2-10-54936/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Imbi Sidok, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

25.aprill 2012, Tallinn

Kohtuasja number

2-10-54936

Kohtuasi

OÜ

Eritex

Invest

hagi

AS

Tamult

vastu

töövõtulepingust tuleneva võla ja viivise saamiseks ning

kahju hüvitamiseks ja AS Tamult vastuhagi OÜ Eritex

Invest

vastu

ettemaksu

tagastamiseks,

kahju

hüvitamiseks ning intressi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.jaanuari 2012 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Tamult apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

Hagi hind 3182,80 eurot ja vastuhagi hind 3182,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Eritex

Invest (registrikood 10482158),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Sulev

Tammemäe

Kostja AS Tamult (registrikood 10234905), lepinguline

esindaja Juhan Raudam

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 11.jaanuari 2012 otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

Jätta kõik esimese astme kohtu ja apellatsioonimenetluse kulud kostja AS Tamult

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Eritex Invest esitas Harju Maakohtule 03.11.2010 hagi AS Tamult vastu põhivõla

49 800 krooni, viivise hagi esitamise seisuga 2614,50 krooni ja sealt edasi 0,15%

põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni ning kahjuhüvitise 9090 krooni saamiseks.

Hagiavalduse kohaselt põhineb hageja nõue kostja vastu 14.06.2010 allkirjastatud

töövõtulepingul nr 02/06/10 (leping), mille kohaselt pidi hageja kostja tellimuse alusel

teostama piirdeaia ehituse koos värava-automaatika paigaldusega. Kostja suhtes oli

omakorda töö tellijaks T P.

2. Lepingu p 3.1 kohaselt pidi töö vastama keskmisele kvaliteedile ja eritingimused

puudusid. Lepingu p 3.7 järgi oli kostjal õigus keelduda tööde vastuvõtmisest ja

tasumisest, kui tööl ei olnud kokkulepitud omadusi või kui töö ei sobinud otstarbeks,

milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Lepingu p 7.1 järgi tuli tööde jooksev ja

lõplik vastuvõtmine fikseerida kahepoolse aktiga. Lepingu p 7.2 mõtteks oli, et kostja

omab tööde üleandmise akti saamisest alates õigust 3 päeva jooksul teatada oma

keeldumisest tööde vastuvõtmise kohta, esitades selleks võimalikult täpse

põhjendusega keeldumise. Sama punkti viimases lauses lepiti kokku, et kui kostja

rikub eelnimetatud 3-päevast tähtaega, loetakse töö tingimusteta vastuvõetuks.

3. Kostja tasus lepingu järgi ettemaksu 49 800 krooni ehk 50% lepingu hinnast.

Ülejäänud osa kokkulepitud tasust on maksmata. Töö on VÕS § 637 lg 3 mõttes

valmis ja kostja võttis selle vastu. Hageja tegi tööd lepingus ettenähtud mahus.

4. Hageja soovis tööd 10.09.2010 üle anda ja sama kuupäeva kannab ka tööde

üleandmise akt. Tööd esitati vastuvõtmiseks otse T. Ple. Kostja andis T. Ple

volituse töö vastuvõtmisel kostjat esindada. Seega tegi hageja kostjale 10.09.2010

tahteavalduse tööd vastu võtta. Kostja leidis oma 05.10.2010 kirjas põhjendamatult, et

10.09.2010 dateeritud tööde üleandmise akt esitati hoopis 17.09.2010. Ehkki T. P ei

allkirjastanud akti, ei ole see tõendiks, et töö jäi vastu võtmata, kuna leping võimaldas

lugeda töö vastuvõetuks. Sellist seisukohta toetab ka VÕS § 638 koosmõjus § 8 lg-ga

2 ja §-ga 76. Kuna hageja pakkus valminud tööd kostjale 10.09.2010, pidi kostja

lepingu p 7.2 kohaselt esitama 3 päeva jooksul tööde vastuvõtmisest motiveeritud

keeldumise, kuid kostja seda ei teinud. Järelikult tuleb kooskõlas lepingu p-ga 7.2

lugeda tööd alates 14.09.2010 vastuvõetuks. Ka hiljem ei esitanud kostja töö

vastuvõtmisest keeldumiseks selget tahteavaldust. Selle asemel asus kostja

seisukohale, et tööd võeti vastu, kuid kostja osundas VÕS § 637 lg-le 3 ja selgitas, et

puuduste mittelikvideerimisest tulenevalt ei aktsepteeri kostja hageja rahalist nõuet

(VÕS § 111 lg 1). Kostja märkis 19.10.2010 kirjas vastupidiselt varem väidetule, et

tööde üleandmise akti allkirjastamata jätmise põhjus seisnes T. Pl õiguse puudumises

tööde üleandmise aktile allkirja anda. Eelnevalt ta väitis, et T.Pl oli volitus kostjat

esindada.

5. Hageja viitas VÕS § 76 lg-le 4 ja leidis, et seoses töö vastuvõtmisega 14.09.2010,

muutus hageja tasunõue VÕS § 637 lg 4 alusel sissenõutavaks ja tõendamiskoormis

osas, et vastuvõetud töö ei vasta lepingutingimustele ning sellega seoses on kostjal

õigus VÕS § 111 alusel keelduda tasu maksmisest, läks üle kostjale. Kostja käitumine

viitas tööde vastuvõtmisele, kuna kostja esitas nõudeid kõrvaldada töös esinevad

puudused, millist nõuet saab esitada alles peale tööde vastuvõtmist. Olukorras, kus

töid ei võetud vastu, ei saa tellija töö omadustest teadlik olla ega kujundada oma

hinnangut, kas töö vastab lepingule. Õigust jätta töö vastu võtmata võib tunnustada

üksnes juhul, kui tehtud töö on kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna asendada. See

põhimõte on kohaldatav juhul, kui leping ei näe tellijale ette võimalust jätta

ebakvaliteetne töö puuduste kõrvaldamiseni vastu võtmata. Poolte leping sellist õigust

ei sätestanud ja kostja ei toonud välja asjaolusid, mille põhjal võiks oletada, et töö

oleks kasutuskõlbmatu.

6. Kostja esitas hagejale esimese pretensiooni 05.10.2010, milles märkis, et töö ei vasta

lepingu tingimustele ja pretensioonis ülesloetletud puudused tuleb kõrvaldada. Enne

nimetatud pretensiooni esitati hagejale T. P poolt 17.09.2010 vaegtööde nimekiri,

mille kättesaamist kinnitas hageja esindaja oma allkirjaga. Kuivõrd T. P esitas

vaegtööde nimekirja oma nimel, ei saanud see kostja lepingust tulenevaid kohustusi

hageja ees mõjutada. Esinduse kohta käivaid sätteid ei saa kohaldada, kui isik teeb

tehingu iseenda nimel. Hageja esitas kostja pretensioonile 13.10.2010 vastuse, millele

kostja vastas 19.10.2010. Viimatinimetatud kirjast nähtus, et kostja ei soovi töö eest

maksta ja viitas töö puudustele, kuid ei selgitanud, miks tuleb neid töö omadusi

puudusena käsitleda. Ka pretensioonile lisatud asjatundja arvamus (OÜ Astoriina

Ehitus) ei selgitanud, miks on töö omadused kostja arvates puudustena käsitletavad.

Hageja osundas oma 13.10.2010 kirjas, et kuivõrd leping nägi ette keskmise

kvaliteedi, tuleb välja selgitada, milline on keskmine kvaliteet ja kas sellest tulenevalt

on töö omadused puudusena käsitletavad. Kostja möönis 19.10.2010 kirjas, et

eelnimetatud asjaolude tõendamiskoormis on just temal. Tõendamiskoormis on kostjal

ka tööde vastuvõtmisest tulenevalt, mille tagajärg on muuhulgas tõendamiskoormise

ümberpööramine (VÕS § 76 lg 4). Sellele vaatamata ei esitanud kostja oma väidete

kinnitamiseks ühtegi tõendit, sellekohased väited on alusetud ja nimetatud töö

omadused ei ole puudustena käsitletavad.

7. Hageja 49 800 krooni suurusele põhinõudele lisandub viivisnõue 0,15% tasumata

summalt iga viivitatud päeva eest vastavalt lepingu p-le 3.9. Lepingu lisa p 10 kohaselt

tuli tasu maksmise kohustus täita 10 päeva jooksul peale tööde lõppakteerimist. Tööd

saab lugeda vastuvõetuks alates 14.09.2010, millest tulenevalt tuli maksekohustus täita

hiljemalt 24.09.2010. 01.11.2010 seisuga oli viivisenõue 2614,50 krooni. Hagejal tuli

oma õiguste kaitseks teha kohtuväliselt kulutusi õigusabile. Tulenevalt VÕS § 115

lg-st 1 ja § 128 lg-st 3 on õigusabile tehtud kulutus 9090 krooni käsitletav varalise

kahjuna ja tuleb kostja poolt hüvitada.

Kostja vastuväited

8. Kostja vaidles hagile vastu. Kuna kostja esindaja ei viibi alaliselt Tartus, andis ta

T. Ple õiguse vaadata kostja nimel üle hageja poolt üle antavad tööd ja puuduste

ilmnemisel esitada hagejale pretensioonid tööde kvaliteedile, kuid tööde vastuvõtmise

akti allkirjastamiseks T. Pl volitused puudusid. Hageja oli sellest teadlik ja seda

kinnitas ta ka kostjale 27.09.2010 saadetud e-kirjas. Töövõtulepingu p 7.1. kohaselt on

tööde vastuvõtmise aktile pädev allkirja andma vaid lepingu pooleks olev isik ehk

kostja esindaja. Puudub vaidlus, et 10.09.2010 aktil puudub kostja esindaja allkiri ja

seda akti ei antud lepingus märgitud kostja esindajale üle.

9. Lepingu p. 9.2. kohaselt esitatakse kõik pooltevahelised teated seoses lepingu

täitmisega teisele poolele kirjalikult taasesitatavas vormis. Hageja ei ole suutnud

tõendada tööde vastuvõtmise akti T. Ple või kostja esindajale üle andmist 10.09.2010,

kuna akt-saatekiri esitati T. Ple 17.09.2010. Hageja esitas kohtule akt-saatekirjast

eksitavad koopiad. Kostjal on akt-saatekirjast olemas originaaleksemplar, millel

puudub K. Ke allkiri. Allkirjata dokumenti ei saa lugeda tööde üleandmiseks

esitamiseks. Akt-saatekirja all oli „Märkus” „Töövõtja vaegtööd (juhul, kui need on)

tuleb loetleda ja allkirjastada käesoleva akti pöördel. Allkirjastamata akti korral

lepitakse kokku puuduste kõrvaldamise tähtajas ja akteerimise korras, millest tehakse

märge käesoleva akti mõlema eksemplari pöördele. Käesoleva akti allkirjastamisega

kinnitab tellija väravate garantiikirja ja juhendi kättesaamist”. Kostja akt-saatekirja

pöördel märkis T. P vaegtööd, mille K. K allkirjastas ja dateeris 17.09.2010. Kui

hageja oleks lugenud tööd kostjale üleantuks 10.09.2010 ja need oleks kostja poolt

vastu võetud, poleks hageja täitnud enda poolt koostatud tööde üleandmise korda ega

allkirjastanud vaegtööde nimekirja 17.09.2010. Kostja viitas VÕS §-s 638 sätestatule

ja märkis, et juhul kui hageja soovib väita, et tellija ei võtnud töid alusetult vastu ja töö

tuleb lugeda vastuvõetuks, on tal kohustus tõendada, et tööde üleandmine lepiti kokku

ja töö vastuvõtmine oli töö omadustest tulenevalt tavaline. Antud juhul ei keeldunud

tellija alusetult töid vastu võtmast ja töövõtja ei andnud tellijale töö vastuvõtmiseks

täiendavat tähtaega. Muuhulgas tuleneks täiendava tähtaja andmise kohustus hagejal

lepingu p-st 3.10. Vastupidi, hageja tunnistas algselt puuduste olemasolu ja asus neid

osaliselt kõrvaldama. Kui hageja luges tööd kostjale üleantuks 14.09.2010, siis tekib

küsimus, miks hageja asus puudusi kõrvaldama, mida ei saa valmis tööl olla. Alles

27.09.2010 kirjaga luges hageja oma kohustused kostja ees täidetuks ja leidis, et tal

tekkis sellega õigus esitada kostjale VÕS § 638 kohane arve.

10. Hageja ei esitanud kostjale tööd puudutavat dokumentatsiooni, sh teostusjooniseid,

paigaldus- ja kasutusjuhendeid, tootjapoolseid juhendusmaterjale (VÕS § 641 lg 1).

10.09.2010 aktist nähtub, et hageja ei püüdnud kostjale mingit dokumentatsiooni üle

anda. Dokumentatsiooni üleandmine on lepingu oluline tingimus ja selline asjaolu

peab kajastuma tööde üleandmise aktis (lepingu p 2.1, 7.1). Kostja eeldas, et hagejal

puudub dokumentatsioon, mis oleks aluseks otsustamisele, kas teostatud tööd vastavad

kokkulepitud kvaliteedile. Kui puudub üleandmiseks vajalik ja lepingus kokku lepitud

dokumentatsioon, siis ei saanud töövõtja tellijale töövõtulepingu tingimustele vastavat

tööd üle anda. Kui hageja väidab, et tema tööd vastavad nõuetele, tellija pretensioonid

ja materjali tootja selgitused on paljasõnalised ning alusetud, siis selliste asjaolude

ümberlükkamiseks tuleb tal oma väiteid kaitsta dokumentaalsete tõenditega.

11. Kostja tegi hagejale korduvalt ettepanekuid viia tööd vastavusse lepingu tingimustega

ja kõrvaldada puudused töös (VÕS § 114 lg 3). Kuigi puuduste ilmnemisel asus hageja

puudusi kõrvaldama, ei teinud ta seda nõuetekohaselt ja väidab, et teostatud tööd

vastavad lepingus kokkulepitud nõuetele. Kuna tööde lepingule vastavuse osas tekkis

õiguslik vaidlus, tegi kostja hagejale 19.10.2010 ettepaneku viia läbi tööde kvaliteedi

osas sõltumatu ehitustehniline ekspertiis, millest hageja keeldus. Kuna hageja keeldus

täitmast kostja korduvalt esitatud nõuet viia tööd kostja poolt täiendavalt antud tähtaja

jooksul lepinguga vastavusse, siis taganes kostja lepingust alates 18.10.2010 (VÕS

§ 188 lg 2). Kostja lasi hageja teostatud töödele teha riiklikult tunnustatud ekspertide

poolt ehitusekspertiisi. 26.11.2010 ekspertiisiakt kinnitab hageja teostatud tööde

kvaliteedile mittevastavust ja seega ei vasta töö lepingutingimustele. Isegi siis, kui

saaks lugeda hageja poolt kostjale tööd üleantuks 10.09.2010 ja kostja teatas hagejat

töös olevatest puudustest hilinemisega, ei muutu ebakvaliteetsed ja lepingule

mittevastavad tööd lepingule ja nõuetele vastavaks. Hagejal puudub õigus nõuda

kostjalt lepingule mittevastavate tööde eest lepingus ettenähtud tasu ja lugeda

lepingule mittevastavad tööd kostja poolt vastu võetuks.

Kostja vastuhagi

12. Kostja esitas 30.12.2010 vastuhagi ettemaksu 49 800 krooni tagastamiseks, vastuhagi

esitamise aja seisuga 2093 krooni suuruse intressi saamiseks ettemaksult ja sealt edasi

alates 30.12.2010 intressi saamiseks kuni ettemaksu tagastamiseni, viivise 9262,80

krooni saamiseks, kahju hüvitamiseks 12 189 krooni saamiseks ning kahjuhüvitiselt

viivise 134,70 krooni ja alates 30.12.2010 viivise saamiseks seaduses sätestatud

määras kuni kahjuhüvitise tasumiseni, samuti viivis ekspertiisiga kantud kulutuste

kahjuhüvitiselt

seaduses

sätestatud

määras

alates

hagejale

hagimaterjalide

kättetoimetamisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni.

13. Vastuhagi põhjenduste kohaselt pöördus kostja tööde kvaliteedi kohta spetsialisti

hinnangu saamiseks OÜ Astoriina Ehitus poole ja õigusliku hinnangu saamiseks

Õigusbüroo Aspekt OÜ poole. Hagejale edastati 05.10.2010 nõudekiri koos spetsialisti

hinnanguga ja tehti ettepanek kõrvaldada puudused töös ühe nädala jooksul arvates

pretensiooni kättesaamisest. Hageja esitas kostja vastusele 13.10.2010 rahalise

kohustuse täitmise ja kahju hüvitamise nõude. Hageja leidis, et kostja pretensioon on

põhjendamatu ja kostja ei tõendanud puuduste olemasolu.

14. Lepingu p 3.11 kohaselt on tellijal õigus leping ennetähtaegselt lõpetada ja nõuda

kahju hüvitamist, kui töövõtja ei täida endale lepinguga võetud kohustusi või täidab

neid mittekohaselt. Kuna hageja keeldus oma kohustuste täitmisest ja ekspertiisist,

luges kostja lepingu seoses lepingust taganemisega alates 18.10.2010 lõppenuks.

Käesoleval juhul esinevad kõik VÕS § 116 lg-s 2 toodud asjaolud ja kostja oli

õigustatud lepingust taganema. Lepingust taganemise puhul on oluline VÕS § 189

lg-s 1 sätestatu. Kostja kaotas hagejapoolse lepingu täitmise vastu huvi, kuna hageja

rikkus oluliselt lepingut, tööd ei valminud kokkulepitud tähtajal. Töö oli

ebakvaliteetne ja seda püüti korduvalt parandada.

15. Hageja peab kostjapoolse lepingust taganemise tõttu tagastama kostjale ettemaksu

49 800 krooni ja tasuma sellelt intressi kooskõlas VÕS § 189 lg-ga 1. Vastuhagi

koostamiseni on intress 2093,99 krooni sealt edasi peab hageja tasuma intressi

seaduses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni. Lepingu kohaselt pidi hageja

tööd valmistama hiljemalt 16.08.2010. Lepingu p. 3.10 järgi peab hageja tasuma

kostjale viivist 0,15% iga tööde osalise või täieliku tellijale üleandmisega viivitatud

päeva eest. Viivist kuni lepingust taganemiseni 18.10.2010 on 9262,80 krooni.

16. Õigusbüroo Aspekt OÜ koostas kostja esindajana 05.10.2010 ja 19.10.2010

õiguslikult argumenteeritud seisukohad-nõudekirjad hagejale, mille eest esitati

kostjale arved vastavalt 4800 krooni ja 3840 krooni. Kostja tegi hageja töödele

ekspertiisi, mille kohta esitati kostjale arve 3000 krooni ja küsis spetsialisti arvamuse,

mille eest esitas OÜ Astoriina Ehitus arve summas 540 krooni. Nimetatud kulutused

tuleb hagejalt kahjuhüvitisena välja mõista. Kostja teatas hagejale oma kulutusest

õigusabile ja spetsialisti hinnangule summas 9180 krooni 19.10.2010, paludes

nimetatud kahjuhüvitise tasuda kolme päeva jooksul. Hageja seda ei teinud.

Kahjuhüvitiselt on hagejale seadusest tulenevat viivist alates 23.10.2010 kuni

vastuhagi esitamiseni 134,70 krooni. Seadusest tulenevat viivist ekspertiisile tehtud

kulutuselt 3000 krooni tuleb arvestada hagejale hagimaterjali kättetoimetamisest

arvates kuni kahjuhüvitise tasumiseni.

17. Käesolevas asjas on esmatähtis töövõtulepingust taganemise fakt, mitte tööde

vastuvõtmise või mittevastuvõtmise fakt. Kostjal oli õigus töövõtulepingust taganeda,

sõltumata sellest, kas kostja võttis töö vastu või mitte.

Hageja vastus vastuhagile

18. Hageja vaidles vastuhagile vastu. Vastuväidete kohaselt on lepingust taganemise

tagajärjeks lepingu tagasitäitmine (VÕS § 189 lg 1). Kuivõrd hageja teostas tööd oma

materjalist ja see on püsivalt ühendatud T. P kinnisasjaga, muutus materjal TsÜS § 54

lg 1 järgi kinnisasja oluliseks osaks ning kuulub T. P omandisse. Kostja ei saa lepingu

tagasitäitmise korras sama materjali hagejale tagastada, mistõttu peab ta VÕS § 189 lg

2 alusel hüvitama materjali maksumuse ehk hageja peaks kostjale tagastama 3286,59

eurot (51 423,95 krooni). Kostja tagasitäitmise nõude täitmise eeltingimuseks peab

olema tema poolt oma tagasitäitmiskohustuse täielik täitmine vastavalt täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 21 lg-le 1.

19. Põhjendamatu on kostja nõue kahjuhüvitise saamiseks. Kostja ei toonud välja

asjaolusid, mis näitaks kahju hüvitamise koosseisu täitumist ja hageja vastutust

tekkinud kahju eest. Lisakulutuste tegemine on ka tõendamata. Samuti on

põhjendamatu viivisenõue tööde üleandmisega hilinemise eest. Kostja tugines lepingu

p-le 3.10 ja esitas viivisenõude määraga 0,15%, jättes tähelepanuta, et leping ei

andnud õigust arvestada lepingu hinnast viivist. Lepingu p 3.15 järgi oli kokkulepe

üksnes viivise määras.

20. Kostja ei ole välja toonud kontrollitavaid põhjusi, miks hageja töö omadused on

käsitletavad puudustena. Isegi kui kostjaga nõustuda, puudub vaidlus, et hageja

kõrvaldas osad puudusi. Hageja ei kõrvaldanud järgmisi puudusi: tariraudade

kinnitustega seonduvat, sest see ei olnud lepinguga hõlmatud; uue keevisvõrgu

paigaldamist, sest keevisvõrgu laineasendiga seonduvat ei saa puudusena käsitleda;

aiapostide värviparandusi, sest dokumendist „Vaegtööd“ ei selgunud puuduse olemus

(VÕS § 644 lg 2 rikkumine). Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et töö on

kasutamiskõlbmatu.

21. Lepingust taganemisega võivad pooled nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist (VÕS

§ 189 lg 1). Endine olukord taastatakse siis, kui tagastatakse samad esemed samas

seisukorras, millises need olid enne üleandmist. Aiavõrku, aiaposte, betoneerimiseks

kasutatud liiva, tsementi ja teisi materjale on võimatu samas seisundis tagastada.

Selles olukorras saab kõne alla tulla üksnes esemete väärtuse hüvitamine (VÕS § 189

lg 2 p 1).

Esimese astme kohtu otsus

22. Maakohus rahuldas hagi, jättis vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg

1 alusel kostja kanda.

23. Poolte vahel puudub vaidlus järgnevates asjaoludes: hageja ja kostja vahel sõlmiti

14.06.2010 töövõtuleping nr 02/06/10, milles kostja oli tellijaks ja hageja töövõtjaks;

lepingu kohaselt pidi hageja teostama kostja tellimusel piirdeaia ehituse koos värava-

automaatika paigaldusega aadressil XXX; kostja tasus hagejale lepingust tuleneva

ettemaksu 50% lepingu hinnast, so 48 900 krooni; 10.09.2010 akt-saatekirjal puudub

kostja allkiri.

24. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas töö võeti kostja poolt vastu, kas hageja täitis oma

lepingust tulenevad kohustused kohaselt või mitte ja kas kostja poolt lepingust

taganemine on kehtiv. Põhihagis nõudis hageja lepingust tuleneva kohustuse ehk

lepingujärgse tasu maksmist, samuti viivist ja kahju hüvitisena hageja poolt õigusabile

tehtud kulutusi. Vastuhagis tugines kostja tellijapoolsele lepingust taganemisele

töövõtja lepingurikkumise tõttu ja nõudis nii üleantud summa tagastamist, ettemaksult

tasutud intressi, lepingu rikkumiselt tulenevat viivitusintressi ja kahju hüvitist.

25. Pooled leppisid lepingu p-des 7.1 ja 7.3 kokku töö üleandmise viisis. Töövõtulepingu

p 7.1 kohaselt toimub tööde lõplik vastuvõtmine tellija poolt kahepoolse üleandmis-

vastuvõtu aktiga, millele kirjutavad alla mõlema poole volitatud esindajad. Lepingu

p 7.3 sätestab, et töö või toimingute etappide lõpetamisel esitab töövõtja tellijale kahes

eksemplaris üleandmis-vastuvõtu aktid, milles fikseeritakse teostatud tööde

maksumus, millistest ühe allkirjastatud eksemplari on tellija kohustatud tagastama

töövõtjale hiljemalt kolme tööpäeva jooksul. Tööde või toimingute vastuvõtmisest

keeldumise korral peab tellija eelnimetatud kolme tööpäeva jooksul töövõtjale esitama

kirjaliku, võimalikult täpse põhjendusega motiveeritud keeldumise. Allkirjastatud

üleandmise-vastuvõtmise akt või motiveeritud keeldumine tuleb töövõtjale edastada

töövõtja lepingus näidatud aadressil. Kui tellija rikub märgitud tähtaega, loetakse tööd

tingimusteta vastu võetuks.

26. Töövõtulepingu täitmisel on töövõtja aktiivkohustuseks töö tegemine ja tellijale

üleandmise korraldamine; tellija aktiivkohustuseks on töö vastuvõtmine ja selle eest

tasumine. Seega peab vaidluses töö üleandmise üle töövõtja tõendama, et ta tegi töö ja

võimaldas tellijale kokkulepitud viisil töö vastuvõtmise. Töö aktiga tellijale esitamise

ajast muutub töövõtja üleandmise kohustus tellija vastuvõtmise kohustuseks.

27. Tõendamist leidis, et hageja soovis kostjale 10.09.2010 töid üle anda ja tööde

üleandmise kuupäev nähtub akt-saatelehest. Tööde üleandmist 10.09.2010 tõendab

T. P ja hageja esindaja R Ki vaheline e-kirjavahetus, milles esimene viitas asjaolule,

et hageja poolt teostatud töös esinevad puudused. Kui hageja esindaja K. K ei oleks

10.09.2010 soovinud kostjale töid üle anda, siis ei oleks T. Pl olnud alust puudustele

töös viidata. R. K saatis T. Ple 11.09.2010 vastuse, milles osundas asjaolule, et K. K

tõi T. Ple akti, millele on võimalik vaegtööd kirja panna. On loogiline, et e-kirjas

mainitud Kalmeri toodud akt pidi olema T. Pni jõudnud enne, kui hageja esindaja oma

11.09.2010 kirja kirjutas. Kostja ei vaielnud hageja esindaja poolt nimetud kirja

saatmisele vastu. Seega tegi hageja 10.09.2010 kostjale tahteavalduse tööd vastu võtta.

Kui töövõtja tegi tahteavalduse töö üle anda, siis on tellija kohustus töö vastu võtta.

Kostjalt volituse saamisega tööd üle vaadata muutus T. P töövõtulepingu punkt 7.1

mõttes kostja esindajaks. Volituse andmine tööde ülevaatamiseks ei vaja eraldi volitust

tööde vastuvõtmise aktile allkirja andmiseks. T. P volitust tööd vastu võtta kinnitab

asjaolu, et T. Pl oli õigus tööde ülevaatamisel puuduste ilmnemisel esitada

vastavad pretensioonid tööde kvaliteedile. Kui T. Pl ei oleks olnud volitust tööd vastu

võtta, siis ei oleks T. Pl saanud olla ka volitust tööde kvaliteedi osas pretensioone

esitada. Kostja ei väitnud, et T. Pl ei olnud õigus kostja nimel teostatud tööde osas

pretensioone esitada. Kuivõrd kostja kinnitas, et T. Pl oli volitus tööd üle vaadata, siis

sellega on tuvastatud, et hageja tegi tööde üleandmise tahteavalduse õigele isikule.

Seega tuleb lugeda töö hageja poolt kostjale üleantuks.

28. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja esitas pretensioonid hageja poolt tehtud

töödele tähtaegselt. Õige ei ole hageja seisukoht, et T. P poolt esitatud vaegtööde

nimekiri tuleb lugeda esitatuks hilinenult ja sellest tulenevalt on hagejal õigus tasule.

Asja materjalidest nähtuvalt koostasid K. K ja T. P 17.09.2010 vaegtööde akti. Hageja

leidis ekslikult, et vaegtööde aktile allakirjutamine ei tähendanud nõustumust

vaegtöödega, vaid hageja andis allkirja vaegtööde akti kättesaamise kohta. Puudub

vaidlus, et vaegtööde akt koostati hageja poolt eelnevalt valmistrükitud akt-saatekirja

pöördel olevale teisele, puhtale leheküljele. Akt-saatekirjast nähtub, et K.

Kel oli volitus esindada hagejat tööde üleandmisel. Akt-saatekirjas sisaldus märkus, et

töövõtja vaegtööd (juhul kui need on) tuleb loetleda ja allkirjastada käesoleva akti

pöördel. Aktist ei nähtu, et K. K kinnitas 17.09.2011 üksnes vaegtööde akti

kättesaamist, mistõttu allkirjastas K. K dokumendi, milles ta nõustus seitsmepunktilise

vaegtööde nimekirjaga ja järelikult puudus eelnimetatud kuupäeva seisuga ka poolte

vahel vaidlus, et nimekirjas sisalduvad tööd on vaegtööd. Seda, et hageja tunnistas

17.09.2010 aktis tema poolt teostatud tööga seonduvaid aspekte puudustena ja leidis,

et kostja esitas pretensioonid tähtaegselt, kinnitab asjaolu, et hageja asus puudusi

osaliselt kõrvaldama. Hageja 27.09.2010 e-kirja kohaselt oli ta selleks hetkeks kas

juba kõrvaldanud või vähemalt asunud kõrvaldama nelja vaegtööd seitsmest. Kuivõrd

hageja ja kostja sõlmisid 17.09.2010 vaegtööde akti ja hageja asus seejärel puudusi

kõrvaldama, siis hageja käsitles kostja poolt tööde osas esitatud pretensioone

tähtaegsena. Alles hiljem asus hageja väitma, et kostja ei esitanud pretensioone

tähtaegselt ja tööd tuleb lugeda vastuvõetuks 14.09.2010.

29. Poolte vahel on vaidlus, kas hageja teostas tööd nõuetekohaselt (VÕS § 641 lg 1 ja

lg 2 p 1). Poolte vahel sõlmitud lepingu p-s 3.1 leppisid pooled kokku, et töövõtja on

kohustatud teostama tööd lepingus, selle lisas ja muude poolte jaoks kohustuslikes

dokumentides sätestatud tingimustel ja korras ning seda liiki töödele tavaliselt omase

kvaliteediga, tagades tööde õigeaegse alustamise, teostamise, valmimise ja tellijale

üleandmise. Lepingu p 7.1 kohaselt peavad üleantavad tööd ja materjalid vastama

lepingutingimustele ning vastavat liik asjade ja teenuste tavaliselt esitatavatele

kvaliteedinõuetele ja tootjapoolsetele juhendmaterjalidele. Kuivõrd leping ei

sätestanud konkreetseid kvaliteedinõudeid, siis kohaldub VÕS 88 lg 1 järgne

keskmine kvaliteet.

30. Kostja seisukohtadest nähtuvalt seisnesid puudused hageja poolt teostatud töödes

alljärgnevas: keevisvõrk paigaldati vale lainega; võrkaia postide lõikamisel vigastati

kaitsekihti, mis kaitseb posti konstruktsiooni metallosa korrosiooni eest; tariraudade

kinnistusega seonduv; värav ei liigu sulgemisel vastuse sisse ja võrkaia poste ei

paigaldatud maapinna sisse õigesti. Hageja kinnitas 27.09.2010 e-kirjas, et vastavalt

vaegtööde nimekirjale kõrvaldati järgmised puudused: tehti värviparandused; teostati

liugvärava vastuse värviparandused ja paigaldati liugpinna lisakate. Sellega luges

hageja oma lepingulised kohustused kostja ees täidetuks ja leidis, et tal tekkis sellega

õigus esitada kostjale VÕS § 638 kohane arve. Kui hageja tunnistas vaegtööna kõiki

17.09.2010 dokumendis nimetatud puudusi, siis luges ta 27.09.2010 enda jaoks

siduvaks vaid osade vaegtööde kõrvaldamise kohustuse. Seega muutis hageja oma

hinnanguid sellele, mida käsitleda vaegtööna ajavahemikus 17.09.2010 kuni

27.09.2010. Hageja ei põhjendanud, miks ta nõustus kajastama vaegtöödena selliseid

tema poolt teostatud töödega seonduvaid aspekte, mis tema hilisema hinnangu

kohaselt ei ole vaegtöödena käsitletavad.

31. Küsimus sellest, kas töö iseloomuomadust saab käsitleda puudusena, sõltub

lepingutingimustest, mitte vaegtööde aktist. Leping määratleb, millistele tingimustele

peab töö vastama. Vaegtööde akt ise ei saa olla dokumendiks, millega kehtestatakse

uued/täiendavad kvaliteedinõuded ja millele tuginedes loetakse puuduseks ka need töö

omadused, mis lepingu tingimuste kohaselt oleks kvaliteedinõuetele vastanud.

32. Kohus ei nõustunud kostjaga, et tööde kokkulepitud kvaliteedi puudumist tõendab

26.11.2010 ekspertarvamus. Seda tõendit arvestas kohus TsMS § 293 lg 2 alusel

dokumentaalse tõendina. Kohus ei nõustunud samas hagejaga, et ekspertarvamus ei

ole usaldusväärne seetõttu, et ekspert K. S ise kohal ei käinud. Ekspertarvamuse

koostasid K. S ja K H ning viimane viis 20.10.2010 läbi objekti kohapealse vaatluse.

Seega koostati ekspertarvamus kohapealsele ülevaatusele tuginedes ja uuritavat asja

vahetult tajudes. Ekspertarvamuse koostamisel tugineti 17.09.2010 ehitustööde tellija

poolt koostatud vaegtööde nimekirjale.

33. Esimese

puudusena

käsitles

kostja

keevisvõrgu

vale

lainega

paigaldust.

Ekspertarvamuses toodi välja, et võrgu asendusvajadus on tingitud asjaolust, et

aiavõrk paigaldati valesti, st võrgu traadi lained suunaga üles. Ekspertarvamuse

koostamisel tugineti väidetavalt viidatud keevisvõrgu tootja sellekohastele suunistele.

Ekspertarvamusele lisatud kellegi K ja I B vahelise kirjavahetusega ei saa kohtu

hinnangul tõendada, millised on võrkaia tootja poolt võrkaia paigaldamiseks esitatud

juhised. Puudub info, kes I B on, millised on tema teadmised ja volitused. Kuna

ekspertarvamuses esitatud järeldusi ei ole võimalik kontrollida, siis ei saa

ekspertarvamuses esitatud seisukohta võrkaia vale paigaldusviisi kohta arvesse võtta.

MTÜ Toidu- Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse 07.04.2011 vastusega

hageja järelepärimisele on tõendatud, et sõltumata sellest, kumba pidi hageja

keevisvõrgu aiaraami või postide külge paigaldas, puudub mistahes erinevus toote

vastupidavuses, kestvuses ja kasutusomadustes. Ekspertarvamuse fotolt 8 nähtuvalt ei

ole asjaolu, et jalgväraval on lained suunaga alla, hageja poolt paigaldatud võrkaial

aga lained suunaga üles, tegemist ka esteetilise või visuaalset laadi puudusega, kuna

jalgvärava ja keevisvõrgu laine erinevus on märgatav vaid neid väga lähedalt ning

täpselt omavahel võrreldes, aga mitte tavapärase vaatluse käigus. Eeltoodust tulenevalt

ei ole tegu puudusega keevisvõrgu paigaldamisel.

34. Teise puudusena viitas kostja, et võrkaia postide lõikamisel vigastati kaitsekihti, mis

kaitseb posti konstruktsiooni metallosa korrosiooni eest. Ekspertarvamuse kohaselt

loeti võrkaia postide tasalõikamine hageja poolt tööl esinevaks puuduseks ja leiti, et

võrkaia ehitusel paigaldati aia piirdepostid esmalt ebaühtlase kõrgusega ning hiljem

lõigati postide otsad võrdsele kõrgusele. Sellise teostuse tulemusena vigastati

tasalõikamise käigus nurklõikuriga metallpostide kaitsekihti, mis kaitseb posti

konstruktsiooni metallosa korrosiooni eest. Postide otsad on kaetud plastikust

katetega, mille eemaldamisel on näha lõikejälgi. Veelgi enam, osade lõikearmide

pindadele on osaliselt rooste laike tekkinud, mis viitab kahjustuste progresseeruvale

iseloomule. Eksperdid leidsid, et viidatud kahjustuste kohtkatmine värviga ei ole

samase kvaliteeditasemega kui vastav tehaselise valmidusega protektorkiht ega peata

rooste edasist arenemist ja pikemas perspektiivis aiapostide degradeerumist. Kohus

leidis, et võrkaia postide tasalõikamine hageja poolt selliselt, et tasalõikamise käigus

vigastati metallposti kaitsekihti, mis kaitseb posti konstruktsiooni metallosa

korrosiooni eest, on tegemist puudusega metallpostide paigaldamisel, sest seoses

metallpostide tasalõikamisega tekkis metallpostidele rooste. Hageja ei ole

eelnimetatud puudust kõrvaldanud.

35. Kolmanda puudusena käsitles kostja tariraudade kinnitusi ja hageja nõustus

17.09.2010 dokumendis, et see on käsitletav vaegtööna, kuid leidis 27.09.2010, et

tariraudade kinnitamist ei nähtud lepinguga ette ja tegemist on alusetu nõudega.

Töövõtulepingu lisas 1 toodi välja piirdeaia materjalide koosseisus tarirauad postidele.

Puudub vaidlus, et hageja paigaldas tarirauad piirdeaia paigaldamisel postidele. Samas

ei nähtu lepingu lisast 1, et tariraudade kinnitamine oleks lepinguga hõlmatud.

Eksperthinnang ei käsitlenud tariraudade kinnitusi tööde teostamisel puudusena.

Sellest tulenevalt on tõendamata, et tariraudade kinnitused on käsitletavad puudusena.

36. Neljanda

puudusena

käsitles

kostja

vastuse

ebapiisavat

reguleerimist.

Ekspertarvamuse kohaselt ei liigu värav sulgemisel sujuvalt vastuse sisse, sest vastus

paikneb 10 mm võrra värava alumisest pinnast kõrgemal. Nimetatud asjaolu põhjustati

vastusele plastikust kaitseplaadi paigaldamisega, mille omakorda tingis vajadus kaitsta

vastust värvikahjustuste eest. Dokumendis „Vaegtööd“ p-s 7 märgitakse: „Töövõtja

poolt teha ettepanek liugvärava vastuse liugpinna värvikahjustuste vältimiseks ning

see ettepanek teostada.“ Ühe puuduse kõrvaldamisega tekitas hageja uue puuduse.

Seega on tegemist puudusega ja hageja ei ole nimetatud puudust kõrvaldanud.

37. Viienda puudusena käsitles kostja võrkaia postide vale paigaldamist. Ekspertarvamuse

kohaselt selgus ülevaatuse käigus, et enamik võrkaia metallist tugipostidest annab

välisele survele järele ja poste on võimalik väga lihtsalt loodist välja lükata.

Tugipostide õige paigalduse puhul oleks aiapostide piisav jäikus ja kohtkindlus

tagatud. Vaegtööde aktis ei toonud pooled nimetatud puudust välja. Samas ei esitanud

hageja vastuväidet, et nimetatud puudus esitati hilinemisega. Ekspertiisiaktist ei selgu,

millistele normidele vastavust eksperdid hindasid ja millest nähtuvalt asuti

eelnimetatud seisukohale. Kuivõrd käesolevas asjas ei leppinud pooled kokku,

millistele standardile pidi metallist tugipostide paigaldamine vastama, siis on

selgusetu, millistele nõuetele vastavust asjatundja hindas. Eeltoodust tulenevalt ei ole

tõendanud, et tugipostide paigalduse näol on tegemist puudusega. Kuivõrd Astoriina

Ehitus 26.10.2010 piirdeaiale antud hinnang on üldsõnaline, puudub põhistus ja viited

ehitusnormidele, siis ka selle hinnanguga ei ole tõendatud, et hageja poolt esitatud

tööd tehti puudustega.

38. Eeltoodust tulenevalt esinesid hageja poolt teostatud töös puudused selles, et võrkaia

postide lõikamisel vigastati kaitsekihti, mis kaitseb posti konstruktsiooni metallosa

korrosiooni eest ja vastus oli ebapiisavalt reguleeritud. Ülejäänud puuduste esinemist

kostja piisavalt ei tõendanud.

39. Kostja vastuhagi kohaselt taganes ta lepingust alates 18.10.2010. Kostja esitas

hagejale 19.10.2010 dokumendi, milles ta märkis, et juhul kui hageja ei kõrvalda tema

tööl esinevaid puudusi või ei esita ettepanekuid ehitustehnilise ekspertiisi läbiviimise

ja eksperdi isiku osas, loeb kostja hagejaga sõlmitud töövõtulepingu alates 18.10.2010

üles öelduks ning korraldab VÕS § 646 lg-le 5 tuginedes tööde parendamise või uue

töö teostamise ja esitab peale vastavate kulude kandmist hagejale kahjunõude. Kuigi

kostja rääkis 18.10.2010 saadetud kirjas lepingu ülesütlemisest, siis kostja luges end

vastuhagi kohaselt alates 18.10.2010 lepingust taganenuks. Hageja ei vaielnud vastu,

et kostja taganes pooltevahelisest lepingust 18.10.2010, kuid leidis, et VÕS § 116 lg 2

p-des 1-5 sätestatud taganemise alused puudusid. Arvestades VÕS § 101 lg 1 p-s 4, §

188 lg-tes 1 ja 2 sätestatut, on seega vaja tuvastada, kas käesoleval juhul esinesid

alused kostja poolt töövõtulepingust taganemiseks ning kas kostja tegi lepingust

taganemiseks piisavalt selge ja ühemõttelise avalduse.

40. Eelnevalt kohus tuvastas, et hageja poolt teostatud töös esinesid puudused. Selleks, et

tõendatud kvaliteedipuudused annaks kostjale aluse lepingust taganeda, pidi kostja

tõendama, et puudus on oluline lepingurikkumine. Arvestades hageja poolt

nõuekohaselt teostatud tööde mahtu ja seda, et hageja poolt ebakvaliteetselt teostatud

tööd moodustasid tema poolt teostatud töödest väikese osa, siis ei ole kostja

tõendanud, et nimetatud puudused on käsitletavad olulise lepingurikkumisena, mis

annaks kostjale aluse lepingust taganeda (VÕS § 116 lg 1). Siinkohal tuleb arvestada

VÕS § 646 lg-s 1, § 646 lg-s 2 ja § 647 lg-s 1 sätestatut. Kostja esitas hagejale töö

parandamise nõude, kuid hageja keeldus sellest. Kuivõrd hageja poolt teostatud töös

esinevate puuduste näol ei ole kohtu hinnangul tegemist olulise lepingu rikkumisega,

siis ei olnud kostjal õiguslikku alust lepingu ülesütlemisel (lepingust taganemisel)

tugineda hagejapoolsele töövõtulepingu olulisele rikkumisele. Tulenevalt VÕS § 655

lg-st 1 on kostjal õigus leping üles öelda, makstes hagejale enne ülesütlemist tehtud

tööde eest. Seetõttu tuleb pooltevaheline leping lugeda lõpetatuks 19.10.2010.

41. Hageja poolt teostatud töödes esinesid puudused ja hageja neid ei kõrvaldanud ja

kostja leidis, et tal puudub tervikuna kohustus tasuda hagejale töövõtulepingus

viidatud tasu. Kokkulepitud tasu maksmisest saab tellija lõplikult keelduda üksnes

juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks, mille tellija

tasaarvestab tasunõudega. Lisaks võib ta keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab

puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 alusel, hinna alandamise võrra.

Käesolevas asjas ei esitanud kostja hageja vastu kahju hüvitamise nõuet ega alandanud

lepingujärgset hinda.

42. Käesolevas asjas leidis tõendamist, et hageja täitis oma lepingulised kohustused

suuremas ulatuses ja tõendamist leidnud puudused olid lepingu mahuga võrreldes

ebaolulised. Seega ei saanud kostja keelduda tervikuna oma lepinguliste kohustuste

täitmisest VÕS § 111 lg 1 alusel (VÕS § 111 lg 3). Eeltoodust tulenevalt kuulub

hageja põhivõla nõue 3182,80 eurot rahuldamisele.

43. Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja poolt esitatud viivise arvestusele. Arvestades

VÕS § 113 lg-s 1 ja pooltevahelise lepingu p-s 3.9. kokku leppinud viivisemäära

0,15% iga tellija poolt töövõtjale tasude maksmisega viivitatud pangapäeva eest, siis

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 25.10.2010 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise 157,10 eurot ning alates 02.11.2010 määras 0,15% päevas põhinõudelt kuni

põhinõude täitmiseni.

44. VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka kohtumenetluse

eelsete õigusabikulude hüvitamist nõuda. Selline nõue on põhjendatud juhul, kui on

täidetud kahju hüvitamise üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju

olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). Käesoleval

juhul on hagejale kahju tekkimine põhjuslikus seoses, sest hageja ja kostja vahel

tekkinud õigusliku vaidlusega hageja poolt lepingu kohase täitmise üle pidi hageja

tegema kulutusi õigusabile. Kui kostjaga õigusvaidlust ei oleks tekkinud, ei oleks

hageja pidanud neid kulusid kandma. Eeltoodust tulenevat kuulub hageja nõue varalise

kahju 580,95 euro hüvitamiseks rahuldamisele.

45. Kuivõrd hagi kuulub täielikult rahuldamisele, jääb vastuhagi rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

46. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus ilma asja esimese astme

kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata, millega jätta hagi rahuldamata, vastuhagi

rahuldada ja jätta menetluskulud hageja kanda.

47. Kohus tuvastas tõendeid hinnates õigesti, et hageja rikkus lepingut ja teda teavitati

sellest, ta kõrvaldas lepingurikkumised vaid osaliselt ning et kostja andis ülejäänud

lepingurikkumiste kõrvaldamiseks hagejale täiendava tähtaja, mille jooksul hageja

lepingurikkumisi ei kõrvaldanud ja et hageja poolt tehtud tööl esinevad kaks puudust.

Eelnimetatud faktiliste asjaolude tuvastamisega oleks pidanud kaasnema VÕS § 116

lg 2 p 5 ja VÕS § 647 lg 1 kohaldamine, st kohtu poolt tuvastatud lepingurikkumise

kvalifitseerimine oluliseks lepingurikkumiseks, kuid maakohus nimetatud norme ei

kohaldanud. Materiaalõigusest ei tulene kohtu õigus lugeda objektiivselt kõigile

seaduses sätestatud olulise lepingurikkumise tunnustele vastav lepingurikkumine

kohtu subjektiivsel hinnangul mitteoluliseks.

48. VÕS § 638 sätestab tellija kohustuse töö vastu võtta, aga VÕS § 643 sätestab tellija

kohustuse töö üle vaadata. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et kui VÕS § 643

kohaselt peab tellija töö kas üle vaatama või üle vaadata laskma, siis VÕS § 638 töö

vastuvõtmise puhul sarnast võimalust ette ei näe. Kui töö vastuvõtmine on kokku

lepitud (§ 637 lg 4), toimub töö ülevaatamine reeglina töö vastuvõtmise käigus ning

eelneb töö vastuvõtmisele, töö ülevaatamine võib aga toimuda ka vahetult pärast töö

vastuvõtmist.

Maakohus

ei

suutnud

töö

ülevaatamiskohustust

töö

vastuvõtmiskohustusest selgelt eristada ja samastas nad ebaõigesti. Puudub vaidlus, et

T. P, kellele kostja andis õiguse tööd üle vaadata, nimetatud ülevaatuse ka teostas ja

allkirjastas ülevaatuse tulemusena koos K. Kega 17.09.2010 vaegtööde akti. Ühtki

muud tõendit, et T. Pl oli tööde ülevaatamise õigus, kohtule ei esitatud. Maakohtu

järeldus, nagu tähendaks hageja poolt T. Ple tööde ülevaatamise õiguse andmine seda,

et T. P muutus vaatlusaluses õigussuhtes ühtlasi hageja täievoliliseks esindajaks,

põhineb VÕS § 638 ja VÕS § 643 ebaõigel samastamisel ja materiaalõigusest tulenev

alus selliseks järelduseks puudub.

49. Kohus jättis hindamata tõendid, millest nähtub, et hageja oli või vähemalt pidi olema

juba lepingu täitmise kestel teadlik, et T. P volituste maht on piiratud ja et tal ei ole

õigus kostja nimel töid vastu võtta. Ka akt-saatekirjas märgiti kostja esindajaks A K.

Samuti kinnitas R. K 27.09.2010 kirjas T. Ple, et ta oli teadlik sellest, et T. Pl ei ole

õigust kostja nimel töid vastu võtta. Seega suutsid mõlemad lepingu pooled eristada

töö ülevaatamist töö vastuvõtmisest ja olid informeeritud T. Ple kostja poolt antud

õiguste tegelikust mahust.

50. Maakohus leidis õigesti, et töövõtulepingu täitmisel on töö tegemine ja selle tellijale

vastuvõtmiseks esitamine mõlemad töövõtja aktiivkohustused, mille täitmist peab

töövõtja suutma vajadusel tõendada. Ometi samastas maakohus töö ülevaatamise

(VÕS § 643) ja töö vastusvõtmise (VÕS § 638) ekslikult, omistades T. Ple õiguse ka

töö vastu võtta ja lugedes töö esitamist T. Ple ülevaatamiseks ühtlasi töö esitamiseks

kostjale vastuvõtmiseks. Maakohus ei tuvastanud ja hageja ei väitnud, et ta oleks

suunanud oma tahteavalduse esitada töö kostjale vastuvõtmiseks kellelegi teisele, kui

T. Ple. Kuna hageja tegi oma väidetava tahteavalduse selleks mitteõigustatud isikule,

ei täitnud hageja oma aktiivkohustust ja VÕS § 638 kohaldamine on põhjendamatu.

Jääb arusaamatuks, kuidas ja mille alusel sai kohus nimetatud normi kohaldada ja

lugeda töö tellija poolt vastuvõetuks juhul, kui töövõtja ei täitnud oma eelnevat

aktiivkohustust esitada töö selleks õigustatud isikule vastuvõtmiseks. Isegi juhul, kui

pidada T. Pt töö vastuvõtmiseks õigustatud isikuks, ei saa kostjat lugeda tööd

vastuvõtnuks, kuivõrd T. P ei allkirjastanud K. Ke poolt esitatud akt-saatekirja, vaid

koostas selle pöördele vaegtööde akti. T. P poolt vaegtööde akti koostamist ja

allkirjastamist ei saa lugeda tema tahteavalduseks töö hagejalt vastu võtta. Hageja ei

tõendanud, et ta oleks akt-saatekirja T. Ple andnud mitte 17.09.2010, vaid mingil teisel

kuupäeval. Maakohus hindas valesti ainsat hageja poolt esitatud sellekohast tõendit,

milleks on hageja 11.09.2010 elektronkiri T. Ple, milles hageja nimetas Ki toodud akti.

Ainuüksi sellele fraasiga luges kohus tõendatuks akt-saatekirja esitamise T. Ple mingil

varasemal kuupäeval. Eelnimetatud kirjast ei selgu aga, millise aktiga on tegemist ning

kellele ja millal see toodi. Samuti ei kinnitanud kostja ega T. P antud kuupäeva

seisuga mitte mingi akti kättesaamist. Maakohus juhindus hageja poolt esitatud väidete

tõendatuks lugemisel tõendist, mis koostati hageja seadusjärgse esindaja enda poolt.

Olukorras, kus poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja täitis oma aktiivkohustuse,

ei saa lugeda kohustust täidetuks hageja enda sellekohase kinnituse alusel.

51. Töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on töövõtja

tasunõude sissenõutavaks muutumine VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi. Samas ei

muuda töö vastuvõtmine VÕS § 76 lg-tes 1 ja 3 sätestatud põhimõtet. Töö

vastuvõtmine ei võta tellijalt õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Küll

omab see olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Töö

vastuvõtmise korral eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning

vastupidist peab tõendama tellija (VÕS § 76 lg 4). Seega lasub tõendamiskoormis

enne töö vastuvõtmist töövõtjal ja peale töö vastuvõtmist tellijal. Kuna kostja ei

võtnud hagejalt töid vastu, lasub tõendamiskoormis hagejal.

52. Maakohus tuvastas õigesti, et T. P ja K. K allkirjastasid 17.09.2010 vaegtööde akti,

millega fikseeriti hageja tööl esinevad puudused. Hageja muutis 27.09.2010 oma

seisukohti ja keeldus ülejäänud vaegtöid kõrvaldamast. Maakohus leidis ekslikult, et

tõendamiskoormis vaegtööde aktis loetletud puuduste osas lasub kostjal. Juhul kui

töövõtulepingulises suhtes olev professionaalne töövõtja (hageja) allkirjastas

vaegtööde akti, milles ta aktsepteeris tema poolt teostatud tööl esinevaid aspekte

vaegtöödena, võttes kohustuse need kõrvaldada, tuleb sellise akti õigsust eeldada.

Sellisel juhul peab töövõtja hilisema pooltevahelise vaidluse korral suutma põhjendada

ja tõendada, et ta teostas tööd nõuetekohaselt ja et sellel ei esine puudusi. Ehitustöö

ühine akteerimine viiakse tavapäraselt läbi hilisemate vaidluste ärahoidmiseks ja

puudub mõistlik põhjendus eitada kahepoolse vaegtööde akti siduvust töövõtja jaoks.

Vaegtööde akti puhul on tegemist dokumendiga, mis koostati lepinguliste suhete

täitmise käigus ja millel on oluline tähtsus olukorras, kus vaieldavaks võib osutuda

aspekt, mis reguleeriti lepingus kujunenud olukorda arvestades kas ebapiisavalt või

üldsõnaliselt. On vähetõenäoline, et üheski töövõtulepingus oleks võimalik ette näha

kõiki lepingu täitmise käigus tekkida võivaid olukordi ja kõiki kvaliteedinõudeid

ammendavalt reguleerida. Isegi kui see oleks võimalik, ei tähendaks vastavus mingile

abstraktsele kvaliteedinormile veel kooskõla lepinguga. Kui töövõtja kinnitas lepingu

täitmise käigus, et tema töös esinevad aspektid on käsitletavad vaegtöödena, siis

kinnitas ta, et poolte vahel pidi eksisteerima kokkulepe käsitleda nimetatud aspekte

töö lepingutingimustele mittevastavustena ja temast on pahauskne oma sellekohane

kinnitus hiljem tagasi võtta.

53. Kostja esitas kohtule dokumentaalse tõendina K. S ekspertarvamuse, millest nähtuvalt

käsitles ekspert võrkaia keevisvõrgu paigaldust vale „lainega“ vastustaja tööl esineva

puudusena. Tegemist on nii tehnilist laadi kui ka esteetilist laadi puudusega. Kohtu

seisukoht, mille kohaselt ei lugenud kohus tõendatuks eksperdi arvamuses toodud

seisukohta seetõttu, et tal ei ole võimalik kontrollida eksperdi järeldusi, jääb kostjale

arusaamatuks, kuivõrd eksperdi arvamuse lisana esitati kirjavahetus keevisvõrgu

tootjaga, mis kinnitab eksperdi järeldusi. Maakohus luges täpselt samas küsimuses

hageja väited tõendatuks hageja poolt kohtule esitatud tõendiga (MTÜ Toidu- ja

Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus nõukogu esimehe 07.04.2011 vastus),

mida kohus ei pidanud vajalikuks kontrollida ega selle kontrollitavust hinnata, kuigi

tõendi väljastanud isiku hinnangul on tegemist esialgse arvamusega ilma põhjalikku

teaduslikku ekspertiisi läbi viimata. On arusaamatu, millisel alusel võib toidu- ja

fermentatsiooni- ehk käärimistehnoloogia arendamisega seonduva MTÜ nõukogu

esimehe teatud väidetest koosnev esialgne arvamus kontrolli mitte vajada, samas kui

riiklikult tunnustatud ehitusala eksperdi ja ehitusinseneri arvamus, mis koosneb samuti

teatud väidetest, sellist kontrolli vajab.

54. Kuigi poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p 7.1 teine lause sätestab, et üleantavad

tööd ja materjalid peavad vastama lepingutingimustele ja vastavat liiki asjale või

teenusele

tavaliselt

esitatavatele

kvaliteedinõuetele

ning

tootjapoolsetele

juhendmaterjalidele, ei arvestanud kohus tõendina kohtule esitatud kirjavahetust

keevisvõrgu tootja tooteinspektori I Biga põhjendusel, et kohtule on ebaselge, kes

nimetatud isik on ja millised on tema teadmised ja volitused (antud juhul selguvad

isiku nimi, tööandja ja ametikoht kohtule esitatud kirjavahetusest). Samas ei

tõstatanud kohus tõendite hindamisel samu küsimusi hagejale arvamuse väljastanud

A. Se kohta.

55. Kohus ei kogunud keevisaia kohta vahetult infot ega teostanud paikkonna vaatlust

(TsMS § 290). Ometi leidis kohus, et keevisaia võrgu paigaldus vale lainega ei kujuta

endast visuaalset puudust. Kostjale jääb arusaamatuks, millisele vaatlusele maakohus

oma otsuses viitas ja millal ning kuidas see kohtu poolt läbi viidi. Ekspertarvamusele

lisatud foto vaatamine kohtu poolt ei kujuta endast vaatlust. Asjaolu, et

jalgvärava/naaberaia ja hageja poolt paigaldatud võrkaia keevisvõrk paigaldati erineva

„lainega“, ei ole poolte vahel üldse vaidlusalune ja mitte ükski puudus ei lakka

olemast puudus ainuüksi seetõttu, et kaugelt vaadates ei ole puudust näha.

56. Maakohus tuvastas võrkaia postide kattekihi vigastamise, kuid on arusaamatu, mille

alusel kohus tuvastas, et tegemist on väheolulise puudusega. Võrkaia postide

roostetamisel tuleb aiapostid välja vahetada, postide väljavahetamiseks tuleb

eemaldada ka keevisvõrk, mis on postide külge kinnitatud tangiklambritega.

Tangiklambrite eemaldamine kahjustab keevisvõrku, mistõttu ei ole sama keevisvõrgu

teistkordne paigaldamine võimalik, vaid see tuleb välja vahetada. Kokku hõlmab

võrkaiaga seonduvate tööde maht (37 960,80 krooni koos käibemaksuga)

töövõtulepingu alusel teostatavate tööde kogumahust (104 566,80 krooni koos

käibemaksuga, kui juhinduda alghinnast; 99 600 krooni koos käibemaksuga, kui

juhinduda kokkuleppehinnast) vastavalt töövõtulepingu lisale nr 1 sõltuvalt aluseks

võetud hinnast 36,30-38,11%. Eelnimetatud suurusjärk viitab üheselt olulise puuduse

esinemisele.

57. Tariraudade kinnituse osas tuvastas kohus õigesti, et hageja teostas nimetatud töö,

kuid tuvastas ebaõigesti, et töö ei kuulunud töövõtulepingu alusel teostatavate tööde

koosseisu. Hageja ei vaielnud vastu, et nimetatud töö teostati tema poolt puudustega,

vaid väitis, et ta ei teostanud antud tööd töövõtulepingu alusel, mistõttu puudub

vajadus tõendada asjaolu, millele vastaspool vastuväiteid ei esita, täiendavalt eksperdi

arvamusega. On väheusutav, et pooled oleks sõlminud piirdeaia elementide

valmistamiseks ja paigaldamiseks ühe töövõtulepingu ja tariraudade paigaldamiseks

mingi teise väidetava töövõtulepingu, mille olemasolu hageja ei tõendanud ja

maakohus ei tuvastanud. Kuna hageja ei tõendanud millegagi teise töövõtulepingulise

suhte olemasolu poolte vahel, tuleb asuda seisukohale, et tarirauad paigaldati

käesoleva töövõtulepingulise suhte raames, mistõttu on puudused tariraudade

kinnitamisel käsitletavad puudustena ka antud õigussuhte ja –vaidluse raames.

58. Maakohus ei lugenud ekslikult võrkaia postide ebaõiget paigaldamist hageja tööl

esinevaks puuduseks seetõttu, et ekspertiisiaktist ei selgu, millistele normidele

vastavust ekspert võrkaia postide paigalduse puhul hindas. Antud asjaolu ei ole

määrav, kuivõrd ekspert fikseeris asjaolu, et enamik võrkaia metallist tugipostidest

annab välisele survele järele ja et poste on väga lihtsalt võimalik loodist välja lükata,

mistõttu pole tagatud nende piisav jäikus ning kohtkindlus. Samuti tuvastas ekspert

eelnimetatud asjaolu põhjuse, milleks on tugiposti paigaldamine ebapiisava

sügavusega vundamendile. Võrkaia postide vundamendi rajas hageja. Juhul kui

vundament ei taga võrkaia piisavat jäikust ja kohtkindlust, on tegemist hagejast, mitte

aga kostjast tuleneva asjaoluga. Faktist, et võrkaia postide paigaldamisele ei pruugi

olla kehtestatud normatiive või sellest, et ekspert neile ei viita, ei saa järeldada, et

sellist tööd võib teha ükskõik millise kvaliteediga, kuivõrd asjaolu, et betoonist

vundamendile rajatud aiapostid peaksid olema jäigad ja kohtkindlad, võib TsMS § 231

lg 1 alusel lugeda üldtuntuks. Kostja andis hagejale võimaluse võtta osa oma tööle

sõltumatu hinnangu andmisest. Sellist võimalust kasutades oleks hageja saanud oma

seisukohti kaitsta ja põhjendada, millest juhindudes loeb ta oma tööd kvaliteetseks.

Vastus apellatsioonkaebusele

59. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja

menetluskulud kostja kanda. Samas ei nõustunud hageja maakohtu otsuse

põhjendustega osas, kus kohus käsitles aiaposti roosteplekki ja värava vastuse

ebapiisavat reguleerimist töö puudustena.

Ringkonnakohtu seisukoht

60. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1

p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse

muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja

tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

61. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna

puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud

asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud

maakohus asja menetlemisel ja otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas

materiaalõigust õigesti. Kohus tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud õigesti,

rahuldas hagi põhjendatult ja jättis vastuhagi õigesti rahuldamata. Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

62. Kostja leiab ebaõigesti, et mistahes puudus töös on oluline lepingurikkumine, kui selle

kõrvaldamiseks on antud täiendav tähtaeg, kuid töövõtja puudust ei kõrvalda. VÕS

§ 646 lg 1 sätestab tellija õiguse nõuda töö parandamist, kuid selle õiguse

realiseerimiseks on muu hulgas oluline, et lepingutingimustele mittevastavus oleks

oluline. Maakohus tuvastas õigesti, et töös oli kaks puudust – võrkaia postide

lõikamisel vigastati kaitsekihti ja värava vastus oli ebapiisavalt reguleeritud ning leidis

põhjendatult, et nimetatud puudusi ei saa käsitleda olulise lepingurikkumisena.

Puudused ei takista aia ja väravate sihtotstarbelist kasutamist ning põhilises osas

vastab töö lepingutingimustele.

63. Ka sel juhul, kui võtta aluseks kostja arvutused puuduste kõrvaldamise rahalise

maksumuse kohta (vt käesoleva otsuse p 56), ei ole tellija õigustatud VÕS § 646 lg 1

järgi nõudma töö parandamist, kuna sellega kaasneks töövõtjale ebamõistlikud kulud.

Arvestades puuduse olemust (roosteplekk aiaposti ülemises ääres olukorras, kusjuures

äär on aiaposti plastikust korgiga kaetud) on kostja soovitud töö parandamise kulud

ebaproportsionaalsed.

64. Ekslik on apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks maakohus eristanud töö

ülevaatamist selle vastuvõtmisest. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus asja

materjali järgi õigesti, et T.Pl oli kostja volitus hagejalt töö vastuvõtmiseks. Kostja

väide, nagu oleks T.Pl olnud kostja volitus üksnes töö ülevaatamiseks ja

pretensioonide esitamiseks, mitte töö vastu võtmiseks, ei ole kooskõlas asja

materjaliga. Kostja 05.10.2010 pretensioonis hagejale on märgitud, et hageja esitas

töövõtjana 17.09.2010 tellijale (seega kostjale) 10.09.2010 kuupäeva kandva akti

teostatud tööde vastuvõtmiseks (I kd lk 30). Tegemist on sama aktiga, mille osas

maakohus tuvastas, et see esitati T.Ple 10.09.2010, mitte 17.09.2010, mil koostati

vaegtööde akt. Seega on kostja 05.10.2010 pretensioonis märgitu kohaselt olnud

seisukohal, et hageja tahteavaldus töö vastuvõtmiseks on tehtud õigele isikule. Seda, et

tellijana, kellele esitati akt töö vastuvõtmiseks, on peetud silmas kostjat, mitte T.Pt,

nähtub samast dokumendist, kus T.Pt on käsitletud tellija kliendina. Asjaolu, et T.P ei

allkirjastanud 10.09.2010 akt-saatekirja, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Maakohus

leidis tõendeid hinnates õigesti, et hageja tegi 10.09.2010 kostjale tahteavalduse töö

vastu võtta ja töö tuleb lugeda lepingu p 7.2 järgi kostjale üleantuks, kuna kostja ei

teatanud hagejale 3 päeva jooksul töö vastuvõtmisest keeldumisest. Hageja tasunõue

on muutunud seega VÕS § 637 lg 4 järgi sissenõutavaks. Kohus hindas selles osas

hageja ja T.P e-kirjavahetust õigesti. Kostja ei ole tõendanud, et selles kirjavahetuses

nimetatud „Kalmeri toodud akt“ oleks mingi muu akt, mitte vaidlusalune 10.09.2010

akt-saatekiri.

65. Maakohus ei eksinud tõendamiskoormise jaotamisel ja kohtuotsuse põhjendav osa

vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele. Kohus kontrollis põhjalikult kõigi kostja

väidetud puuduste olemasolu ning andis hinnangu kõikidele selle kohta esitatud

väidetele ja tõenditele, sh vaegtööde aktile. Muu hulgas arvestas kohus dokumentaalse

tõendina ka kostja esitatud 26.11.2010 ekspertarvamust. Samuti arvestas kohus

põhjendatult

hageja

esitatud

MTÜ

Toidu-

ja

Fermentatsioonitehnoloogia

Arenduskeskuse vastust hageja järelepärimisele keevisvõrgu materjali omaduste kohta.

Kostja ei vaidlustanud maakohtus nimetatud dokumendi kui tõendi lubatavust ega

sellele alla kirjutanud A.Se kvalifikatsiooni. Samuti oli maakohtul õigus tugineda oma

järelduste tegemisel ekspertiisiaktile lisatud pildimaterjalile. Alusetu on kostja

etteheide, et maakohus ei kogunud keevisaia kohta vahetut infot ega teostanud

paikkonna vaatlust TsMS § 290 tähenduses. Sellist taotlust pooled kohtumenetluses ei

esitanud. Kohus põhjendas, miks ta ei arvestanud tõendina kellegi K ja I Bi vahelist

kirjavahetust. Lisaks maakohtu otsuses märgitule ei oleks kohus saanud nimetatud

kirjavahetust tõendina arvestada ka seetõttu, et kostja ei esitanud selle eestikeelset

tõlget, millele viitas ka hageja 12.04.2011 kohtule esitatud menetlusdokumendis (t lk

139). Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ega teha

teistsuguseid järeldusi, kui tegi maakohus. Iseenesest asjaolu, et kostja maakohtu

järeldustega ei nõustu, selleks alust ei anna.

66. Tellija võib kokkulepitud tasu maksmisest keelduda n-ö lõplikult üksnes juhul, kui tal

on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste

hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle

tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele

tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti

vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes.

Maakohus leidis õigesti, et kostjal ei olnud lepingust taganemiseks 19.10.2010

õiguslikku alust ja seega ei kuulu vastuhagi rahuldamisele. Muid tasu maksmisest

keeldumise aluseid ei ole kostja esile toonud. Seega ei ole tal õigust keelduda hagejale

kokkulepitud tasu ja lepingujärgse viivise maksmisest ning ta peab hagejale hüvitama

ka varalise kahju.

67. Maakohtus kantud menetluskulud jäävad kostja kanda, nagu on määratud maakohtu

otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse

rahuldamata,

kannab

TsMS

§

lg

järgi

ka

apellatsioonimenetluse kulud kostja.

68. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud

esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva

kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise

avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.

Iko Nõmm

Imbi Sidok

Ande Tänav