2-12-15756/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number 2-12-15756 Määruse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2012, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi

V. Š. avaldus hagi tagamiseks enne hagiavalduse esitamist Menetlustoiming Hagi tagamise taotluse lahendamine Menetlusosalised Hageja: V. Š. ( IK xxx, elukoht; xxx, e-mail: xx Kostja: A. S. ( IK xxx)

RESOLUTSIOON

Jätta V. Š.`i hagi tagamise taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumäärus ei kuulu edasikaebamisele.

ASJAOLUD

V. Š. esitas Viru Maakohtule avalduse hagi tagamiseks enne hagiavalduse esitamist. Hagi tagamise avalduse kohaselt, on hageja 24.08.2007.a. sõlminud koostöölepingu kinnistu „ xxx“ ( katastritunnus xxx) kinnistu ühise käsutamise eesmärgil, lepingu p 3 järgi on vastaspoole kohustus jagada lepingu objekt võrdseks osadeks hiljemalt 28.08.2011.a. ning ½ kinnistust vormistama hageja omandisse. Sama kinnistu omandamiseks hageja on kostjale andnud

50 000 ( viiskümmend tuhat ) EEK sularahas. Hageja sai teada , et notar Tiit Juse büroos oli määratud sama kinnistus võõrandamise leping kolmanda isiku nimele ja hagejat sellest ei teavitatud. Kuna vastaspool ei ole oma lepingu kohustusi täitnud ja püüdis salaja võõrandada kinnistut, palus hageja notaril tehingu edasilükkamiseks nõusolekut. Notar sai lükata tehingut edasi mõned päevad, andes hagejal võimaluse avalduse esitamiseks keelumärke seadmiseks. Uus kinnistu võõrandamise tehing on määratu 24.04.2012.a. Jõhvi notar Tiit Juse büroos. Kostja ei soovi hagejaga suhelda ja ei vasta hageja telefonikõnedele, oli hagejal ainuke võimalus esitada avaldus hagi tagamiseks enne hagiavalduse esitamist. Hageja palub hagi tagamise eesmärgil seada keelumärge hageja V. Š. kasuks kinnitu „ xxx“ ( katastritunnus xxx, asukohaga xxx) kuni kohtuvaidluse lõpuni.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud V. Š.`i esitatud hagi tagamise taotlusega leiab, et see on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.

TsMS § 377 lg 1 kohaselt võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Vastavalt TsMS § 377 lg 2 võib kohus sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, reguleerida hageja taotlusel esialgselt vaidlusalust õigussuhet, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. (TsMS § 377 lg 2)

TsMS § 378 loetleb hagi tagamise abinõud, sättes toodud loetelu ole ammendav. Riigikohus on märkinud, et vaidlusaluse õigussuhte reguleerimisel TsMS § 377 lg 2 järgi on kohtul ulatuslik diskretsiooniõigus mistõttu võib kohus hageja taotlusel hagi tagada selleks, ka muude kui TsMS §-s 378 loetletud hagi tagamise abinõudega. (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend tsiviilasjas 3-2-1-51-10)

Hageja palub seada keelumärge hageja kasuks kinnistule „xxx“ (katastritunnus xxx, asukohaga xxx) kuni kohtuvaidluse lõpuni. Hageja põhjendab hagi tagamise vajalikkust kirjaliku koostöölepingu olemasoluga. Kohus leiab, et pooled sõlmisid seltsingulepingu (VÕS § 580 lg 1), mille kohaselt kohustuvad kaks või enam isikut seltsingulepinguga tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Toimiku materjalide juures oleva koostöölepingu (tl. 3) järgi on seltsinglaste ühiseks eesmärgiks xxx kinnistu korrashoid, hooldamine, raie teostamine, metsamaterjali turustamine ja selle eest tasu saamine ning tasu omavaheline jaotamine. Lepingu punktis 3 on märgitud, et eritingimusena kohustub kostja mitte hiljem kui 28.08.2011 jagama xxx kinnistu kaheks võrdseks osaks ja andma ühe poole hageja omandisse.

Seltsinglased ei kohustu vastastikusteks sooritusteks, vaid sooritusteks, mis on suunatud ühise eesmärgi saavutamisele. Seega ei ole tegemist vastastikuse lepinguga. Kohus leiab, et seltsingleping ei oma asjaõiguslikku toimet ja see ei välista kostja (seltsinglase) omandis oleva kinnistu käsutamist, st. võlaõigusliku müügilepingu ja omandi üleandmise tehingu (käsutustehing) sõlmimist kolmandate isikutega. Lepingu punktis 3 on märgitud, et eritingimusena kohustub kostja mitte hiljem kui 28.08.2011 jagama xxx kinnistu kaheks võrdseks osaks ja andma ühe poole hageja omandisse. Kinnisomandi üleandmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping).

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 kohaselt peab tehing, millega kohustutakse omandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. Samuti peab olema notariaalselt tõestatud kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping (AÕS § 120 lg 1). Tingimuslikult või tähtpäeva määrates tehtud asjaõigusleping on tühine (AÕS § 120 lg 2).

Seega pidi olema notariaalselt tõestatud ka koostööleping kinnistu omandamiseks, jagamiseks, võõrandamiseks või üleandmiseks.

Isegi juhul, kui pooled leppisid kirjaliku koostöölepingu punktis 3 kokku kinnistu jagamiseks (poole kinnistu omandi üleandmiseks hagejale), oli see lepingu sõlmimise ajal ja on TsÜS § 83 lg

1 järgi seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise tõttu tühine.

Kohus leiab, et võlaõiguslik seltsingleping ei anna alust nõuda kinnisasja omandi üleandmist.

Tehingu seadusest tuleneva vorminõude järgimata jätmine kui lepingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab aga asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele selgesõnaliselt tuginevad. Keelumärget tuleks hagi tagamise vahendina kasutada aga üksnes juhul, kui muud kostjat vähem koormavad hagi tagamise vahendid ei ole piisavad.

TsMS § 378 lg 1 p 2 ja § 389 lg 4 järgi väljendab vara käsutamise keelumärke tegemine isiku valduses oleva vara arestimist, mis TsMS § 389 lg 1 järgi tähendab ühtlasi vara käsutamise keeldu.

Käsutamise keelumärke seadmine riivab intensiivselt omandiõigust, kuna igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjale kuuluvale kinnistule käsutamise keelumärke seadmine ei ole põhjendatud ja V. Š.`i 20.04.2012.a. taotlus tuleb jätta rahuldamata.

Evi Kool Kohtunik