2-09-27997/12 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-09-27997

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht 3. aprill 2012.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-27997 Tsiviilasi KUhagi JUvastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja KU(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja ES(isikukood XXX elukoht XXX); Kostja JU(isikukood XXX, elukoht XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista JU igakuine elatis pojale KUustalule (sündinud XXX.a) tema ülalpidamiseks summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot alates 15.06.2009.a kuni 31.12.2011.a. 3. Välja mõista JU igakuine elatis pojale KUustalule tema ülalpidamiseks summas 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot alates 01.01.2012.a või elatise miinimummäära muutumisel miinimummääras. 4. Evelin Sulaojal on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (03.04.2012.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

KUseaduslik esindaja esitas 15.06.2009.a Harju Maakohtule hagi JUvastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja kahe aasta jooksul poja ülalpidamises osalenud. Lapse igakuised kulud on kokku 6210 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks koos tulumaksuga kokku 3757,05 krooni tagasiulatuvalt ka aasta eest enne hagi esitamist.

2-09-27997

2(3) Kohtuistungil 21.03.2012.a vähendas hageja elatise nõuet ja palub välja mõista elatise miinimumsummas. Perioodil 2008 kuni 2009.a on kostja lapsele elatist maksnud kokku 700 eurot (200 eurot ja 500 eurot), mistõttu hageja loobus elatise nõudest aasta enne hagi esitamist.

KOSTJA VASTUS

Kostjal esitas 11.08.2011.a kohtule vastuse, mille kohaselt kostja hagi ei tunnista. Laps oli sissekirjutatud Soome ja sai sealt lapsetoetust, kuid kuna hageja esindaja registreeris lapse elukoha Tallinnas, peab kostja saadud lapsetoetuse tagasi maksma. Kostja on lapsele saatnud riideid ning 2009.a kevadel lapsele ratta ostmiseks raha. Kostja ega ka tema ema ei ole last näha saanud. Kostja lisab, et ta on töötu. Kostja pole süüdi selles, millest kõigest laps ilma on jäänud. Võimalusel tahab kostja oma last toetada nii palju kui ta suudab.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastusega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Poolte ühine poeg Kon sündinud XXX.a. Lapse vanemad elavad eraldi. Pooltel on lapse ühine hooldusõigus. Kostja lapse ülalpidamises osalenud ei ole. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta.

Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud minimaalsuuruses. Kostja nõuet ei tunnista, kuid sisulisi vastuväiteid kostja nõudele esitanud ei ole.

PKS § 102 lg 2 kohaselt võib mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

2-09-27997

3(3) Kohus märgib, et kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid oma sissetulekute tõendamiseks. Kuna kostja ei ole esitanud kohtule ka oma arvelduskontode väljavõtteid, ei ole kohtule teada kostja tegelik majanduslik seis.

Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et lapse ema peab paratamatult kandma mõningasi lisakulusid, sest laps elab tema juures ja kõiki kulutusi ei ole võimalik ette näha. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Varaliste kohustuste võtmisel peab vanem arvestama, et võetav kohustus võimaldaks tal nõuetekohaselt lapse ülalpidamiskohustust täita. Seega ei ole kostja ei ole kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada ülalpidamiskohustuse täitmine.

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohtuistungil loobus hageja tagasiulatuvast elatise nõudest, mistõttu tuleb kostjalt elatis välja mõista alates hagi esitamisest, s.o 15.06.2009.a.

Kuna pooled kohtuväliste menetluskulude väljamõistmist teineteiselt ei taotlenud ja kohtukulusid riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole, ei jaota kohus kohtuotsusega poolte menetluskulusid.

Kohtunik