kuusteist tuhat nelisada

nelikümmend viis eurot ja 39 senti) Swedbank Liising AS-i

kasuks ja viivis põhinõudelt 0,125% päevas alates 12.01.2011

kuni põhinõude täitmiseni

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta 14% ulatuses hageja kanda ja 86%

ulatuses kostja kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus

võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

Hagiavalduse asjaolud

19.06.2007 sõlmisid OÜ XXX (kustutatud) ja hageja liisingulepingu nr XXX (edaspidi leping 1),

mille esemeks oli Mercedes-Benz R 320 CDI 4-matic, ehitusaasta 2006 (edaspidi vara 1).

19.06.2007 sõlmisid kostja ja hageja käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja endale

kohustuse tagada solidaarselt OÜ-ga XXX (kustutatud) liisingulepingust nr XXX tulenevate

kohustuste kohane ja täielik täitmine. Käendatavaks summaks lepiti käenduslepingus nr XXX

kokku 59 933,20 eurot.

OÜ XXX (kustutatud) rikkus lepingust 1 tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata

lepingu 1 alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed.

OÜ XXX (kustutatud) poolt on hagejale tasumata arved perioodi 16.05.2008 kuni 15.10.2008 eest.

Eelnevast tulenevalt moodustab debitoorne võlgnevus kokku 49 002,69 EEK/ 3131.84 €. Hageja

arvestas tähtaegselt tasumata võlgnevuselt viivist 0,25% päevas lepingu 1 punkti 5.1 alusel kokku

3 179,16 EEK/ 203,19€.

Tulenevalt lepingute üldtingimuste punktist 7.1.3 saatis hageja OÜ XXX (kustutatud) 08.10.2008

teatise lepingute ülesütlemise kohta, milles informeeris võlgnevuse suurusest ja palus OÜ-l XXX

(kustutatud) võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul pärast teatise kättesaamist. Samuti palus

hageja OÜ-l XXX (kustutatud) võimalike kokkulepete sõlmimiseks viivitamatult hagejaga

ühendust võtta. Kuna OÜ XXX (kustutatud) võlgnevust ei kustutanud, luges hageja, tuginedes

üldtingimuste punktile 7.1.3 lepingud erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles öelduks. Kuna hageja

lõpetas lepingu 1 ennetähtaegselt, siis kohustus OÜ XXX (kustutatud) tulenevalt lepingu 1

üldtingimuste punktist 7.5 andma hagejale üle lepingu 1 esemeks oleva vara 1 valduse. Peale vara

1 valduse taastamist andis hageja vara 1 võõrandamiseks üle XXXOÜ-le. Varale leiti ostja hinnaga

312 932,00 EEK/ 20 000,00 € (käibemaksuta). XXXOÜ ja XXX OÜ esitasid hagejale osutatud

teenuste eest arveid summas 13534,23 EEK/ 864,99 € (käibemaksuta), mis on hageja poolt tasutud.

Hageja lepingust 1 tulenev nõue on 594 417,04 EEK/ 37 990,17 €, mis koosneb vara 1

jääkmaksumusest summas 528 700,96 EEK/ 33 790,15 € (käibemaksuta), debitoorsest

võlgnevusest summas 49 002,69 EEK/ 3131,84 €, viivisvõlgnevusest summas 3179,16 EEK/

203,19 € ja vara 1 tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludest kokku 13 534,23 EEK/ 864,99 €

(käibemaksuta). Juhindudes eeltoodust on kostjal kohustus hüvitada hagejale 281 485,04 EEK/

17990,17 €. Hageja palub liisingulepingu nr XXX alusel kostjalt välja mõista 9 586,74 eurot.

09.10.2006 sõlmisid OÜ XXX (kustutatud) ja hageja liisingulepingu nr XXX (edaspidi leping 2),

mille esemeks oli sõiduauto Mercedes Benz S320, ehitusaasta 2006. 09.10.2006 sõlmisid kostja ja

hageja käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt OÜ-

ga XXX (kustutatud) liisingulepingust nr XXX tulenevate kohustuste kohane ja täielik täitmine.

Käendatavaks summaks lepiti käenduslepingus nr XXX kokku 85304,95 eurot. 09.10.2006

sõlmisid hageja ja OÜ XXX (kustutatud) seoses kindlustuslepingu sõlmimisega kindlustusleppe,

mille kohaselt oli kindlustusandjaks Swedbank Varakindlustus AS, kindlustusvõtjaks OÜ XXX

(kustutatud) ja soodustatud isikuks hageja. Kindlustusleppe punkti 2.5 kohaselt kohustus OÜ XXX

(kustutatud) kindlustusmakseid tasuma kindlustusandjale hageja vahendusel, kandes poliisil

nimetatud kindlustusmakse hagejale kindlustusleppes nimetatud tähtajaks ja korras iga kalendrikuu

15. kuupäevaks hageja vastavale arveldusarvele.

OÜ XXX (kustutatud) rikkus lepingust 2 tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata

lepingu 2 alusel tasumisele kuuluvad põhiosa-ja intressimaksed. Samuti jättis OÜ XXX

(kustutatud) hagejale tasumata vabatahtliku kindlustuse makseid. Kaskokindlustusmaksed on

hageja OÜ XXX (kustutatud) eest Swedbank Varakindlustus AS-ile tasunud. OÜ XXX

(kustutatud) poolt on hagejale tasumata arved perioodi 16.09.2008 kuni 15.01.2009 eest, seega on

debitoorne võlgnevus kokku 23 027,81 EEK/ 1471,75 €. Hageja arvestas tähtaegselt tasumata

võlgnevuselt viivist 0,25% päevas lepingu 2 punkt 5.1 alusel 5 411,19 EEK/ 345,84 €.

Kuna hageja lõpetas lepingu 2 ennetähtaegselt, kohustus OÜ XXX (kustutatud) tulenevalt lepingu

2 üldtingimuste punktist 7.5 andma hagejale üle lepingu 2 esemeks oleva vara 2 valduse. Peale

vara 2 valduse taastamist andis hageja vara 2 võõrandamiseks üle XXXAS-ile. Varale 2 leiti ostja

hinnaga 395 041,60 EEK/ 25 247.76 € (käibemaksuta).

XXXAS esitas hagejale osutatud teenuste eest arveid kokku summas 16 355,57 EEK/ 1045,31 €,

mis on hageja poolt tasutud. Vara 2 realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust 2 tulenevat

nõuet OÜ XXX (kustutatud) vastu.

Hageja lepingust 2 tulenev nõue on 748 420,61 EEK/ 47832,79 €, mis koosneb vara 2

jääkmaksumusest summas 703 626,04 EEK/ 44 969,90 € (käibemaksuta), debitoorsest

võlgnevusest summas 23 027,81 EEK/ 1471,75 €, viivisvõlgnevusest 5 411,19 EEK/ 345,84 € ja

vara 2 tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludest kokku 16 355,57 EEK/ 1045,31 €

(käibemaksuta). Juhindudes eeltoodust on kostjal kohustus hüvitada hagejale 353 379,01 EEK/

22 585,04 €. Hageja palub lepingu 2 alusel kostjalt välja mõista 9 586,75 eurot põhiosa võlgnevust.

Hageja palus kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudest 19 173,49 eurolt alates hagi

esitamisest kuni põhinõude täitmiseni liisingulepingute nr XXX ja XXX punktis 5.1 sätestatud

määras (0,25% päevas).

Kostja vastuväited

Kostja palub jätta rahuldamata hageja nõue liisingulepingust nr XXX ulatuses, mis ületab summat

49 002,69 EEK/ 3 131,84 €, jätta rahuldamata nõue liisingulepingust nr XXX ulatuses, mis ületab

summat 23 027,81 EEK/ 1 471,74 € ja vähendada liisingulepingute alusel arvestatavat viivist

mõistliku suuruseni.

Hageja realiseeris liisingulepingu nr XXX alusel liisitud sõiduauto Mercedes-Benz R320 CDI,

hinnaga 312 932,00 EEK/ 20 000€ (käibemaksuta). AS XXX poolt 17.09.2008 väljastatud

hindamisaktist Mercedes-Benz R320 CDI, turuväärtuse määramiseks nähtub, et sõiduki

orienteeruv müügihind turul oli vara hagejale tagastamise hetkel 620 000 EEK/ 39625,22 €

(käibemaksuga), ilma käibemaksuta seega 525 423,72 EEK/ 33580,70 €. Vahe, arvestades

liisingvara tegelikku turuväärtust ja hageja poolt realiseeritud hinda, on seega 212 491,72 EEK/

13580,70 €. Hageja võõrandas liisingulepingu nr 014712L alusel liisitud sõiduauto Mercedes-Benz

S320 3,2, hinnaga 395 041,60 EEK/ 25247,76 € (käibemaksuta).

AS XXX 12.09.2008 hindamisaktist Mercedes-Benz S320 3,2, turuväärtuse määramiseks nähtub,

et sõiduki orienteeruv müügihind turul oli vara hagejale tagastamise hetkel 850 000 EEK/

54 324,90 € (käibemaksuga). Ilma käibemaksuta seega 720 338,90 EEK/ 46038,05 €. See on

16712,10 EEK/ 1068,10 € võrra suurem kui hageja poolt hagiavalduses välja toodud vara

jääkmaksumus, mis on 703 626,04 EEK/ 44 969,90 €. Vahe, arvestades liisingvara tegelikku

turuväärtust ja hageja poolt realiseeritud hinda on 325 298,30 EEK/ 20 790,35 €.

OÜ XXX (kustutatud) oli liisinglepingu nr XXX sõlmimisest alates tasunud AS-ile Hansa Liising

Eesti kokku 247 580,06 Eesti krooni ja liisingulepingu nr 014172L alusel kokku 522627,57 Eesti

krooni, sõidukite tagastamisega jäi ta ilma juba tasutud osamaksetest kahe liisinglepingu alusel

kokku 770 207,63 EEK/ 49225,24 €.

Hageja realiseeris sõiduki ligemale aasta hiljem, kui see OÜ XXX (kustutatud) poolt tagastati,

milline asjaolu kahjustab ebamõistlikult kostja huve. Kostja on seisukohal, et hageja võõrandas

sõidukid turuhinnast oluliselt madalama hinnaga, kahjustades sellega sihilikult kostja huve.

Sõidukite võõrandamine turuhinnast oluliselt madalama hinnaga ei saa tähendada liisinguvõtja

jaoks vara võõrandamisest tekkinud kahju.

Hagejale hüvitatavateks kuludeks on hagiavalduse kohaselt liisingulepingu nr XXX alusel

liisingueseme realiseerimisega seotud XXXAS kaks teenustearvet summas 16 355,57 Eesti krooni.

Liisingulepingu nr XXX alusel XXXOÜ ja OÜ XXX teenuste arved summas 13 534,23 Eesti

krooni. OÜ XXX (kustutatud) tagastas liisinguvarad hagejale heas korras ja tehnilises seisundis,

arvestades vara kasutamisest tekkivat loomulikku kulumist. Hageja ei ole vara vastu võttes

osundanud vara halvale seisukorrale ega ka hiljem esitanud pretensioone vara mittekohasest

kasutamisest tingitud kulumise heastamiseks. Varad on realiseerinud kolmandate isikute

vahendusel, millised on liisinguvara enne realiseerimist valmistanud ette müügiks. Tegemist on

hageja ja kolmandate isikute vaheliste lepingutega, mille tingimustega ei ole kostjat tutvustatud

ning hageja ei saa eeldada kostja nõustumust niisuguste lepingutingimustega, milleks kostja valmis

ei ole. Antud juhul ei nähtu, et hageja oleks võtnud pakkumisi erinevatest automüügiga tegevatelt

ettevõtjatelt selgitamaks välja odavaima müügiteenuse hinna. Müügikulude hüvitamise nõue oleks

põhjendatud mõistlikus ulatuses. Seega puudub alus nõuda hageja kulutuste hüvitamist kostjalt

nõutud mahus. Kostja palub jätta hageja nõude vara realiseerimisega seotud kulude hüvitamiseks

rahuldamata või vähendada nõuet kohtu äranägemisel.

Kostja on seisukohal, et kokkulepe, mille kohaselt on liisinguandja õigustatud võõrandama

kasutusrendilepingu esemeks olnud sõidukid ükskõik kui madala hinnaga ning nõudma

liisinguvõtjalt vara võõrandamise ning kasutusrendilepingu jääkmaksumuse vahe täielikku

hüvitamist, on ebamõistlik ning seega tühine. Kostja arvates ei täitnud võlausaldaja võõrandades

kasutusrendilepingu esemeks olnud sõidukid harilikust turuväärtusest oluliselt madalama hinnaga,

oma kohustust toimida võlasuhtes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt. Kostja on

seisukohal, et sõidukite võõrandamine turuhinnast oluliselt madalama hinnaga oli oma õiguse

kuritarvitamine hageja poolt ja seetõttu ei saa seda lugeda hea usu põhimõttega kooskõlas olevaks.

Hagiavalduses viidatud kasutusrendi üldtingimused on tüüptingimused, mida hageja kasutab oma

majandustegevuses ning mille osas ei toimunud lepingu sõlmimisel poolte vahel eraldi

läbirääkimisi. Kostja on seisukohal, et kahju hüvitamise nõue hagiavalduses toodud määras ei

kuulu hüvitamisele nende kulude ebamõistlikkuse tõttu, eriti aga sel põhjusel, et hageja ei ole

tõendanud kostja süülist käitumist. Kostja vaidleb vastu viivisnõude suurusele ning palub kohtul

viivist vähendada, selle ebamõistliku suuruse tõttu.

Kohtuotsuse põhjendused

Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja liisinguvõtja OÜ XXX (kustutatud) sõlmisid

19.06.2007 liisingulepingu nr XXX, mille esemeks oli Mercedes-Benz R 320 CDI 4-Matic,

ehitusaasta 2006 ja 09.10.2006 liisingulepingu nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto Mercedes

Benz S320, ehitusaasta 2006 ning, et hageja ja kostja sõlmisid samaaegselt koos

liisingulepingutega käenduslepingud, mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt

OÜ-ga XXX (kustutatud) liisingulepingutest tulenevate kohustuste kohane ja täielik täitmine.

Kostja kohustus käenduslepingu nr XXX punktis 1 vastutama kõigi liisingulepingust tulenevate

rahaliste kohustuste täitmise eest kokku 59933,20 euro ja käenduslepingus XXX kokku 85304,95

euro ulatuses.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 09.10.2006 sõlmisid hageja ja liisinguvõtja OÜ XXX

(kustutatud)

seoses

kindlustuslepingu

sõlmimisega

kindlustusleppe,

mille

kohaselt

oli

kindlustusandjaks Swedbank Varakindlustus AS, kindlustusvõtjaks liisinguvõtja ja soodustatud

isikuks hageja, lepingutest tulenevate debitoorsete võlgnevuste ja lepingute ennetähtaegse

lõpetamise üle 27.10.2008.

Pooltel on vaidlus selle üle, kas sõidukite väärtus nende hagejale üleandmise ajal vastas sõidukite

müügihinnale ning kas kostja peab hagejale hüvitama sõidukite tagastamise ja realiseerimisega

seotud kulud.

VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks

määratud tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 4 ja § 115 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles

ning nõuda tekitatud kahju hüvitamist.

VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama

liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige

liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole

kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab

hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise

põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.

VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse

rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui

käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa

nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja kohustuse

ees täies ulatuses. Käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige

viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või

lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.

Hageja on asunud seisukohale, et liisingueseme väärtuseks selle üleandmise ajal oli sõiduki

müügihind ning palub välja mõista varade võõrandamisest tekkinud kahjud tuginedes lepingu

üldtingimuste punktidele 3.7, 7.4 ja 7.4.1.

Lepingute üldtingimuste punkti 3.7. kohaselt, juhul kui hageja, tuginedes lepingute üldtingimuste

VII osa punktidele, ütleb lepingud üles ning võõrandab varad, on liisinguvõtja kohustatud

hüvitama hagejale varade võõrandamisest tekkinud kahjud (st varade võõrandamisest saadud

summa ja liisinguvõtja poolt hagejale varade omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe)

ja kulud (sh varade valduse üle võtmine, varade hoidmine, varade müügikõlblikuks seadmine.

Punkti 7.4. kohaselt varade võõrandamisest saadud rahasumma arvelt kustutakse esmajärjekorras

lepingute ülesütlemise ja varade võõrandamisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud

põhjendatud kulud, seejärel liisinguvõtja poolt lepingute ülesütlemiseni tasumata osamaksed ja

intress ning seejärel kõik sellele järgnevate kalendrikuude eest tasumisele kuuluvad maksed. Punkti

7.4.1. kohaselt juhul, kui varade võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki liisinguvõtja

poolt hagejale tasumisele kuuluvaid summasid, on liisinguvõtja kohustatud viivitamatult tasuma

hagejale puudu jääva osa.

Lepingute sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 42 lg 1 sätestas, et tüüptingimus on tühine, kui see

lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades

kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust

tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui

tüüptingimus ei vasta headele kommetele.

Riigikohus on korduvalt oma lahendites märkinud (viimane RKL 3-2-1-52-11), et VÕS § 367 lg 3

järgi tuleb liisinguandja VÕS § 367 lg-s 1 sätestatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse

määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel, mitte selle hilisemat

müügihinda. Vastupidine tüüptingimus on liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustav ja seega VÕS §

42 lg 1 järgi tühine. Riigikohus on leidnud, et selline tüüptingimus on VÕS § 42 lg 1 kohaselt

ebamõistlikult teist poolt kahjustav ja seega tühine ka juhul, kui teiseks pooleks ei ole tarbija, vaid

teine pool tegutseb samuti oma majandus- või kutsetegevuses. Pooled ei ole esile toonud, et nad

oleksid antud tüüptingimustes läbirääkinud.

Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja üldtingimuste punktid 3.7 ja 7.4.1, mille

kohaselt on liisinguvõtja kohustatud hüvitama hagejale varade võõrandamisest tekkinud kahjud (st

varade võõrandamisest saadud summa ja liisinguvõtja poolt hagejale varade omandamisega

tekkinud kulude hüvitamata osa vahe) ja kulud (sh varade valduse üle võtmine, varade hoidmine,

varade müügikõlblikuks seadminehagejale hinnavahe, kui liisingulepingu ülesütlemisel on vara

võõrandamisel saadud hind on väiksem kui liisingulepingu järgse võlgnevuse, põhimaksete ja vara

jääkväärtuse summa, tühine, kuna need on liisinguvõtjat ja kostjat ebamõistlikult kahjustavad.

Riigikohus on otsustes (tsiviilasjad nr 3-2-1-33-08, 3-2-1-56-08 ja 3-2-1-77-08) rõhutanud, et

liisingueseme väärtus tuleb vastavalt VÕS § 367 lg 3 kindlaks teha selle liisinguandjale

tagastamise aja seisuga ning et üldjuhul ei ole määrav liisingueseme müügihind, vaid selle väärtus

ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind) tagastamise ajal. Seejuures on riigikohus märkinud, et

poolte kokkuleppel võib lähtuda selle asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei

erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et

saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus.

Ajavahemik, mille jooksul tuleb liisinguese võõrandada, peab sellise kokkuleppe puhul olema

põhjendatud ja mõistlik, arvestades mh liisingueseme olemust ja selle võimalikku väärtuse langust

aja möödudes. Hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on riigikohtu arvates sel juhul

mõistlik ja lubatav ning liisinguandja on asja võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima tasu

saamiseks sel juhul täitnud.

Sõidukite üleandmise-vastuvõtmise aktidega on tõendatud, et sõiduauto Mercedes-Benz R 320

CDI 4-Matic on XXXOÜ-le üle antud 23.07.2008 ja sõiduauto Mercedes-Benz S 320 SDI on

XXXAS-ile üle antud 08.01.2009.

Sõiduauto Mercedes-Benz R 320 CDI 4-Matic realiseeriti 11.06.2009 XXXOÜ-le hinnaga 312

932,00 EEK/ 20 000,00 € (käibemaksuta). Vara jääkmaksumus oli 528 700,96 EEK/ 33 790,15 €

(käibemaksuta).

Sõiduauto Mercedes-Benz S 320 SDI realiseeriti 05.08.2009 ostjale XXX hinnaga 395041,60

EEK/ 25 247.76 € (käibemaksuta). Vara jääkmaksumus oli 703 626,04 EEK/ 44 969,90 €

(käibemaksuta). Hageja tuginedes eelnimetatud liisingulepingu üldtingimustele asus seisukohale, et

kostjal tuleb lepingu 1 alusel hüvitada hagejale 281 485,04 EEK/ 17 990,17 € ja lepingu 2 alusel

353 379,01 EEK/ 22 585,04 €.

Seega müüdi sõiduautot Mercedes-Benz R 320 CDI 4-Matic ligikaudu aasta (23.07.2008 –

11.06.2009) ja sõiduautot Mercedes-Benz S 320 SDI seitse kuud (08.01.2009 - 05.08.2009),

kusjuures nende müügihinda alandati hageja 09.10.2009 vastuse nr. 200.103-030/47291 kohaselt

igakuiselt 5-11% kuus, mistõttu ei saa sõidukite müügihinnad pärast poole aasta või aasta

möödumist ja igakuist hinnaalandamist nii suures ulatuses vastata enam nende üleandmise aegsele

turuväärtusele.

Kohtule esitatud AS-i XXX hindamisaktiga ja tunnistajana kohtus üle kuulatud XXX ütlustega on

tõendatud, et 17.09.2008 oli sõiduauto Mercedes-Benz R 320 CDI 4-Matic orienteeruv turuväärtus

620 000 EEK/ 39 625,22 € ja 12.09.2008 sõiduauto Mercedes-Benz S 320 SDI 850 000 EEK/ 54

324 €. Hindamisaktide kohaselt kehtisid need 30 päeva.

Tunnistaja XXX, kes koostas AS-i XXX hindamisaktid ja omab 10-aastast hindamiskogemust,

ütlustega on tõendatud, et aktides märgitud sõidukite hindamine toimus visuaalse vaatluse teel,

varustust kontrollis ta tehnilise passi andmete ja VIN-koodi alusel andmebaasidest, hindamise

aluseks võttis ta keskmise turuhinna, auto24.ee andmed ja ka välismaa portaalid (programm

Schwake, mis on analoogiline statistikaameti ja konjunktuuri instituudile), millest nähtusid

Euroopas reaalselt tehtud tehingute väärtused ja väärtuste keskmine turuhind. Tunnistaja võttis

arvesse EKI 2008a. II ja III kvartali andmeid, EKI päringutest nähtuvalt on hinna langus olnud

2009a. I ja II kvartalis umbes 3%.

Tunnistaja ütluste kohaselt varieerub auto.24.ee müügihind 3-10%, luksusautode müük võiks kesta

poolest aastast aastani, seejuures nende hind märkimisväärselt ei lange. Kiire hinna langetamine

luksusautode puhul ei olnud põhjendatud ja müügiga oleks tulnud oodata. Käesoleval ajal oleks

nende sõiduautode hinnad S-klassi autodel pool miljonit ja R-klassi autodel 350 000-400 000

krooni. Tunnistaja hinnangul mõjutas hindade langust järelturul asjaolu, et umbes 60 % müügis

olnud sõidukitest oli Swedbank Liisingu vara, mille hindu langetati iga kahe nädala tagant.

Tunnistaja ütluste kohaselt määras ta sõidukitele õiglase hinna ja leidis, et antud sõidukeid oleks

saanud müüa kõrgema hinnaga, sõidukid müüdi ebamõistlikult madala hinnaga.

Auto 24.ee müügikuulutusega on tõendatud, et sõiduauto Mercedes-Benz R 320 CDI 4-Matic pani

liisinguandja müüki hinnaga 560 000 EEK/ 35 790,52€ ja hageja 9.12.2008 hinnaga 466 101,69

EEK/ 29 789,33 € ning sõiduauto Mercedes-Benz S 320 SDI pani hageja müüki hinnaga 850 000

EEK/ 54 324,90 €. Hinnad sisaldasid käibemaksu.

Kohtule esitatud Eesti Konjunktuuriinstituudi AS-i (EKI) 27.09.2011 tõenditest nr 135 ja 136

nähtub sarnaste sõidukite keskmine turuhind sõidukite üleandmise ajal 2008 IV kvartalis ja 2009

aasta I ja II kvartalis:

Mercedes-Benz R 320 CDI, mootori töömahuga 3,0 liitrit, võimsusega 165 W, kere tüübilt

mahtuniversaal, kütuse tüübilt diislikütus, ustearvuga 5, ehitusaasta 2006, keskmiseks

turuväärtuseks 2008 aasta IV kvartalis, so ajal kui sõiduk XXXAS-i müügiplatsile viidi, 539 800

krooni/ 34 499,51€, 2009 aasta I kvartalis oli sarnaste sõidukite müügihinnaks kasutatud sõidukite

järelturul vastavalt 521 700 krooni/33342,71€ ja 504 000 krooni/32 211,47€ (hinnad käibemaksuga

18%).

Sõiduauto Mercedes-Benz S 320 CDI mootori töömahuga 3,0 liitrit, võimsusega 173 kW, kere

tüübilt sedaan, kütuse tüübilt diislikütus, ustearvuga 4, ehitusaasta 2006, keskmiseks

turuväärtuseks 2008 aasta IV kvartalis 722 900 krooni. 2009 aasta I kvartalis, so ajal kui sõiduk

XXXAS-i müügiplatsile viidi ja II kvartalis, oli sarnaste sõidukite müügihinnaks kasutatud

sõidukite järelturul vastavalt 698 600 krooni ja 675 000 krooni (hinnad käibemaksuga 18%).

EKI tõenditest nähtub, et mootorsõidukite hinnad on alanenud 3% kvartalis.

Võrreldes EKI andmetega sarnaste kasutatud sõidukite keskmise turuväärtuse kohta realiseeris

hageja sõiduautod Mercedes-Benz R 320 CDI 4-Matic ja Mercedes-Benz S 320 SDI ligikaudu

40% odavamalt, seega ei saa pidada sõidukite müügihinda nende turuväärtuseks tagastamise ajal.

Hageja ei ole tõendanud, et ta tegi kõik endast oleneva, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud

sõidukite võõrandamisel parim tulemus.

Kohus võttes arvesse eelpool uuritud tõendeid leiab, et sõiduautode väärtuseks nende üleandmise

ajal ei saa pidada nende võõrandamise hindasid, kuna need erinevad EKI hinnapakkumistest

ligikaudu 40% liisinguandja kahjuks ja igakuiselt tehti sõidukitele ulatuslikke hinnaalandusi.

Kohus ei saa sõiduautode väärtuseks pidada AS-i XXX hindamisaktides määratud väärtust, kuna

need on XXX ütlustest lähtuvalt 2008 aasta II-III kvartali hinnapakkumiste alusel, pakkumine

kehtib 30 päeva ja EKI teabe kohaselt on hinnapakkumised langenud igas kvartalis 3%. Kohus ei

saa hinna määramisel arvestada ka ainuüksi EKI teavet kasutatud mootorsõidukite

hinnapakkumiste kohta, kuna nendes ei ole arvestatud antud sõidukite tehnilist varustust ja

puudusi.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sõiduauto Mercedes-Benz R 320 CDI 4-Matic väärtuseks selle

üleandmise ajal tuleb lugeda 560 000 EEK/ 35 790,52 €, millega liisinguandja sõiduauto

23.07.2008 müüki pani, sest see hind jääb AS-i XXX hindamisaktis märgitud hinna ja EKI 2008 a.

IV kvartali sõidukite keskmise müügihinna vahemikku, on AS-i XXX hinnanguga võrreldes 10%

odavam, sõiduki üleandmise-vastuvõtmise aktis ei ole märgitud puudusi ja selle hinnaga on

liisinguandja ise olnud nõus sõiduauto võõrandama.

Sõiduauto Mercedes-Benz S 320 SDI väärtuseks tuleb lugeda AS-i XXX hindamisaktis märgitud

hind, millest tuleb maha arvestada kahe kvartali hinnalangus 6% ja sõiduki puuduse (tuuleklaasi

mõra) eest 5%. Seega on kohtu hinnangul sõiduki hinnaks 756 500 EEK/ 48 349,16 €

(käibemaksuga) ja 620 333 EEK/ 39 646,31 €, mis ei erine oluliselt EKI I kvartali sarnaste

sõidukite (ilma lisavarustuseta) võrdlushinnast 698 600 EEK/ 44 648,68 €.

Sõidukite üleandmise-vastuvõtmise aktidega on tõendatud, et sõiduauto Mercedes-Benz R 320

CDI 4-matic on XXXOÜ-le üle antud 23.07.2008, sõidukil puudusi ega vigu esile toodud ei ole ja

sõiduauto Mercedes-Benz S 320 SDI on XXXAS-ile üle antud 08.01.2009, aktil on märgitud

puudusena tuuleklaasi mõra.

Hageja nõue müügiga kaasnevate kulude eest lepingu 1 puhul on 13 534,23 EEK/ 864,99 €, mis

põhineb XXXOÜ ja XXX OÜ esitatud arvetel ja lepingu 2 puhul 16355,57 EEK/ 1045,31 €, mis

põhineb XXXAS esitatud arvel.

XXXOÜ arvest nr. 010677 25.06.2009 nähtuvalt on hagejale osutatud sõiduauto Mercedes-Benz R

320 CDI 4-Matic müügiteenust summas 12 517,28/ 800,00 €, mis moodustab 4% müügihinnast ja

OÜ XXX teenuste arvest nr 906055 05.06.2009, et on teostatud sama sõiduauto turbo kontroll

summas 1016,95/ 64,99 €.

XXXAS arvest nr 292603581 01.09.2009 nähtuvalt on arve väljastatud sõiduauto Mercedes-Benz

S 320 SDI 2006 realiseerimise eest summas 15801,67 EEK/ 1009,91 €, mis moodustab 4%

sõiduki müügihinnast ja arvest nr 29260039 16.02.2009, et on teostatud samale sõidukile

müügieelne tehniline ülevaatus 399,79 EEK, jahutusvedeliku lisamine 154,11 EEK, mootoripesu

127,12 EEK, välipesu 250,00 EEK ja sisepesu koos salongi puhastusega 250 EEK.

Kohus on seisukohal, et sõidukite realiseerimise eest makstav vahendustasu 4% sõidukite hinnast,

ei ole ülemäära suur, vaid seda saab pidada mõistlikuks tasuks. Kostja ei ole tõendanud, et

sõidukeid oleks saanud realiseerida väiksema vahendustasuga. Kohus peab müügiga seotud kuluks

ka sõiduauto sise- ja välispesu, kokku 500,00 EEK/ 31,96€. Kuna sõidukite müügikulu on

põhjustatud liisingulepingute ülesütlemisest, siis on need kulud lisakulud VÕS § 367 lg 4 mõttes ja

kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.

Riigikohus on lahendis 3-2-1-52-11 asunud seisukohale, et remondikulud ei ole VÕS § 367 lg 4

mõttes ülesütlemisest tingitud lisakuludeks, sest VÕS § 367 lg 3 kohaselt arvestatakse

liisinguandja nõude suuruse arvutamisel liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise

hetkel. Kuivõrd liisingueseme remondivajadus mõjutab liisingueseme väärtust, siis tuleb seda

liisinguandja nõude suuruse arvutamisel arvestada VÕS § 367 lg 3 järgi.

Kostja väitel tagastati sõidukid hagejale heas korras ja tehnilises seisundis, arvestades vara

kasutamisest tekkivat loomulikku kulumist. Antud väidet tõendab ka asjaolu, et sõidukite

vastuvõtmise-üleandmise aktidel ei ole märkusi sõidukite puuduste kohta, va. tuuleklaasi mõra.

Sõiduautole Mercedes-Benz R 320 CDI 4-matic on teostatud turbo kontroll ligikaudu 10 kuud

pärast sõiduauto üleandmist ja sõiduautole Mercedes-Benz S 320 SDI tehniline ülevaatus rohkem

kui kuu pärast sõiduauto üleandmist. Järelikult on need puudused või nende väljaselgitamise

vajadus tekkinud oluliselt hiljem kui sõidukid üle anti ning kostja ei ole nende eest vastutav. Seega

ei ole põhjendatud kostjalt sõidukite hoolduskulu (tehniline ülevaatus, turbo kontroll, mootoripesu)

ja jahutusvedeliku lisamise kulu, väljamõistmine VÕS § 367 lg 4 alusel, mistõttu tuleb lepingu 1

kuludest maha arvata OÜ XXX teenuste arves nr 906055 05.06.2009 märgitud sõiduauto turbo

kontroll summas 1016,95/ 64,99 € ja lepingu 2 kuludest maha arvata XXXAS arves nr 29260039

16.02.2009 märgitud sõiduki müügieelne tehniline ülevaatus 399,79 EEK, jahutusvedeliku

lisamine 154,11 EEK, mootoripesu 127,12 EEK, kokku 681,02 EEK/ 43,53 €.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohustuse täitmiseni. Hageja ja liisinguvõtja leppisid liisingulepingus kokku 0,25% viivise määra

kohaldamises maksete mittetähtaegse tasumise korral.

VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist

vastavalt VÕS § 162, mille lõike 1 järgi võib kohus leppetrahvi maksmiseks kohustatud

lepingupoole nõudmisel vähendada tasumisele kuuluvat leppetrahvi mõistliku suuruseni arvestades

kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku

seisundit.

Kostja taotles viiviste vähendamist mõistliku suuruseni, kuna nõutav viivis on ebamõistlikult suur

ja seetõttu hea usu põhimõtet eirav.

Kohtupraktikas on asutud muuhulgas seisukohale, et kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja

viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, peab võlausaldaja tõendama kahju

olemasolu seaduses sätestatust suuremas ulatuses. VÕS § 113 sätestatud viivisemäär on käesoleval

hetkel 8% aastas, mis on oluliselt väiksem poolte vahel kokkulepitud viivise määrast. Hageja ei ole

esile toonud, et tal oleks võla mittetagastamise tõttu tekkinud kahju. Lepingu ülesütlemisest

tingitud kahju ja kulutuste nõudes on hageja esitanud iseseisvad nõuded. Seega asub kohus

seisukohale, et väljamõistetavat viivist tuleb vähendada poole võrra (0,125%-le) ja mõista lepingu

1 debitoorselt võlgnevuselt välja viivis kokku 101,59 € ja lepingu 2 debitoorselt võlgnevuselt

kokku 172,92 €.

Kohus, tuginedes eelpool tuvastatud liisinguesemete väärtustele ning hageja põhjendatud ja

mõistlikele kuludele leiab, et kostja võlgnevus liisinguvara tagastamisel lepingute kaupa oli

alljärgnev:

Hageja liisingulepingust nr XXX tulenev nõue kostja vastu on 37 823,58 eurot, mis koosneb vara 1

jääkmaksumusest 33 790,15 € (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest 3131,84 €, vähendatud

viivisvõlgnevusest 101,59 € ja vara 1 tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludest kokku

800,00€. Vara 1 väärtuseks selle üleandmise ajal luges kohus 459 200 EEK/ 29 348,23 € (ilma

käibemaksuta). Järelikult oli liisinguvõtjal vara üleandmisel 23.07.2008 hageja ees võlg 8475,35

eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

Hageja liisingulepingust nr XXX tulenev nõue kostja vastu on 47616,35 eurot, mis koosneb vara 2

jääkmaksumusest summas 44 969,90 € (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest 1 471,75 €,

vähendatud viivisvõlgnevusest 172,92 € ja vara 2 tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludest

kokku 1 001,78 € (käibemaksuta). Vara 2 väärtuseks selle üleandmise ajal luges kohus 39 646,31

€, (käibemaksuta). Järelikult oli liisinguvõtjal vara üleandmisel 08.01.2009 hageja ees võlg

7970,04 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tõendatud

osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg kokku 16 445,39 eurot.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos

põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Kuna kohus vähendas viivist poole võrra, siis tuleb viivis välja mõista 0,13%

päevas põhivõlalt 16 445,39 hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 tuleb menetluskulud jätta 14% ulatuses hageja ja 86% ulatuses

kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda

menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud

esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud

kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega;

lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude

täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu

nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja

menetluskuludelt

arvestatava

käibemaksu

hüvitamiseks

kinnitama,

et

ta

ei

ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada;

lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega

seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise

vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil.

Kohtunik: