2-12-3069/26 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Lukiina Vismann

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2012 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-3069

Tsiviilasi

SLO ja CO hagi JO vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I SLO(isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja II CO(isikukood XXX, elukoht XXX)

Hagejate seaduslik esindaja EO(isikukood XXX, elukoht

XXX)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Viive Kaur

Kostja JO(isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Liane Raave

Asja läbivaatamine

21.02.2012 kohtuistungil ja edasi lahendamine poolte

nõusolekul kirjalikus menetluses

Kohtuistungil viibisid:

hagejate seaduslik esindaja EO ja hagejate lepinguline

esindaja Viive Kaur, kostja JO ja kostja lepinguline esindaja

Liane Raave

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista JO`lt (isikukood XXX) SLO(isikukood XXX) kasuks igakuine elatis

summas 185 (ükssada kaheksakümmend viis) eurot kuus alates 01.11.2011 kuni SLO

täisealiseks saamiseni, so XXX.

3. Välja mõista JO`lt (isikukood XXX) CO(isikukood XXX) kasuks igakuine elatis

summas 185 (ükssada kaheksakümmend viis) eurot kuus alates 01.11.2011 kuni CO

täisealiseks saamiseni, so XXX.

4. Elatised tuleb kanda EO(isikukood XXX) pangakontole nr XXX.

5. Perioodil 01.11.2011 kuni 19.04.2012 JO poolt hagejate ülalpidamiseks tasutud

summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagejate nõue ja põhjendused

SLO ja CO esitasid 19.01.2012 kohtule hagi JO vastu elatise nõudes. Hageja SLO palub JO`lt

välja mõista enda ülalpidamiseks elatis 370 eurot kuus alates 01.11.2011 kuni SLO täisealiseks

saamiseni. Hageja CO palub JO`lt välja mõista enda ülalpidamiseks elatis 370 eurot kuus alates

01.11.2011 kuni enda täisealiseks saamiseni. Hagejad paluvad elatise kanda EO`i pangakontole

nr XXXXXX.. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sündis EO ja JO kooselust kaks last 09.04.2002 SLO ja 06.02.2006 CO.

Hagejate elukohaks on nende ema, so seadusliku esindaja EO`i elukoht XXX, Tallinn. EO

töötab alates 24.07.2010 EE AS-is ning tema 13 kuu kogusissetulek (neto) on 9092,59 eurot ehk

699,43 eurot kuus. Hagi esitamise hetkeks on hagejate seadusliku esindaja töötasu suuruseks

neto 748,67 eurot. Hagejate seadusliku esindaja poolt tehtavad möödapääsmatud kulutused

alates 2011 novembrist on kokku 584,62 eurot. Kui hagejate seadusliku esindaja

netosissetulekust arvestada maha igakuised kulud 584,62, siis järele jääb 164,05 eurot. Pärast

EO poolt korteriomandi ostmist ja koos lastega 23.10.2011 eluruumist XXX lahkumist, on

hagejate seadusliku esindaja jaoks igakuised väljaminekud väga oluliselt kasvanud. Hagejate

seaduslik esindaja oli sunnitud müüma oma lahusvara (vanaema kingitud) ja saadud raha eest

ostma endale ja lastele eluaseme ning selle hädavajaliku sisustuse.

Pärast kooselu lõppemist 2008. aastal lubas kostja lapsi toetada. Perioodil 2009-2011 (8 kuud)

tasus ta 2009. aastal kuus keskmiselt 707,7 eurot, 2010. aastal kuus keskmiselt 575,3 eurot ja

2011. aastal (8 kuud) on ta keskmiselt tasunud kokku kahe lapse pealt kuus 552,80 eurot,

sealhulgas lasteaiatasu ja laste huviringide tasu. Aastal 2011 tasus kostja kogu lasteaiatasu.

Alates 01.01.2012 on lasteaiatasu tõusnud summale 30,74 eurot kuus. Kostja poolt tasutud

toetussummad on kokkuvõtlikult esitatud. Ehkki aasta-aastalt on ülalpidamiseks antud summa

vähenenud, on see siiski olnud arvestatavaks abiks, seda eriti võrreldes viimaste kuudega. Nii on

kostja 2011. aasta oktoobris tasunud elatist kokku 101 eurot ( 36 eurot 17.10.2011 - osalus lapse

talvemantli hinnas ja lastetoetus 65 eurot 31.10.2011), novembris maksnud kahe lapse

ülalpidamiseks kokku 129,24 eurot (sh 90 eurot elatis, lasteaiatasu 22,24 eurot, vanema lapse

ujumine 8 eurot, noorema lapse treeningukulu ca eurot). Nimetatud summa on väiksem isegi

seaduses sätestatud tänasest elatise miinimumist 139 eurot ühe lapse kohta.

Kostja omandis on järgmine kinnisvara:

1) XXX, 5 m2 – hüpoteek 1,2 EEK AS Sampo Liising kasuks; omanikukanne 13. 05. 2005,

2) XXX , mõtteline osa kinnistust (garaaži reaalne suurus 32 m2); omanikukanne 02. 07.2004,

3) XXX, 1278 m2; omanikukanne 09.09.2009; kinnistu ei ole koormatud,

4) XXX; korteriomand (reaalosa krt nr 64, mille pindala 65, 9 m2); omanikukanne tehtud 18. 10.

2002. Kinnistu on koormatud hüpoteegiga summas 35 000 eurot, hüpoteek seatud alles hiljuti,

so 08. 04. 2011.

Kostja on töötanud aastaid kõrgepalgalisel ametikohal, mis võimaldas tal säästa abielulise

kooselu kestel hagejate seadusliku esindaja andmetel 2 miljonit krooni. Koheselt pärast

abieluliste suhete lõppemist omandas kostja kinnisvara XXX. Kostja omandis olevate osa

kinnisasjade koormamine hüpoteekidega annab tunnistust sellest, et kostja sissetulekud on

võimaldanud võtta laenu ning pangad on kostjat maksejõulise isikuna aktsepteerinud.

Kostja uude perre sündis hagejate seadusliku esindaja andmetel 13.10.2011 poeg, seega on

kostjal ülal pidada 3 last. Arvestades kostja varalist seisundit, siis hagejate poolt nõutava elatise

maksmise korral kolmas laps ei satu kindlasti halvemasse seisundisse. Väga suure tõenäosusega

osutub tema olukord tunduvalt paremaks võrreldes kostjast lahus elavate lastega. Hagejate

ülalpidamiseks kulus 2011 novembris kokku kahale lapsele 762,72 eurot ja 2011 detsembris

1039,03 eurot. Tegelikud kulud on suuremad, kuid kõigist ostudest ei ole säilinud

kuludokumente. Seda enam, et hagejate seadusliku esindajaga kooselu ajal ja vahetult pärast

seda kostja sisuliselt maksis elatist. Laste vanemate vahel oli sõlmitud suuline kokkulepe, et

kostja maksab igas kuus ühe lapse kohta 5000 krooni, mida kostja 2009. aastal ka tegi, tasudes

mõnes kuus ka kuni 11 000 krooni. Ligilähedane oli olukord ka 2010. aastal. Nüüd, kus hagejate

seaduslik esindaja asus koos lastega elama teise elukohta, lõpetas kostja sisuliselt laste

ülalpidamise.

Möödunud aasta novembris maksis kostja kahele lapsele kokku elatist vaid kokku 139 eurot (sh

90 eurot laste ema kontole, lasteaiatasu 22, 24 eurot, SL ujumine ja C treeningtunnid 27 eurot).

Ilmselgelt ei tohiks ka kostjal olla vastuväiteid sellele, et niisugune summa ei ole laste

ülalpidamiseks kaugeltki mitte piisav. Laste ravimitele kulub aastas keskmiselt 833,89 eurot

kokku. SL on allergik ja C on nõrga immuunsüsteemiga.

Hagejad on kohtule esitanud asjade loetelu ja orienteeruvad hinnad, mida vaja osta 2-3 aasta

järel; kahe lapse reaalsed vajadused aastas; tšekkide kokkuvõte aprill – juuni 2011; kirjavahetus,

millest nähtub milliseid riideid ja jalanõusid on lastele saadud varasematel aastatel tuttavalt

tasuta, ja millised olid sellega kokkuhoitud summad; vanavanemate osast laste ülalpidamisel.

Arvates 2011 oktoobrikuu lõpust ei ole kostja vabatahtlikult piisavas ulatuses laste

ülalpidamises osalenud. Hagejate seadusliku esindaja sissetulekud ei võimalda lastele vajalikus

ulatuses kõige tavapärasemat ülalpidamist, lapsed on võrreldes nende senise elatustasemega

väga oluliselt kaotanud ning nad olnud sunnitud loobuma arendavast huvitegevusest. Nii näiteks

käis SL kuni maini 2011 kunstiringis ja tal avanes uuesti võimalus selles osalemiseks

novembrikuus. Tasuda oleks tulnud 24 eurot kuus, kuid kostja keeldus selle tasumisest. Kuna

hagejate seaduslikul esindajal selleks rahalised võimalused puudusid, siis SL kunstiringi minna

ei saanud. Vaieldamatult jäi ta sellega ilma võimalusest oma andeid arendada. Hagejate

seaduslikku esindajat on rahaliselt seni saanud abistada hagejate seadusliku esindaja vanemad,

kuid tänaseks on ka see võimalus praktiliselt olematu. Lisaks ei ole laste vanavanemad lastelaste

ülalpidamiseks kohustatud isikuteks olukorras, kus lastel on isa ja kelle varaline olukord on

keskmisest kordi kõrgem.

Hagejate poolt nõutav elatusraha kogusummas 740 eurot on kujunenud järgmiselt: kummagi

hageja ülalpidamiseks 350 eurot, 40 eurot on seotud lemmikloomadega. Nimelt kinkis kostja

lastele 2 merisiga (praegu 2-aastased, eluiga keskmiselt 8-10 aastat), milleks otsene vajadus

puudus. Hagejate seaduslik esindaja möönab, et laste igakülgsele arengule aitab kindlasti kaasa

lemmiklooma olemasolu ja tema eest hoolitsemine. Samas ei võimaldanud ega võimalda laste

ema varaline seisund veel lisaks niisuguseid väljaminekuid. Lemmiklooma kinkimine oli kostja

ainuisikuliselt tehtud otsus ja seetõttu peaks ka tema kandma kõik lemmikloomadega seotud

kulud. Ajal, mil lapsed olid veel väiksemad, oli hagejate seaduslikul esindajal võimalik saada

tuttavatelt kasutatud lasterõivaid ja –jalatseid, mis oluliselt vähendas laste ülalpidamiskulusid.

Täna enam seda võimalust kasutada ei saa, sest lapsed kasvavad kiiresti ja suurematel lastel

kuluvad ka riided ja jalanõud kiiremini.

Hageja leiab, et olukorras kus kostja on mitmeid kordi kõrgemalt tasustatud kui laste ema ning

kostja omandis on 4 kinnisasja, on kohus õigustatud kalduma kõrvale vanemate võrdsusest ning

mõistma kostjalt välja elatise suuremas osas kui 50% laste vajadustest. Hagejate nõutava elatise

väljamõistmisel ei teki olukorda, kus kostja kolmas laps osutuks varaliselt vähem kindlustatuks

kui elatist saavad lapsed. Hagejad paluvad kohustada kostjat tasuma elatist hiljemalt elatise

maksmisele eelneva kuu viimaseks kuupäevaks.

Kostja vastuväited hagile

Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Elatisehagi tuleb jätta

rahuldamata, sest kostja on andnud hagejatele vabatahtlikult, nõuetekohaselt, regulaarselt ja

piisavalt ülalpidamist. Hagimenetluse korras kohtusse pöördumise aluseks on isiku rikutud või

vaidlustatud õiguste kaitse. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse

varasem rikkumine (Riigikohtu lahend 3-2-1-33-11). Elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada

kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise

ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (Riigikohtu lahend 3-2-1-37-11). Seega saab

elatisehagi

rahuldada

üksnes

ülalpidamiskohustuse

rikkumise

(mittetäitmise

või

mittenõuetekohase täitmise) korral.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kuni 2011 oktoobrini andis kostja hagejatele piisavalt

ülalpidamist. Hagejad väidavad, et ülalpidamine muutus ebapiisavaks 2011 oktoobri lõpust, mil

kostja andis elatist 101 eurot kahe lapse kohta ja 2011 novembrist, mil kostja andis elatist 129,2

eurot kahe lapse kohta. Kostjale teadmata põhjustel ei ole hagejad 2011 detsembri kohta

andmeid esitanud, mistõttu ei ole ka teada, kas nimetatud kuul oli ülalpidamine hagejate

hinnangul piisav või ebapiisav. Kostja ei nõustu hagejate väitega, et ta on andnud 2011

oktoobrist alates hagejatele ülalpidamist ebapiisavalt. Kostja jätkas ka pärast hagejate lahku

elama asumist ja kostja eluruumist (XXX, Tallinn) väljakolimist hagejate ülalpidamist, kandes

kui mitte kõik, siis vähemalt olulise osa hagejate kuludest ja osaledes aktiivselt hagejate

kasvatamises.

Hagejad eksitavad kohut, esitades kostja poolt tehtud kulutuste kohta ebatäpseid ja

mittetäielikke andmeid ja jättes tähelepanuta asjaolu, et hagejad viibivad olulise osa ajast

(vähemalt 10 päeva kalendrikuus ehk 1/3 ajast) kostja juures. Kostja tegi oktoobris 2011

järgmised kulutused: C lasteaiatasu (kohamaks, toidutasu) 43,82 eurot, C trennitasu 17 eurot, SL

taskuraha 16 eurot, makstud elatis 111 eurot, kokku 187,82 eurot. Novembris 2011 tegi kostja

lastele järgmised kulutused C lasteaiatasu (kohamaks, toidutasu) 47,14 eurot, C trennitasu 19

eurot, SL trennitasu 25 eurot, SL taskuraha 16 eurot, makstud elatis 90 eurot, kokku 197,14

eurot. Detsembris 2011 kulus kostjal lastele C lasteaiatasule (kohamaks, toidutasu) 45,48 eurot,

C trennitasu 15 eurot, SL trennitasu 25 eurot, SL taskuraha 16 eurot, makstud elatis 90 eurot,

kokku 191,48 eurot.

Elatise väljamõistmisel on oluline arvestada kumma vanema juures laps elab ning kas ja kui

palju suhtleb laps lahus elava vanemaga või kas lapsel on vahelduv elukoht mõlema vanema

juures. Iseenesest ei eelda lapsega suhtlemine lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate

oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Nimetatu ei tähenda siiski seda, et kohus ei peaks elatise

väljamõistmisel arvestama asjaolu, et lahus elav vanem kannab lapse ülalpidamiskulusid ajal,

mil laps viibib lahus elava vanema juures. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa

ajast, on kohtul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab

vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Elatise suuruse

määramisel peab kohus tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused

lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused

kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps tema juures viibib. Vanemate varalise

seisundi võrdsuse korral ei ole õige mõista lahus elavalt vanemalt välja poolt lapsega koos elava

vanema näidatud lapsele tehtavatest kuludest, kui laps viibib märkimisväärse osa ajast ka lahus

elava vanema juures ja vanem kannab märkimisväärse osa lapse ülalpidamiskuludest. Kui lapsel

on vahelduv elukoht ja laps viibib mõlema vanema juures sama suure osa ajast, võib tekkida ka

olukord, kus mõlemad vanemad täidavad ülalpidamiskohustust vahetult ning elatist ei tulegi

välja mõista (Riigikohtu lahend 3-2-1-66-08).

Kuna hagejad viibivad 1/3 ajast kuus kostja juures, kannab kostja sel ajal hagejate eluruumi,

toidu, kultuuri ja puhkuse, transpordi, meditsiini, isikliku hügieeni ja hoolduse kulud. Lisaks

nimetatud kuludele kannab kostja täies ulatuses eelpool nimetatud kulud ning osaleb elatise

maksmisega garderoobi ja muude kulude kandmisel. Kostja on seni teinud ühes kuus kahele

lapsele järgmised kulutused: eluruumile 61,20 eurot, toidule 50,00 eurot, garderoobile 38,66

eurot, trennile, huviringile, laagrile 44,00 eurot, kultuurile 30,00 eurot, puhkusele 45,00 eurot,

transpordile 7,50 eurot, meditsiinile 10,00 eurot, isiklikule hügieenile ja hooldusele 10,00 eurot

ja muule (koduloomad, koolitarbed, taskuraha) 60,00 eurot, mis teeb kokku 356,36 eurot. Lisaks

sellele eelpool nimetatud kulutused ühes kuus 192,15 eurot ning kokku on teinud kostja hagejate

ülalpidamiseks kulutusi ühes kuus 548,51 eurot.

Kostja on teinud 2011. a lõpus hagejate vajaduste rahuldamiseks keskmiselt kulutusi 548,51

eurot kuus (võrdluseks, et elatise miinimummäär ühe lapse kohta kuus on 145 eurot). Kostja on

seisukohal, et tema poolt tehtud kulutused on hagejate ülalpidamiseks piisavad. Kuna kostja on

vabatahtlikult,

nõuetekohaselt,

regulaarselt

ja

piisavas

ulatuses

täitnud

hagejate

ülalpidamiskohustust, ei ole hagejate elatisehagi õigustatud ja põhjendatud. Kostja kavatseb ja

soovib ka edaspidi hagejaid ülal pidada ega ole andnud põhjust selles kahtlemiseks. Pigem on

kostja seisukohal, et olukorras, kus kostjalt mõistetakse välja elatis hagejate kasuks, võivad

hagejad jääda piisava ülalpidamiseta, sest hagejate seaduslik esindaja ei tee hagejatele vajalikke

kulutusi ega kasuta elatist hagejate huvides.

Laste vajaduste suurus ei sõltu sellest, mida vanemad on suutelised lastele lubama. Kõigepealt

tuleb kindlaks teha lapse mõistlikud vajadused (PKS § 99 lg 1). Seejärel peab kindlaks määrama

kulutuste põhjendatud suuruse nende vajaduste rahuldamiseks. Seejärel, arvestades kulutuste

suurust ja poolte varalist seisundit, peab otsustama, missuguses ulatuses on vanem kohustatud

neid kulutusi kandma (Riigikohtu lahend 3-2-1-93-08). Seadusega ettenähtud minimaalne elatis

on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega,

ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui

vanemad elavad lahus (Riigikohtu lahend 3-2-1-33-11).

2004 oktoobris valmis Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud uurimus "Lapse

ülalpidamiskulude arvutamise metoodika", mille eesmärgiks oli välja töötada lapse kõikidest

vajadustest lähtuvalt ühtne metoodika lapse ülalpidamiskulude arvutamiseks ühes kuus.

Hinnang on küll statistiline ja tugineb Eesti perede poolt reaalselt tehtud kulutustele aastail

2000-2003, kuid selle tulemusel on välja arvutatud, et kuni 6-aastase terve lapse ülalpidamine

linnas läheb maksma 119 eurot kuus ja 7-13 aastase terve lapse ülalpidamine linnas läheb

maksma 139 eurot kuus. Hagiavalduse esitamise seisuga oli elatise miinimummäär 145 eurot

lapse kohta. 555 eurot on hagejate vajaduste rahuldamiseks piisav ja arvestab hagejate huvi

saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

Hagejad on esitanud koondtabeli hagejate vajaduste katmiseks kuluva raha kohta, kuid ei ole

hagejate vajadusi näidatud ulatuses põhjendanud ega tõendanud. Väide, et hagejate elatustase ja

võimalused olid kostjaga koos elades oluliselt paremad, kui pärast lahku elama asumist, on

paljasõnaline ja asjasse mittepuutuv. Hagejatele on tagatud kõik eluks ja arenguks vajalik ning

hagejate tavaline elulaad ei ole oluliselt muutunud. Ilmselgelt ei ole põhjendatud hagejatele

mittevajalike ja/või põhjendamatult kallite asjade ostmine. Kostja hinnangul on hagejate

vajadusi võimalik rahuldada väiksemate kulutustega. Väiksemad kulutused ei too aga kaasa

hagejate elatustaseme ja võimaluste olulist langust. Väiksemad kulutused tähendavad üksnes

kaalukamaid otsuseid ja kulutuste optimeerimist ning seda olukorras, kus hinnad tõusevad ja

kostja perre on lisandunud alates 2011. oktoobrist uued ülalpeetavad (Riigikohtu lahend 3-2-1-

21-07).

Hagejad on esitanud kulutuste koondtabeli ja jõudnud järeldusele, et hagejate vajaduste

rahuldamiseks vajalikud kulutused aastas on 20 048,58 eurot (so 1 670 eurot kuus kahe lapse

kohta). Kostja ei nõustu hagejate poolt esitatud arvandmetega. Esiteks, koondtabeli ja

hagiavaldusele lisatud muude tõendite vahel esinevad olulised vastuolud. Teiseks, ülevõimete

tehtud kulutused ei ole mõistlikud ja põhjendatud kulutused. Kui väidetavalt jääb hagejate

seaduslikul esindajal pärast isiklike kulutuste mahaarvamist töötasust järgi 164 eurot, siis on

küsitav, kas 1 670 euro ulatuses kulutuste tegemine hagejatele on ikka mõistlik ja põhjendatud.

Kolmandaks, kuna osa tõendites näidatud kulutustest (nt jõulukaunistused, riided, jalanõud, kuid

ka apteek ja hügieen) on tehtud pikema aja peale kui kuu või kaks, tuleb need kulutused jagada

pikema perioodi peale ja seetõttu väheneb ka tõenditest nähtuv keskmine kulu kuus.

Hagejate sõnul on tegelikud kulud suuremad kui hagiavalduse lisades 10 ja 14 näidatud kulud,

sest kõik kuludokumendid ei ole säilinud. Kostja ei saa sellega nõustuda ja seda juba seetõttu, et

hagejate poolt esitatud (lisad 10 ja 14) viie kuu (2011 aprill, mai ja juuni ning november ja

detsember) kulutused on kuude lõikes samas suurusjärgus. On ebatõenäoline, et iga kuu kohta

on säilinud kuludokumendid umbes-täpselt sama summa ulatuses läbi kõigi kuude. Kostja

hinnangul on põhjendatud kulutused kahe lapse kohta kuus 555 eurot, mis koosnevad

kulutustest eluruumile 120 eurot, haridusele 45 eurot, toidule 100 eurot, garderoobile 40 eurot,

trennile, huviringile, laagrile 50 eurot, kultuurile 25 eurot, puhkusele 90 eurot, transpordile 10

eurot, meditsiinile 10 eurot ning isiklikule hügieenile ja hooldusele 15 eurot, muule 50 eurot j.

kokku kulub kostja hinnangul kahe lapse ülalpidamiseks ühes kuus 555 eurot ja kummagi

vanema osa kahe lapse kohta oleks 277,50 eurot.

Kostja veel viitab, et hagejad on koondtabelis avaldanud, et ravimitele kulub 833,89 eurot aastas

(so 69,49 eurot kuus), kuid tõenditest nähtub keskmine kulu ravimitele 30 eurot kuus või

hagejad on koondtabelis avaldanud, et eluruumile kulub 1680 eurot aastas (so 140 eurot kuus),

kuid tõenditest nähtub keskmine kulu eluruumile 65 eurot kuus.

Kasvueas laps vajab tervislikku ja kvaliteetset toitu, eakohaseid riideid ning teda arendavat

tegevust, kuid kõike seda on võimalik pakkuda, tehes mõistlikke kulutusi. Kostja selgitab

kulutuste kujunemist: hagejate kohta ei ole põhjendatud eluruumikulude arvestamine hagejate

poolt nimetatud ulatuses, sest hagejad viibivad 2/3 ajast ema juures ja 1/3 ajast isa juures;

toidukulude tegemine 400 euro ulatuses kuus ei ole põhjendatud, sest hagejatele on

võimaldatud lasteaias ja koolis söömine ning muul ajal on toidukulu põhjendatud 5 eurot päev

ulatuses; hagejate garderoobile kulub 40 eurot kuus. Tegemist on kasvueas lastega, kuid

ilmselgelt ei kasva hagejad nii kiiresti, et piltlikult öeldes täna sobiv riie või jalanõu on homme

juba mittesobiv; kostja arvates on mõistlik, kui koolilapsele võimaldatakse kooli kõrvalt 1 trenn

või 1 huviring. Kostja möönab, et laps võib olla huvitatud enamast, kuid arvestada tuleb ka lapse

päevakava ja muude vajadustega (puhkeaeg, õppeaeg jms).

Kostja arvates ei vaja lasteaialaps lisategevust lasteaiavälisel ajal, sest lasteaed pakub nii

füüsilist kui vaimset tegevust; kultuuri tarbivad hagejad nii ema kui isaga koos olles ja on

mõistlik, kui vanemad kokku ei kuluta kultuuri peale rohkem kui 25 eurot kuus; hagejad

veedavad olulise osa vaheaegadest kostjaga ning on mõistlik, kui kumbki vanem säästab

puhkuse jaoks 45 eurot kuus; hagejate transpordikulu on minimaalne, sest kodu-lasteaed-kool

jms kohad asuvad lähestikku; ravimitele kulub keskmiselt 10 eurot kuus. Kostja ei vaidle vastu,

et esmaabivahendid peavad kodus olemas olema, kuid arvestades asjaoluga, et valveapteegid on

avatud 24 tundi ööpäevas, ei ole mõistlik varuda koduapteeki mis tahes ravimeid igaks juhuks.

Hagejate kulu isiklikule hügieenile ja hooldusele on minimaalne, sest pesu- ja hooldusvahendid

on hagejatel nii ema kui isa juures; kulutused koduloomadele ei ole suuremad kui 30 eurot kuus.

Hagejate seaduslik esindaja väidab, et tema igakuised sissetulekud on töötasu 748,67 eurot ja

väljaminekud - II samba pensionikindlustus, eluruum, kütus, side, isiklik hügieen ja hooldus

ning toit - 584,62 eurot. Hagejate seaduslik esindaja on jätnud sissetulekute hulka arvestamata

igakuise lastetoetuse, mis kahe lapse kohta kokku on 38,34 eurot. Hagejate seadusliku esindaja

varalist seisundit mõjutab ka täiendava maksuvaba tulu mahaarvamine maksustamisperioodi

tulust (Riigikohtu lahend 3-2-1-37-11). Täiendava maksuvaba tulu mahaarvamise õigus on

viimased kaks aastat olnud hagejate seaduslikul esindajal. Hagejate seaduslik esindaja ei ole

avaldanud, et talle kuulub lisaks kinnisasjale asukohaga XXX, Tallinn kinnisasi XXX. Kumbki

kinnisasi ei ole koormatud krediidilepingu ega hüpoteegiga.

Hagejate seaduslik esindaja on põhjendamatult arvestanud väljaminekute hulka II samba

pensionikindlustuse, mis arvestatakse maha bruto, mitte netopalgast. Kuna kostja elab samal

tänaval ja tema kulutused eluruumile on tunduvalt väiksemad (vt lisad 13 – 16), palub kostja

tõendada eluruumikulude kandmist 330 euro ulatuses kuus. Hagejate seadusliku esindaja

isiklikust eluruumikulust tuleb maha arvata hagejatele langev osa eluruumikulust.

Kostja palub tõendada, et hagejate seadusliku esindaja sidekulusid (mobiiltelefon) ei kanna

tööandja. Kostja igakuine sissetulek on töötasu 2 313 eurot ja väljaminekud 1985,89 eurot.

Lisaks hagejatele on alates 2011. oktoobrist kostja ülalpidamisel veel üks laps kostja kooselust

praeguse elukaaslasega ja lapsehoolduspuhkusel viibiv elukaaslane (PKS § 98 lg 2). Kostja

kinnitab, et tal ei ole mis tahes muid sissetulekuid. Hageja töötasu on 748,67 eurot ja muud

sissetulekud (lastetoetus ja tulumaksu tagastus 68,58 eurot, kokku 817,25 eurot ning igakuised

väljaminekud on (isiklikud kulutused) 425 eurot ja saldo 517,25 eurot. Kostja enda igakuine

sissetulek on töötasu 2 313 eurot ja väljaminekud on järgmised: isiklikud kulutused 300 eurot,

teistele ülalpeetavatele 200 eurot, laenule, liisingule 1 560,89 eurot, saldo 327,11 eurot.

Hagejate vastus kostja 20.02.2012 vastusele

Hagejad jäävad hagiavalduses esitatud kõigi faktiliste asjaolude ja õiguslike põhistuste juurde.

Hagejad ei ole väitnud, et kostja ei ole kunagi laste ülalpidamiseks elatist andnud või et kostja ei

ole seda kunagi teinud piisavalt. Laste ülalpidamiseks makstavad summad vähenesid ja arvates

2011 oktoobrist ei saa kindlasti ülalpidamist lugeda piisavaks (2011 oktoobris kokku kahele

lapsele 101 eurot, 2011 novembris 129,24 eurot, lasteaiatasu).

Kuna kostja ei ole varem esitanud ühtegi arvet laste kulutuste kohta, siis hagejate esindaja

möönab, et algselt tema poolt näidatud summad on veidi ebatäpsed. Pangakontode väljavõtetest

nähtub, et 2012 jaanuaris on olnud laste kulu kostjal kokku 191,48 eurot, veebruaris kokku

218,28 eurot (nendesse summadesse on juba arvestatud see 90 eurot, mille kostja kannab

hagejate esindaja pangakontole).

Olukorras, kus seaduses sätestatud elatise miinimumsummaks oli sel ajal 139 eurot ühe lapse

kohta, ei saa kindlasti väita, et kostja oli nõuetekohaselt ja piisavas ulatuses laste ülalpidamise

kohustust täitnud. Seega oli ja on alus elatise nõudega kohtusse pöördumiseks olemas. Kostja

vastuväide selles, et kuna hageja ei ole esitanud andmeid detsembrikuu elatise maksmise kohta,

siis ei olevat kostjale teada, kas 2011 detsembris makstud elatist on hageja pidanud piisavaks, on

demagoogiline ja otsitud. Kostja lõpetas hagejate toetamise pärast nende lahkumist kostjale

kuuluvast eluruumist 2011 oktoobris. Varasem rahalise toetuse ehk elatise andmine on vaidluse

seisukohalt oluline vaid selles osas, et näidata kostja tegelikke võimalusi; hagejate senist

elatustaset; hagejate vajaduste kostja poolt varasemalt aktsepteerimist. Kostja eksitab kohut,

väites, et lapsed viibivad 1/3 ajast kostja juures. Oma väite tõendamiseks on kostja esitanud

kokkuleppe lapsega suhtlemise korraldamisel. Hagejad paluvad jätta nimetatud tõend

tähelepanuta, kuna mingisugust kokkulepet ei ole sõlmitud. Hagejate esindaja ei ole kunagi

teinud takistusi lastel isaga suhtlemiseks ja on seda igati soodustanud (vestlused-kokkulepped

lastega), kuid ta peab täiesti põhjendamatuks ja alusetuks kostja tuginemist eeltoodud sõlmimata

kokkuleppele.

Tõenditest nähtuvalt on kostja igakuine töötasu hagejate esindaja töötasust 3 korda suurem,

samuti ei ole võrdne vanemate varaline seis ja seda taas kostja kasuks. Laste kulu osa

eluasemele oli kuni 2012 jaanuarini ühele lapsele 65 eurot. Alates jaanuarist 2012 tõusid

piirkonna küttekulud 40 %, millest tulenevalt suurenes ka toasoojale tehtav kulutus. Summa on

nüüd 70 eurot 1 lapse kohta, seega 2 lapse kohta 140 eurot kuus. Kostja on märkinud oma

kulutabelisse kantud kulud 65 eurot. Lapsed on sisse kirjutatud ja elavad samuti ema juures ja

alusetu on võtta laste kulude aluseks isa enda kulud. Suurem osa laste koolikuludest tuleb teha

enne kooliaasta algust, igakuiselt tulevad juurde veel jooksvalt vajaminevad asjad.

Meedias avaldatud uuringute tulemusena tuli 2011. aasta septembris koolikoti esialgse sisu

hinnaks 77.70 eurot, mida on terve aasta jooksul vaja täiendada. Ema igakuine toidukulu lastele

on keskmiselt 383.20 eurot (5 kuu keskmine), mis on tõendatav tšekkide alusel. Hagejate

esindaja eeldab, et kostja sellele vastu ei vaidle ning kohtutoimikut täiendavate dokumentidega

koormata ei ole vaja. Kuna lapsed viibivad isa juures neljapäeva õhtul (so hommikusöök kodus;

lõuna SL vanaema juures ja C lasteaias; SL sööb enne isa juurde minemist ka õhtusöögi kodus;

vahel sööb ka C pärast lasteaeda ja laste haiguste ajal vanaema juures). Seega neljapäeval on isa

toidukulu minimaalne. Pühapäeval on mõlemad lapsed isa juures, kuid hommikusöögi söövad

kodus, sageli ka lõunasöögi. Ülisuur on ka kostja märgitud tema kulu laste hügieenile. Lapsed

on ühes kuus 4-5 täispikka päeva + 4 õhtut (neljapäeviti) isa juures.

Piisavalt on hagis põhjendatud laste vajadus riietele, mis vastab minimaalsetele vajadustele.

Eestis on siiski 4 aastaaega ja vastavalt sellele ka kulutusi riietele. Lapsed on kasvueas ja uute

riiete ostmise tingib mitte see, et riided on auklikuks kantud, vaid see, et lapsed nendest välja

kasvavad. See on üldteada asjaolu ja eeldatavalt hagejate esindaja poolt eraldi tõendamist ei

vaja. Hagejate esindaja kulud laste riietele on olnud 2011. aastal väikesed, sest suur abi riiete

tasuta saamiseks on tulnud peretuttavalt. Kulutused riietele on kokku ca 4090 eurot, riideid on

ostnud ka vanavanemad. Lisaks on hagejate seaduslik esindaja saanud tasuta riideid veel ka

teistelt tuttavatelt, ostnud osaliselt ise, sh Humana kauplustest. Laste ülalpidamisel ja kostja

vastava kohustuse suuruse määramisel ei ole alust lähtuda eeldusest, et humanitaarabi

võimalused on jätkuvad ning et humanitaarabist kõik vajalikud riided saab osta. Mis puutub

jalanõudesse, siis nende ostmine Humanast on praktiliselt võimatu. Lisaks ei ole kantud riided ja

kantud jalanõud võrreldavad oma kvaliteedilt ja hügieenilt. Kostja osa on selles osas olnud

minimaalne: ½ S talvemantlist, C teksad/kampsun/suvekingad/paar paari aluspükse ja see ongi

praktiliselt kõik terve aasta jooksul.

Ema viib ja toob C igapäevaselt lasteaeda ja tagasi koju, SL tuleb 3 X nädalas trennist ära tuua.

Samuti on transpordikuluks ca 16 bussipiletit kuus, millise kulu 16 X 0,50 senti ehk 8 eurot

kannab ema. Vaidlus peaks puuduma selles, et mõlemad lapsed on erivajadustega ja vajavad

eritoitu ja ravimeid. Laste ravimite summa 832,30 eurot on samuti igati põhjendatud. SL tarvitab

igapäevaselt mitut allergia ravimit ja seda võib-olla elu lõpuni. C on nõrga immuunsüsteemiga.

Mõlemad lapsed on toitumishäirega (SL lahkumineku tõttu) ja C ei söö puu-ja juurvilju.

Seetõttu on vajalikud vitamiinid ning ka kõik ülejäänud ravimid peavad tavapäraselt iga pere

koduapteegis olemas olema. Retseptiravimid (allergia) on vastavuses arsti ettekirjutusega, see

tähendab et need on kohustuslikud ja lastele hädavajalikud kulutused.

Kostja on märkinud oma tehtud kulude hulka kulud koduloomadele, kuid tegelikult on

kulutanud ta nende toidule/heinale, saepurule võib-olla 1-2 paki jagu. Seega puudub igasugune

alus neid kostja tehtud kulutusteks lugeda. Kostja kulud koduloomadele võivad olla olnud

maksimaalselt 5 eurot aastas. Kostja kulutused kultuurile on olnud seotud aastas ca 2-3 korda

kino- ja 1-2 kontserdikülastusega, mitte aga summas igakuiselt 30 eurot. Summa 30 eurot on

selles osas olnud minimaalselt hageja esindaja kulu.

Kostja vastuses osas "Kostja hinnangul mõistlikud kulud" märgib hagejate esindaja järgmist: toit

150 eurot on ligilähedane ühe inimese minimaalse toidukorvi maksumusega ühes kuus

(statistika põhjal) kuid mitte kasvava lapse igapäevastele vajadustele toidule. SL on vanemate

lahkumineku tõttu toitumishäirega ega söö tavapärast hakkliha, liha, juurvilja. Tema põhitoiduks

on kanafilee, kanahakkliha ja punane kala. Tal on söömishäire tõttu vajadus olnud nii

psühholoogi kui ka psühhiaatri järele. Seega kulud toidule on suuremad kui tavalisel lapsel.

Lastele on praegusel intensiivsel kasvamise ja arenemise perioodil eriti vajalik piimatoitude

piisav tarbimine, vahetuvad ka hambad. Hagejate esindaja soovib, et lastele väljamõistetava

elatisraha suurus oleks piisav ning et hagejate esindaja saaks ise tasuda kõik lastega seonduvad

kulud. See välistaks edaspidi igasugused vaidlused ja ühtlasi oleks kaitstud laste huvid. Praegu

on laste isa taganenud tasapisi igasugustest tema kanda onud maksetest, sh lapse kunstiringi

tasust. Kui kostja on võtnud endale suured laenukohustused, siis oleks ta pidanud enne

arvestama laste ülalpidamiskohustusega ja kui tal lastega seonduvateks kuludeks raha

väidetavalt ei jätku, siis on kostjal võimalik realiseerida näiteks kinnistu Tahkurannas.

Hagejate esindaja on oma möödapääsmatute kulude tabelis näidanud ainult need kulutused, mis

mahuvad tema sissetuleku piiridesse. Möödapääsmatute kulutuste loetelust on välja jäänud kõik

lastega seonduvad kulud riietele, ravimitele, toidule, koolile, lemmikloomadele, sest kõik need

kulud on katnud tema vanemad. Samuti on laste vanavanemad tasunud auto tavakindlustuse ja

kaskokindlustuse maksed, autohoolduse, hambaravikulud ja kõik hagejate esindaja suuremad

arved. Laste ülalpidamise kohustust peavad täitma laste vanemad, mitte vanavanemad. Kostja

varaline seisukord seda hagejate poolt nõutavas summas võimaldab. Kostja netotöötasu on

tuludeklaratsioonile toetused 2428,53 eurot. Lihtsa arvestuse kohaselt, et 50 % kostja töötasust

jääks tema kulude katteks ja igapäevavajaduste rahuldamiseks ning 50 % jääks igakuiselt 3 lapse

ülalpidamiseks, kujuneks summaks 405 eurot ühe lapse kohta (2430:2=1215 eurot; 1215:3= 405

eurot). Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et laste vajadused on hagis märgitust

väiksemad, siis elatise väljamõistmisel palub hagejate seaduslik esindaja jätta vähemalt 75%

laste igakuistest vajadustest kostja kanda.

Hageja esindaja esitab omapoolsed kommentaarid ja vastuväited kostja maksete kokkuvõte

kohta. Hagejate esindaja ei ole saanud kostja poolt lastega seonduvatest maksetest täpseid

kokkuvõtteid teha, sest kostja ei ole kunagi hagejate esindajale näidanud, kui suured need

väidetavalt on. Kostja liisingud ja laenumaksed ilmselgelt ei puuduta laste vajadusi. Sampo

panga krediitkaarti kasutas kostja kooselu ajal hagejaga bensiini, toidu jm kaupade eest

tasumiseks. Hagejate esindajale ei ole arusaadav mis maksega Nordea panga osas tegelikult

tegemist on. Kostja on aktsepteerinud merisigade kuludeks 30 eurot mis katab ainult kulud

toidule, saepurule ja heinale. Lisanduvad veel puuri pesemisvahendid, veekulu, prügikulud

määrdunud heina ja saepuru jaoks, majapidamispaber puuride kuivatamiseks, ühekordsed

kummikindad. Seega kulud kokku ongi keskmiselt 40 eurot.

Hagejate esindaja leiab, et kostja poolt eluruumile kahe lapse kohta tehtud kulud 61,20 eurot on

alusetud, kuna lapsed on sisse kirjutatud ja elavad emaga aadressil XXX,Tallinn ja käivad isal

külas neljapäeva õhtuti ja pühapäeval. Kostja tehtud kulutused laste garderoobile summas 38,66

eurot on samuti alusetud, kuna kostja on tasunud terve 2011. aasta jooksul laste

garderoobikaupadest mitte rohkem kui 120 eurot, seega tegelik kulu 10 eurot kuus (50 %

vanema lapse talvemantli maksumusest ja noorema tütre teksased, kampsun, suvekingad ja mõni

pesupaar). Puhkus 45 eurot on alusetu, kuna kostja poolt esitatud laevapileti arvele tuleb 1 kuu

keskmiseks 2,98 eurot ühe lapse kohta kuus, seega kaks last 5,96 eurot. Hageja arvates on

alusetud ka kostja kantud 60 eurot koduloomadele, koolitarvetele, taskurahale ning muudele

kuludele kokku 19,98 eurot. Kostja kantud kulud kultuurile 30 eurot on alusetud, kuna isa käis

lastega viimati kinos novembris ja suvel ühe korra vabaõhukontserdil.

Hagejate esindaja vaidleb vastu kostja hinnangule, et põhjendatud kahe lapse toidukulud ühes

kuus on 100 eurot. Lapsed on toidu osas erivajadustega toitumishäirete tõtt ning hageja

kulutused toidule ja hügieenile on 383 eurot ühes kuus kahele lapsele kokku. Hagejate esindaja

vaidleb vastu ka kostja poolt välja toodud garderoobikuludele, mille kohaselt on 240 eurot

aastas ühele lapsele piisav. Samuti paluvad hagejad elatisraha väljamõistmisel ravimite osas

nende katet 100%-liselt, kuna lapsed on ravimite osas erivajadustega.

Tuludeklaratsioonist nähtuvalt sai kostja 2011. aastal sissetulekut ka väärtpaberite

võõrandamisest kogusummas 11 723,55 eurot. Kostja ei ole oma vastuses näidanud võlakirjade

ja aktsiate omamist, neist tulu saamist. Kostja sissetulek on ka suurem tema poolt tabelis

näidatust summast. Danske Bank krediitkaardimaksed on kostja igapäevased kulud (nt. toit,

kütus jm.), jaanuaris 1306,32 eurot + väiksemad kulud ja veebruaris 943,39 eurot + väiksemad

kulud. Elatisraha suuruse määramisel peab arvestama laste tegelike vajadustega tänasest kuni

täisealiseks saamiseni. 2011. aasta alusel õigeid kokkuvõtteid tulevikku suunatuna teha ei oleks

õige, sest laste kõige suurema kuluartikli “riietus” osas seni kummalgi vanemal suuri kulutusi ei

olnud. Hagejate esindaja ei nõustu kostjaga selles, et laste vanematel on võrdne rahaline seis.

Ainuüksi tuludeklaratsioonid tõendavad, et kostja sissetulek on vähemalt kolm korda suurem.

Kostjale kuulub neli kinnisvara, hagejale kaks (neist üks on elukoht).

Hagejate esindaja omandis olev kinnisasi XXX, mis omandati omandireformi käigus, ei ole

käesoleval ajal likviidne. Lisaks ei ole mitte millegagi põhjendatud, et alla keskmise

sissetulekuga vanem peaks oma kinnisvara võõrandama mis tahe hinnaga põhjusel, et teine

vanem laste ülalpidamiskohustusele vastu vaidleb ja leiab, et oluliselt alla seaduses sätestatud

elatusmiinimumi elatise maksmine on piisav. Nimetatud kinnistu on hinnatav tagatisena juhuks,

kui ootamatult peaks tekkima mis tahes hädavajalikke väljaminekuid. Hagejate esindaja on

sunnitud siinkohal veel kord rõhutama, et kostja omandas kinnistu Pärnumaal üsna pea pärast

poolte kooselu lõppu. Ainuüksi nimetatud fakt kinnitab kostja kõrget elatustaset ja võimalusi

laste vajadustele vastavat elatist maksta.

Lastekaitseseaduse eesmärgi ja mõtte kohaselt ei tohi lapsed vanemate lahkumineku korral

kaotada elukvaliteedis. Hagiavalduses taotletav elatis 370 eurot 1 lapse kohta kuus on pigem

liiga väike kui suur summa. Nõustuda ei saa kostja väitega, et hooldusõiguse küsimuse

lahendamine on käesolevas vaidluses oluline ning et hagejate seaduslik esindaja kasutab selles

osas venitamistaktikat. Niisugune väide on täiesti alusetu. Hagejate esindaja palub kõik kostja

väited seonduvalt hooldusõiguse küsimusega ning vastava kokkuleppe eelnõu jätta tähelepanuta.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, uurinud kõiki asjas kohtule esitatud

dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab et hagi kuulub rahuldamisele

osaliselt.

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja

teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1

kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Vaidlust ei ole selles, et EOja JOalealised lapsed SLOja COelavad koos emaga. PKS § 100 lg 2

kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt

juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem

peab elatist kasutama lapse huvides. Nii hagejad ja kostja on väitnud, et hagejad elavad oma

emaga. Seega ei ela kostja lastega koos ning on täidetud elatise saamise esmane eeldus.

Hagejad ja kostja vaidlevad selle üle kas tegemist on kostja poolt ülalpidamiskohustuse

rikkumisega. Samuti on vaidlus elatise suuruse üle.

Riigikohus on 3-2-1-33-11 17. mai 2011 kohtuotsuses asunud seisukohale, et kehtivas

perekonnaseaduses ei ole elatise väljamõistmist ülalpidamiskohustuse rikkumisega seotud.

Samas kehtib TsMS § 369, mille järgi võib nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks

muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust

õigel ajal ei täida. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones just ülalpidamiskohustuse

rikkumine. Eeltoodust utlenevalt tuleb ka kehtiva perekonnaseaduse alusel elatise välja

mõistmisel arvestada kostja poolse ülalpidamiskohustuse rikkumisega ning elatise nõude

rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse varasem täitmata

jätmine.

Kohus on seisukohal, et kostja on rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust. Hageja seadusliku

esindaja väitel on kostja alates 2011. aasta oktoobrist tasunud elatist kokku 101 eurot ( 36 eurot

17.10.2011 - osalus lapse talvemantli hinnas ja lastetoetus 65 eurot 31.10.2011), novembris

maksnud kahe lapse ülalpidamiseks kokku 129,24 eurot (sh 90 eurot elatis, lasteaiatasu 22,24

eurot, vanema lapse ujumine 8 eurot, noorema lapse treeningukulu ca eurot).

Danske Bank AS Eesti filiaali arvelduskonto väljavõtte kohaselt on kostja tasunud SLO tsperele

taskuraha (tl 70). Danske Bank AS Eesti filiaali arvelduskonto väljavõtte kohaselt on kostja

tasunud CO lasteaiaarved 04.10.2011 summas 43,82 eurot, 31.10.2011 summas 31,00 eurot,

09.11.2011 summas 43,82 eurot, 06.12.2011 summas 47,14 eurot ja 04.01.2012 summas 45,48

eurot (tl 71). Samuti on tõendamist leidnud, et kostja on tasunud hagejate trennitasud (tl 72).

Danske Bank AS Eesti filiaali arvelduskonto väljavõtte kohaselt on kostja tasunud hagejate

seadusliku esindaja arveldusarvele elatist oktoobris 2011 111,00 eurot, novembris 2011 90,00

eurot, detsembris 2011 90 eurot ja 31.01.2012 90,00 eurot (tl 73). Seega on kostja tasunud

oktoobris 2011 elatist kokku kahele lapsele 187,82 eurot, novembris 2011 197,14 eurot ja

detsembris 2011 191,48 eurot. Samuti on kostja esitanud arveid lastele ostetud riiete kohta

veebruaris 2012 (tl 74). Kostja poolt MTÜ L arved tuleb jätta tähelepanuta, kuna nimetatud

arved SLO huviringi eest perioodi kohta, mille kohta elatise nõuet esitatud ei ole (tl 75 ja 85).

Samuti jätab kohus tähelepanuta kostja esitatud XXX KÜ arved, kuna vaidlus puudub selles, et

hagejad elavad koos emaga.

Seega on kostja rikkunud enne hagi kohtusse esitamist hagejate ülalpidamiskohustust, andes

hagejatele seaduses sätestatud minimaalmäärast vähem elatist ning seega on alus eeldada, et

kostja võib seda ka tulevikus teha. Kostja ei ole andnud lastele piisavalt elatist. Kohtule esitatud

dokumentaalsete tõenditega on tõendamist leidnud, et kostja on tasunud hagejate esindaja

pangakontole elatist oktoober – detsember 2011 u 90 eurot kuus ning tasunud lisaks lasteaia

ning trenniarved ning lastele taskuraha. Kohus leiab, et elatise maksmine peab olema kindlas

summas, et hagejad teaksid sellega arvestada ning hagejate esindaja saaks ise tasuda kõik

lastega seonduvad kulud. Eeltoodust tulenevalt tuleb elatis kostjalt hagejate kasuks välja mõista.

PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud

isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 kohaselt ülalpidamise

kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja

kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava

puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (edaspidi elatis).

Seega tuleb kindlaks teha laste vajadused. Laste vajaduste suurus ei sõltu sellest, mida on

vanemad suutelised lastele võimaldama, vaid kindlaks tuleb teha laste mõistlikud vajadused.

Hagejad on esitanud kohtule mitmeid tabeleid ja ülevaateid lastele tehtavatest kulutustest, kuid

tõendeid kõigi kulutuste kandmise kohta esitanud ei ole. Vastavalt välja kujunenud

kohtupraktikale ei ole vaja tõendada seaduses sätestatud minimaalmääras elatise suurust. Kohus

möönab, et tegemist on kasvatate lastega, kes vajavad pidevalt uusi riideid ning kõiki riietele,

jalanõudele tehtavaid kulutusi ei ole võimalik tõendada, kuid tehtavad kulutused peavad jääma

mõistlikkuse piiridesse.

Kohus leiab, et hageja on tõendanud lasteaia kulud ning treeningute kulud. Tallinna Lasteaed

tõendi kohaselt on aialapse toidutasumäär 1,66 eurot päevas ning osalustasu 22,24 eurot kuus (tl

15, I kd). Laagri Haridus- ja Spordikeskuse tõend on asjakohatu, kuna nimetatud tõend tõendab

SLO osalemist ujumisringis perioodil 01.10.2009 kuni 31.03.2011, kuid elatise väljamõistmise

nõue on alates 01.11.2011. Spordiselts Altise 08.09.2011 tõendiga ja Swedbank AS

arvelduskonto väljavõttega on tõendamist leidnud, et CO eest on maksnud õppemaksu 2011.

aastal 66,09 eurot kuus JO(tl 17-18, I kd).

Samuti on tõendatud, et SLO põeb allergiat ning vajab seetõttu ravimeid. SA Tallinna

Lastehaigla dr Urve P `u kirjaga on tõendamist leidnud, et SLO on allergoloogi jälgimisel alates

2006 aastast, ning tal on varaõitsevate puude allergia, mis avaldub õitseajal pollinoosi kaebustes

ja periooditi on ka kerged astmale viitavad kaebused, mis enam avalduvad peale füüsilist

koormust. Nimetatud tõendi kohaselt on arst lapsele kirjutanud Sublivac keelealused tilgad,

Nasonex ninapihustit, Singulair tablette ning Ventolini aerosooli (tl 31, I kd). Samuti on OÜ

Hiiu Perearstid tõenditega tõendatud, et SLO vajab pidevat ravi allergoloogilt, vajab mitmeid

ravimeid püsiravina ning samuti vajab täisväärtuslikku toitu (tl 98, I kd). COl on OÜ HP tõendi

kohaselt kaasasündinud immuunsüsteemi nõrkus ning 2011 kevadest ilmnesid psühholoogilised

ja psühhosomaatilised probleemid. Seetõttu on vajalikud immuunsüsteemi tugevdavad ravimid

ja vitamiinid (tl 99, I kd). Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et hagejad vajavad oma

tervisliku seisundi tõttu ravimeid, vitamiine ning ta mitmekülgset toitu, kuid kohus leiab, et

hagejate kulutused toidule ühes kuus 383,20 eurot on ülepaisutatud.

Kohus leiab, hinnates kohtule esitatud tõendeid kogumis ning arvestades laste vajadusi,

väljakujunenud senist elulaadi, vanemate võimalusi, et ühele lapsele põhjendatud ja vajalikud

kulutused ühes kuus on kommunaalkuludele 60 eurot; haridusele-lasteaiale 45 eurot; toidule 80

eurot; garderoobile 40 eurot; trennile, huviringile, laagrile 25 eurot; kultuurile 10 eurot;

puhkusele 45 eurot; transpordile 5 eurot; ravimitele 30 eurot; hügieenile 10 ning muudeks

kuludeks 20 eurot. Seega on ühe lapse igakuised kulud 370 eurot.

Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg-le 1 on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja

kohustused. Seega on vanematel ka võrdne kohustus oma lapsi ülal pidada ning kohus on

seisukohal, et mõlemal vanemal tuleb laste ülalpidamiskohustust kanda võrdselt. Käesoleval

juhul on nii hagejate seaduslik esindaja kui kostja heal järjel - arvestades kinnisvara, kostjale

kuuluvaid väärtpabereid ning hagejate seaduslikule esindajale kuuluvaid hoiuseid. Swedbank

AS pangakonto väljavõtte kohaselt oli EO töötasu veebruaris 2012 767,94 eurot kuus ning tema

arvele laekuvad ka peretoetused summas 38,36 eurot. Kostja keskmine töötasu on 2 313,41

eurot kuus. Kostja saab küll hagejast suuremat töötasu, kuid see ei anna alust kostjalt laste

ülalpidamiskulude suuremas osas väljamõistmiseks. Vastavalt Riigikohtu praktikale saab osa

ülalpidamiskulusid kanda peretoetuste arvelt. Elatise väljamõistmisel ei tule arvestada ainult

vanemate töötasu suurust vaid ka üldist varalist seisundit. Samuti tuleb käesoleval juhul

arvestada ka asjaoluga, et kostjal on kolm ülalpeetavat ning 13.10.2011 sündinud poeg ei tohi

jääda hagejatega võrreldes halvemasse olukorda. Seega ei ole põhjendatud jätta hagejate

ülalpidamiskulud suuremas osas kostja kanda. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et hagejad elavad

küll emaga, aga kostja juures olles kannab laste kulud kostja. Seega kuulub kostjalt

väljamõistmisele pool hagejate kuludest, so SLO ülalpidamiseks 185 eurot ning CO

ülalpidamiseks 185 eurot ühes kuus. Elatis kuulub välja mõistmisele alates 01.11.2011 ja kostja

poolt sel perioodil hagejatele tasutud summad (hagejate seaduslikule esindajale tasutud elatis

ning kõik muud laste kantud kulud) tasaarvestada välja mõistetud elatisega.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta poolte enda kanda.

Lukiina Vismann

kohtunik