3-08-1748/101 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Lauri Madise (eesistuja), Kaire Pikamäe, Silvia Truman

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2012. a, Tallinn

Haldusasja number

3-08-1748

Haldusasi

Kaarma Põllumajandus OÜ kaebus Kaarma Vallavalitsu-

se 06.05.2008 korralduste nr 195 ja 196 tühistamiseks ja

Kaarma Vallavalitsuse kohustamiseks teenindusmaa mää-

ramise küsimuse uueks otsustamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – Kaarma Põllumajandus OÜ (registri-

kood 10033779), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Nigul Saar

Vastustaja – Kaarma Vallavalitsus

Kolmas isik – Helgi Sink, lepinguline esindaja vandead-

vokaat Kersti Põld

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kaarma Põllumajandus OÜ apellatsioonkaebus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29. aprilli 2011. a otsus

Asja läbivaatamise kuupäev

15. märts 2012

RESOLUTSIOON

Rahuldada Kaarma Põllumajandus OÜ apellatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 29. aprilli 2011. a otsus haldusasjas nr 3-08-1748. Teha

asjas uus otsus, millega rahuldatakse Kaarma Põllumajandus OÜ kaebus, tühistatakse

Kaarma Vallavalitsuse 6. mai 2008. a korraldus nr 195 tervikuna ning sama päeva korral-

dus nr 196 osas, millega määrati ehitiste teenindusmaa (korralduse resolutsiooni p 2). Teha

Kaarma Vallavalitsusele ettekirjutus otsustada Kaarma Põllumajandus OÜ-le kuuluvate

Maleva töökoja kompleksi ehitistele teenindusmaa määramise küsimus uuesti.

Mõista Kaarma Vallavalitsuselt Kaarma Põllumajandus OÜ kasuks välja menetluskulud

summas 261 (kakssada kuuskümmend üks) eurot ja 8 (kaheksa) senti. Jätta rahuldamata

Helgi Singi taotlus menetluskulude väljamõistmiseks Kaarma Põllumajandus OÜ-lt.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kuna käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemise aega ei teatatud kohtuistungil, hakkab käes-

oleva otsuse peale Riigikohtule kassatsioonkaebuse esitamise 30 päevane tähtaeg kulgema arva-

tes käesoleva otsuse kättesaamisest. Kui menetlusosaline on saanud teate kohtuotsuse teatavaks-

tegemise aja kohta kätte enne käesoleva otsuse teatavakstegemist, hakkab kassatsioonkaebuse

3-08-1748

2(14)

esitamise tähtaeg temale kulgema arvates käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest 20. ap-

rillil 2012 ning kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 21. mail 2012 (vt alates 1. jaanua-

rist 2012 kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Saare maakonnas Kaarma vallas Asuküla külas asuva nn endise Maleva töökoja omanik oli

Kaarma kolhoos, mille õigusjärglaseks oli 01.11.1990 asutatud põllumajandusühistu Kaarma,

mis reorganiseeriti 16.12.1992 ja 11.02.1993 üldkoosolekute otsuste alusel põllumajandusosa-

ühinguks Kaarma (praegusel ajal ärinimega Kaarma Põllumajandus OÜ). Kaarma Põllumajan-

dus OÜ omandas põllumajandusreformi käigus üleandmise teel Maleva töökoja tervikvara, sh ka

endise Maleva remonditöökoja koosseisu kuulunud kuuri, veepumbajaama, tuletõrje veehoidla ja

masinate pesukompleksi. Eeltoodu on tuvastatud Pärnu Maakohtu 15.02.2006 otsusega tsiviilas-

jas nr 2-1-134/05.

2. Helgi Sink on Asukülas asuva endise Paadiku talu nr A-16 maade, kus paiknevad Kaarma

Põllumajandus OÜ Maleva töökoja ehitised, tagastamise õigustatud subjekt, kellele kuuluvad ka

Kaarma Põllumajandus OÜ ehitiste vahetus naabruses asuvad ehitised.

3. Kaarma Põllumajandus OÜ esitas 05.12.1997 Kaarma Vallavalitsusele kolm avaldust (I kd tl

211-213 ja 238 ning 239) maa erastamiseks Saare maakonnas Asuküla külas Töökoja maaüksu-

sel: avaldus nr 1 keevitusruumi, remonditöökoja ja selle juurdeehituse, avaldus nr 2 naftabaasi

ning avaldus nr 3 materiaaltehniliste ladude aluse maa erastamiseks. 21.02.2006 esitas Kaarma

Põllumajandus OÜ Kaarma Vallavalitsusele avalduse (II kd tl 9) maa erastamiseks temale kuu-

luvate hoonete juurde Saare maakonnas Asuküla külas 3,5 ha ulatuses.

4. Kaarma Vallavalitsuse 11.04.2006 korralduse nr 204 (I kd tl 43) p-dega 1.1 ja 1.2 anti kasu-

tusload Kaarma Põllumajandus OÜ-le kuuluvatele ehitistele – laoplatsile ning kruusa- ja asfalt-

betoonkattega platsile Kaarma vallas Asuküla külas. Korralduse alusel kanti ehitisregistrisse as-

faltplats koodiga 220301419 pindalaga 3617 m2 ja kruusaplats koodiga 220301415 pindalaga

6675 m2 (väljavõtted I kd tl 44 ja 45).

5. Kaarma Vallavalitsuse 30.03.2007 korraldusega nr 124 (I kd tl 41) määrati Kaarma vallas

Asuküla külas Kaarma Põllumajandus OÜ-le kuuluvate ehitiste ja rajatiste juurde teenindusmaad

järgnevalt:

1) remonditöökoja (ehitisregistri kood 120262184), hoiukuuri (ehitisregistri kood 120262193),

kütusepaagi ruumi (ehitisregistri kood 120300894), pumbamaja (ehitisregistri kood 120300901)

ja asfaltplatsi (ehitisregistri kood 220301419) juurde 9 080 m2;

2) lao (ehitisregistri kood 220300921) juurde 380 m2.

Kaarma Põllumajandus OÜ esitas vallavalitsuse 30.03.2007 korralduse nr 124 peale vaide (I kd

tl 38-40), märkides, et korralduses ei kajastatud kruusaplatsi (ehitisregistri kood 220301415) ehi-

tusaluse pinnaga 6675 m2 ja masinate pesuplatsi (ehitisregistri kood 220300890) ehitusaluse

pinnaga 222 m2 olemasolu. Seega minnakse korralduses vaikides mööda vaide esitaja õigusest

erastada maad minimaalselt veel 6897 (6 675 + 222) m2 ulatuses. Samuti ei ole põhjendatud

määrata osadele hoonetele (ladu ehitisregistri koodiga 220300921 ja laoplats 220301805) tee-

nindusmaad eraldi, missugune kavatsus nähtub korraldusele lisatud kaardimaterjalilt. Tegemist

on ehitiste kompleksiga ning korralduses puudub põhjendus, miks ei lähtuta teenindusmaa mää-

ramisel sellest kui tervikvarast, vaid üksikehitiste ja –rajatiste käsitlusest. Vaide esitaja ei soovi

jääda olukorda, kus teenindusmaa määratakse selliselt, et tulevikus puudub rajatisele (ladu ja

laoplats) juurdepääs. Juurdepääs peab olema tee kaudu. Kuna tegemist on ehitiste kompleksiga,

tuleb määrata üks teenindusmaa.

3-08-1748

3(14)

29.05.2007 esitas vallavalitsus Kaarma Põllumajandus OÜ-le „projekti“ (I kd tl 37), milles mär-

gitakse, et Kaarma kolhoosis võeti Kingissepa RSN ehitiste vastuvõtu komisjoni poolt

25.12.1979 aktiga vastu ehitusobjekt „Maleva töökoja heakorrastus“, mille mahus oli ka kruusa-

plats ja teed. Objekti ülevaatusel selgus, et nimetatud kruusaplats ja teed on täielikult amortisee-

runud – taimestiku poolt läbi kasvanud. Võttes aluseks eelnevat ja MaaRS § 6 lg-t 31, otsustab

vallavalitsus mitte arvestada eespool nimetatud endist kruusakattega teed ja platsi ehitisena, mil-

le juurde on võimalik MaaRS alusel erastada maad, ja teha ehitise omanikule ettepanek korrasta-

da nimetatud plats ja tee, parandades nende katte kvaliteeti. Korrastamine tuleb läbi viia 20. juu-

niks 2008, senikauaks määratakse nimetatud ehitistele teenindav maa, mida on õigus erastada

pärast ehitiste kordategemist eelnimetatud tähtaja jooksul.

Kaarma Vallavalitsuse 07.06.2007 vastuses nr 5-15/564-1 (I kd tl 36) vaidele märgiti, et korral-

dusega nr 124 ei ole määratud teenindusmaad kruusaplatsile ehitusaluse pindalaga 6675 m2 ja

masinate pesuplatsile ehitusaluse pinnaga 222 m2. Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrus nr 144

„Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kord“ (edaspidi Määrus nr 144) ei sisalda ko-

hustust määrata teenindusmaa kogu hoonete kompleksile, kuid vallavalitsus leiab, et praktikas

on see otstarbekas. Korralduse nr 124 vastuvõtmisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 30.06.1998

määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra“ (edaspidi

Määrus nr 144) p-st 3, milles on öeldud, et lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust või

maastikupilti tunduvalt kahjustavale ehitisele määratakse teenindamiseks vajalik maa üksnes ju-

hul, kui kohalik omavalitsus määrab vastavalt MaaRS § 6 lg-le 31 sellise ehitise kordategemiseks

tähtaja. Olemasolevale hoonele või rajatisele määratakse selle teenindamiseks vajalik vähim tee-

nindusmaa. Platside puhul on teenindusalune maa platsialune maa. Plats peab olema looduses

tunnetatav, kuid korralduse nr 124 vastuvõtmiseni ei olnud arusaadav platsi asukoht looduses.

Vastuses tegi vallavalitsus ettepaneku tellida kruusaplatsi osas ekspertarvamus ja vastavalt eks-

pertiisi tulemustele lahendada teenindusmaa määramise küsimus.

Helgi Sink esitas Kaarma Vallavalitsusele 27.04.2007 vaide vallavalitsuse 30.03.2007 korraldu-

se nr 124 peale. Vaide esitaja leidis, et määratud teenindusmaa on põhjendamatult suur ja korral-

dusega nr 124 oleks vallavalitsus pidanud lahendama kõigile Kaarma Põllumajandus OÜ-le kuu-

luvatele ehitistele teenindusmaa määramise, kuid korraldusest on välja jäänud kahele laoplatsile

teenindusmaa määramine.

Kaarma Vallavalitsuse 16.08.2007 korraldusega nr 305 (I kd tl 34-35) rahuldati H. Singi vaie

vallavalitsuse 30.03.2007 korralduse nr 124 peale ja tunnistati see korraldus kehtetuks.

Vaideotsuses kordas vallavalitsus 07.06.2007 vastuses nr 5-15/564-1 Kaarma Põllumajandus

OÜ-le esitatud seisukohti ja märkis, et Saare Maavalitsuse esindaja on andnud oma seisukoha, et

kruusaplatsi ja masinate pesuplatsi näol ei ole tegemist ehitistega ja nende alune maa ei kuulu

erastamisele MaaRS mõttes. Seetõttu tellib vallavalitsus ekspertiisi, mille tulemustest olenevalt

lahendatakse teenindusmaa määramise küsimus kompleksile korraga.

5. Ösel Consulting OÜ 27.08.2007 ekspertarvamuse (I kd tl 32-33, 88-91) kohaselt on Asuküla

külas endise töökoja kinnistul asuv kruusakattega tee ja plats planeerimise käigus hävinud ja ei

vasta kruusatee seisundinõuetele.

Kaarma Põllumajandus OÜ saatis 22.10.2007 vallavalitsusele kirja (I kd tl 28-29), milles märkis,

et on arvestades vallavalitsuse 29.05.2007 ja 07.06.2007 kirju, korrastanud kruusaplatsi ja teed.

Kaarma Põllumajandus OÜ-l on omand Maleva töökoja hoonetele ja rajatistele kui tervikvarale

ning ta peab otstarbekaks ühekorraga ühe haldusaktiga otsustada kõikide talle kuuluvate ehitiste

ja rajatiste juurde teenindava maa määramine territooriumil, kus asuvad endise Maleva töökoja

ehitised, vastavalt varem koostatud projektdokumentatsioonile. Tegemist oli ehitiste kompleksi-

ga, kus liikumine ja juurdepääs ehitistele oli tagatud eraldatud territooriumi ulatuses.

3-08-1748

4(14)

22.11.2007 toimus Kaarma Vallavalitsuse istung, kuhu oli kutsutud osalema ka Kaarma Põllu-

majandus OÜ ja kus vallavalitsus koostas korralduse eelnõu (I kd tl 30) kruusaplatsi (registri-

kood 220301415) kogupinda vähendada 889 m2 võrra (lõplikuks kogupinnaks jääks 4825 m2) ja

asfaltplatsi (registrikood 220301419) kogupinda vähendada 706 m2 võrra (lõplikuks kogupin-

naks jääks 2911 m2).

6. Kaarma Vallavalitsuse 17.01.2008 korraldusega nr 19 (I kd tl 25-26) määrati Kaarma vallas,

Asuküla külas Kaarma Põllumajandus OÜ-le kuuluva laoplatsi (ehitisregistri kood 220301805)

ja lao (ehitisregistri kood 220300921) kordategemise ja maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) §

6 lg-ga 31 kooskõlla viimise tähtajaks 01.03.2009. Ühtlasi sisaldus korralduse resolutsioonis tin-

gimus, mille kohaselt juhul, kui Kaarma Põllumajandus OÜ viib eelnimetatud ehitised MaaRS §

6 lg-ga 31 kooskõlla, siis määratakse kordatehtud ehitistele teenindusmaad järgmiselt:

1) lao juurde 380 m2;

2) laoplatsi juurde 1 567 m2.

Kaarma Põllumajandus OÜ esitas 13.02.2008 Kaarma Vallavalitsuse 17.01.2008 korralduse nr

19 peale vaide (I kd tl 23-24), milles märkis, et temale ei ole saadetud kutset osaleda vallavalit-

suse istungil, kus korraldust nr 19 arutati. Vaide esitaja palus lähtuda teenindusmaa määramisel

Maleva töökoja 1984. a asendiplaanist. Vaide esitaja märkis, et töökoja vara on tervikvara, mis

tuleb hõlmata ühe maaeraldusega, vältimaks ehitistele juurdepääsu takistamist. Servituut eeldab

kokkulepet teise isikuga ja kokkuleppe puudumine takistab ehitise kasutamist. Vaide esitaja jäi

korraldusele nr 124 esitatud vaides toodud seisukohtade juurde.

Kaarma Vallavalitsuse 15.04.2008 korraldusega nr 160 (I kd tl 21) tunnistati vallavalitsuse

17.01.2008 korraldus nr 19 kehtetuks põhjendusega, et Kaarma Põllumajandus OÜ-le polnud

tagatud ärakuulamisõigust korralduse nr 19 andmisel.

7. Kaarma Vallavalitsuse 06.05.2008 korraldusega nr 195 (lisadega I kd tl 74-79, lisa ka tl

68) määrati Asuküla külas Kaarma Põllumajandus OÜ-le kuuluvate remonditöökoja (ehitisre-

gistri kood 120262184), hoiukuuri (ehitisregistri kood 120262193), kütusepaagi ruumi (ehitisre-

gistri kood 120300894), pumbamaja (ehitisregistri kood 120300901), laoplatsi (endine masinate

pesuplats, ehitisregistri kood 220300980) ja asfaltplatsi (ehitisregistri kood 220301419) teenin-

dusmaaks 10 099 m2 maad. Korralduses selgitati Kaarma Põllumajandus OÜ-le, et juurdepääsu-

tee küsimus üle õigusvastaselt võõrandatud maa lahendatakse H. Singile maa tagastamise kor-

raldusega, kuhu lisatakse kohustus tagada juurdepääs naabermaaüksustele, sh ka Kaarma Põllu-

majandus OÜ objektidele.

Kaarma Vallavalitsuse 02.04.2009 korraldusega nr 219 (I kd tl 100-103) muudeti 06.05.2008

korraldust, lisades korralduse kirjeldavas osas ja resolutsioonis olevate ehitiste, millele teenin-

dusmaa määratakse, samuti korralduse lisaks oleva piirikirjelduse objektide loetellu ka kruusa-

plats ehitisregistri koodiga 220301415. Korralduse põhjendustes märgiti, et korraldusega nr 195

määratud teenindusmaa hulka kuulus ka nimetatud kruusaplats (mis on märgitud ka sellele kor-

raldusele juurdelisatud plaanil), kuid ametniku eksimuse tõttu jäi see korralduse tekstist välja.

Kaarma Põllumajandus OÜ esitas vallavalitsuse 02.04.2009 otsusele vaide, mis jäeti vallavalit-

suse 03.09.2009 korraldusega nr 364 (I kd tl 119-121) rahuldamata.

Kaarma Vallavalitsuse 06.05.2008 korraldusega nr 196 (I kd tl 14-18, 80-85) määrati Kaarma

vallas, Asuküla külas Kaarma Põllumajandus OÜ-le kuuluva laoplatsi (ehitisregistri kood

220301805) ja lao (ehitisregistri kood 220300921) kordategemise ja MaaRS § 6 lg-ga 31 koos-

kõlla viimise tähtajaks 20.05.2009. Korralduse resolutsioonis sisaldus tingimus, mille kohaselt

juhul, kui Kaarma Põllumajandus OÜ viib eelnimetatud ehitised MaaRS § 6 lg-ga 31 kooskõlla,

siis määratakse kordatehtud ehitistele teenindusmaad järgmiselt:

3-08-1748

5(14)

1) lao juurde 380 m2;

2) laoplatsi juurde 1 567 m2.

8. Kaarma Vallavalitsuse 30.07.2008 korraldusega nr 286 (I kd tl 86-87) jäeti rahuldamata Kaar-

ma Põllumajandus OÜ vaie Kaarma Vallavalitsuse 06.05.2008 korralduste nr 195 ja 196 peale.

9. Kaarma Põllumajandus OÜ esitas 05.09.2008 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kaarma

Vallavalitsuse 06.05.2008 korralduste nr 195 ja 196 tühistamiseks osas, millega jäi määramata

Kaarma Põllumajandus OÜ omandis olevale kruusaplatsile (suurus 6 675 m2, ehitisregistri kood

220301415) teenindusmaa. Vastuseks Tallinna Halduskohtu 13.02.2009 määrusele (I kd tl 52-

53), milles leiti, et tühistamisnõue ei taga kaebaja õiguste kaitset, kuna korraldust teenindusmaa

määramiseks kruusaplatsile või sellest keeldumist ei ole välja antud, muutis kaebaja 27.02.2009

oma nõuet ning taotles Kaarma Vallavalitsuse kohustamist määrata kaebaja omandis olevale

kruusaplatsile (suurus 6 675 m2, ehitisregistri kood 220301415), asukohaga Asuküla, Saare maa-

kond, teenindusmaa kahe kuu jooksul alates antud menetluses tehtava kohtulahendi jõustumisest.

Kaebuse põhjendused:

1)

Kaarma Vallavalitsuse korraldustega nr 195 ja 196 pidi olema lahendatud kõigi endise Ma-

leva töökoja ehitiste ja rajatiste teenindusmaa määramise küsimus, misjärel oleks pidanud järg-

nema ülejäänud osas Paadiku nr A-16 maade õigustatud subjektile tagastamine. Korralduses nr

195 toodud selgitus, et juurdepääsutee küsimus lahendatakse maa tagastamise käigus, näitab, et

korraldustega on ära lahendatud kaebuse esitaja ehitiste juurde kuuluva maa erastamise ulatus.

Puudub alus arvata, et ühe objekti osas toimub eraldi teenindusmaa määramise menetlus ja vas-

tav haldusakt antakse välja hiljem;

2)

Kaebuse esitaja õigusi rikub see, et korraldustest on motiveerimata välja jäetud üks kaeba-

jale kuuluv rajatis – kruusaplats ehitisregistri koodiga 220301415 pindalaga 6 675 m2, kuigi kae-

buse esitaja on varasema menetluse käigus osundanud selle kruusaplatsi teenindusmaa määrami-

se küsimusele;

3)

Vallavalitsuse tellitud ekspertiis, mille aluseks oli teeseadus, ei anna alust jätta platsile tee-

nindusmaa määramata. Osundatud kruusaplats ei ole kunagi pidanud vastama üldkasutatava tee

nõuetele, sest oli mõeldud põllumajandusmasinate seismiseks, materjali ladustamiseks ning

kruusakate pidi vältima raskete masinate pinnasesse vajumist. Neil asjaoludel on kaebaja jaoks

selgusetu läbiviidud ekspertiisi tähendus ja selle järelduste hindamine vastustaja poolt. Ka oli

ekspertiisi (20.06.2008) ja korralduste nr 195 ja 196 andmise ajaks veel saabumata kaebuse esi-

tajale kruusaplatsi korrastamiseks määratud tähtaeg. Eeldades, et lõpuks lahendatakse teenin-

dusmaa määramine kõikide sellel algselt kolhoosiaegsel maaeraldusel asuvate hoonete ja rajatis-

te juurde, on kaebuse esitaja platsi korrastanud (läbikasvanud umbrohu eemaldanud, pinnase

planeerinud ja madalamad kohad täitnud (05.09.2008 kaebus ja selle 27.02.2009 muudatus);

4)

Vastustaja ei ole 02.04.2009 korraldusega kaebuses esitatud nõuet täitnud. Kaebaja soovis,

et vastustaja määraks teenindusmaa kruusaplatsile suurusega 6 657 m2 lisaks korralduses nr 195

toodud ehitiste ja rajatiste juurde teenindamiseks määratud alale, seega ka maa üldsuuruse

muutmist. Nimetatud kruusaplats on rajatis ning see on ehitisregistrisse kantud platsina, sellel on

suurus, mis määrab ära ka teenindusmaa minimaalse ulatuse. Ka kolmanda isiku vastusest kae-

busele nähtub, et kaebaja osundatud asukohas platsile teenindusmaa määramist takistab mitte

see, nagu poleks platsi antud asukohas olnud, vaid see, et plats on hävinud. Korraldusest nr 195

on välja jäänud üks rajatis oma pindalaga tervikuna ning korralduses peab kajastuma arusaada-

valt, milliste objektide teenindamiseks kokku ja millistes välispiirides on maa erastatav. Kruusa-

plats asub väljapool vastustaja poolt tehtud piiriettepanekut. Seega ei ole 10 099 m2 sees vaid-

lusalust platsi. Ka vastustaja on väitnud, et kolmanda isiku vastuseis takistab selle platsi erasta-

mist ning plats ei ole enam rajatisena käsitatav ning selle alla maa erastamiseks pole seaduslikku

3-08-1748

6(14)

alust. Jääb arusaamatuks, kuidas on need seisukohad lubanud arvata vaidlusaluse platsi ikkagi

ülejäänud hoonete teenindusmaa hulka (24.04.2009, 19.07.2010 ja 02.08.2010 seisukohad).

10. Kaarma Vallavalitsus palus jätta kaebus rahuldamata:

1)

Korraldusega nr 195 määratud teenindusmaa 10 099 m2 objektide hulka kuulub ka kruusa-

plats, kuid korralduse tekstis jäi nimetatud objekt ametniku tähelepanematuse tõttu märkimata.

Seda, et laoplats ehitisregistrikoodiga 220301415 kuulub määratud teenindusmaa objektide hul-

ka, on võimalik välja lugeda korraldusele lisatud plaanist ja piirikirjeldusest. Kuna vallavalitsus

muutis 02.04.2009 korraldusega nr 219 06.05.2008 korraldust, tuleks kohtumenetluse lõpetada

(30.03.2009 ja 09.04.2009 esitatud seisukohad);

2)

Haldusmenetluses on kaebajale piisavalt selgitatud, miks ei ole kaebajal alust nõuda kruu-

saplatsi koodiga 220301415 määramist erastatava maa hulka. Seda on tehtud 06.05.2008 korral-

dusega nr 195 ja 03.09.2009 korraldusega nr 364. Vaidlusalune kruusaplats on arvestatud hoo-

neid teenindava 10 099 m2 hulka;

3)

Kuna MaaRS § 10 lg 3 kohaselt määrab teenindusmaa suuruse ja piirid kohalik omavalit-

sus, pole kohtu pädevuses teha vallavalitsusele kaebuses nõutud ettekirjutust;

4)

Vallavalitsus on arvestanud Määruse nr 144 p-ga 4 ja langetanud ehitiste teenindamiseks

vajaliku maa suuruse ja piiride kulgemise osas kaalutletud otsuse. Lisaks on Saare maavanem

11.03.2010 kirjas nr 10-3/2208 jätnud kaebuse esitaja vaide rahuldamata, nõustunud vallavalit-

suse 03.09.2009 korraldusega nr 364 tehtud vaideotsusega ja leidnud, et vallavalitsuse eeltoi-

mingud maa ostueesõigusega erastamisel on seaduslikud (28.06.2010 seisukoht);

5)

Vastuseks halduskohtu 23.03.2011 kirjale, milles nõuti selgitust, mis põhjustel erineb

kruusaplatsi 220301415 asukoht 27.03.2007 valla vanemmaakorraldaja M. Laesi koostatud

asendiplaanil (mis kuulus ilmselt 30.03.2007 korralduse nr 124 juurde) töökoja (120300894) ja

laoplatsi (220301805) vahel ja 20.12.2007 asendiplaanil, mis on vallavalitsuse 06.05.2008 kor-

ralduse nr 195 lisaks, töökoja juures asuva asfaltplatsi (220301419) ja pumbamaja (120300901)

vahelisel alal ja kus asus kruusaplats pindalaga 6675 m2 2006. a, kui vald selle ehitisregistrisse

kandis, selgitas vallavalitsus 30.03.2011 järgmist. Kruusaplatsi ehitisregistrisse kandmisel

18.04.2006 lähtuti kaebuse esitaja 22.03.2006 taotlusest. Kande lisana on fikseeritud kaebaja

poolt vallavalitsusele esitatud 25.12.1979 akt Maleva töökoja ekspluatatsiooni võtmise kohta

koos 1977. aasta heakorrastustööde asendiplaaniga. Sellel plaanil ei määratud ehitiste koordinaa-

te ja kruusaplatsiks loeti kaebaja juhatuse esimehe ütluste alusel esialgselt plaanil olev bensiini-

jaama esine ringtee. Teenindusmaa määramise menetluse käigus tuvastati kruusaplatsi õige asu-

koht ning tehti vastav muudatus töökoja lähiümbruse asendiplaanil. Määruse nr 144 p 4 ja maa-

korraldusseaduse (MaaKS) § 2 ja § 5 lg-st 2 tulenevalt ei ole võimalik ehitisregistrisse kantud

kruusaplatsi ja asfaltplatsi teenindusmaad määrata eraldi, vaid seda tuleb maakorralduse nõuetest

lähtuvalt teha kogumis teiste kaebuse esitaja hoonete ja rajatistega. Seetõttu võttis vallavalitsus

teenindusmaa määramisel aluseks kaebaja esitatud 25.12.1979 aktis toodud heakorrastatud pinna

10 462 m2 (hoonetealuse maata), millest on seoses hoonete müügiga ja erastatava maa pindalast

väljaarvamistega maha arvatud kokku 4 821,1 m2. Lisatud on teenindusmaa piiridesse jäävate

hoonete (pumbamaja, kütusepaagi ruum, töökoda ja hoiukuur) alune maa kokku 1 134,5 m2.

„Vahe 10 099 m2 - (10 462-4821,1+1134,5) = 3 323,6 m2“ on väljapoole platse jäävate hoonete

teenindusmaa koos hoonetealuse maaga ja 5 641 m2 rajatiste (kruusaplats ja asfaltplats) teenin-

damiseks vajalik maa.

11. Kolmas isik H. Sink vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata:

3-08-1748

7(14)

1)

Korralduste nr 195 ja 196 lisadeks olevatele plaanidele on kruusaplats koodiga 220301415

kantud ja ehkki korralduse nr 195 tekstis ei ole seda platsi nimetatud, on platsi alune maa määra-

tud ehitiste teenindamiseks vajaliku maa hulka;

2)

Korralduste nr 195 ja 196 andmisele eelnevas haldusmenetluses kuulas vallavalitsus

06.05.2008 istungil ära nii Kaarma Põllumajandus OÜ kui Helgi Singi esindajad. Istungil oli

kaebuse esitaja põhilises osas nõus korralduste sisuga, tutvus maa plaanidega ja ei esitanud vas-

tuväidet korraldustega määravata maa piiride osas, samuti ei toonud esile, et mingi objekt on väl-

ja jäetud. Nii nähtub Kaarma Vallavalitsuse 30.07.2008 korralduse nr 286 põhjendavast osast;

3)

Kui nõustuda kaebuse esitaja seisukohaga kruusaplatsi asukohast väljaspool korralduste nr

195 ja 196 lisadel näidatud teenindusmaa piire, ei ole vallavalitsus seda maad põhjendatult arva-

nud teenindusmaa hulka. OÜ Ösel Consulting ekspertarvamuses leitakse, et endise töökoja hoo-

nete lähikonnas olev kruusakattega tee ja plats on planeerimise käigus hävitatud ega vasta kruu-

satee seisundinõuetele. Kui seal on kunagi kruusaplats olemas olnud, siis on see praegusel ajal

lagunenud ja kasutusest väljas ning pinnas on läbi platsi planeerimise tasandatud. Sellisele ob-

jektile – tasandatud maatükk – ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramine oleks vastuolus

MaaRS-ga. 1977. a koostatud heakorrastustööde asendiplaanil ei ole sellel alal kruusaplatsi ehi-

tise tähenduses, mistõttu puudub vallavalitsusel MaaRS § 6 lg 31 kohaselt vajadus määrata platsi

korrastamiseks tähtaeg ja alus arvata see ala ehitise teenindamiseks vajaliku maa hulka. Kolmas

isik viitab Riigikohtu 15.12.2004 otsusele asjas nr 3-3-1-57-04;

4)

Riigikohtu üldkogu 25.02.2004 otsusest asjas nr 3-3-1-60-03 (p 38) tulenevalt ei ole hal-

duskohtul üldjuhul võimalik kohustada haldusorganit tegema kohtu poolt kindlaks määratud

diskretsiooniotsust. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramine on antud seadusega kohali-

ku omavalitsuse pädevusse (27.03.2009 seisukoht);

5)

Kuna vallavalitsuse 02.04.2009 korraldusega nr 219 on korralduse nr 195 tekstist ja sellele

lisatud plaanist tulenev ebaselgus kõrvaldatud, siis on teenindusmaa kruusaplatsile määratud ja

taotletud ettekirjutuse tegemise vajadus ära langenud, mistõttu tuleb menetlus lõpetada kuni

31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 24 lg 1 p 4 alusel

(14.04.2009 ja 06.07.2010 seisukohad);

6)

Kaarma Vallavalitsuse 02.04.2009 korraldus nr 219 on jõustunud ja HMS § 60 lg 2 koha-

selt kehtiv igaühele;

7)

Kaebuse esitaja peab vaidlusaluseks kruusaplatsiks platsi, mille kohta maamõõtja Jüri

Koppel kasutab joonises väljendit „kütuselao plats“. J. Koppeli 30.09.2009 seletuskiri, asendi-

plaan ja joonis ei tõenda, et vaidlusalune kruusaplats asuks mujal kui vastustaja korralduste nr

195 ja 196 lisaks olevatel plaanidel märgitud asukohas. Ka J. Koppeli seletuskirjaga (endise kü-

tusehoidla alal on näha vaid betoneeritud pindu, ülejäänu on tasandatud) on tõendatud, et kui

kaebaja poolt väidetud kohas on mingi rajatis asunud, siis nüüdseks on see lagunenud ja pinnas

tasandatud. MaaRS § 6 lg 31 kohaselt ei ole teed ning tehnovõrgud ja –rajatised, mis võimalda-

vad tagastatava maa otstarbekohast kasutamist, rajatised MaaRS tähenduses. Seega puudub kõ-

nealusel alal rajatis, mis takistaks maa tagastamist. Kaebuse esitaja soovitud 16 774 m2 maast 40

% moodustaks teenindusmaa tasandatud maatükile. See oleks vastuolus MaaRS-ga ja maa tagas-

tamise õigustatud subjekti huve jämedalt riivav (02.08.2010 seisukoht).

12. Tallinna Halduskohtu 29.04.2011 otsusega jäeti Kaarma Põllumajandus OÜ kaebus ra-

huldamata ning mõisteti kaebajalt H. Singi kasuks välja menetluskulud summas 425,91 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused:

3-08-1748

8(14)

1)

Põllumajandusühistu Kaarma poolt kaebajale varade üleandmise kohta koostatud akti lisas

nr 8 (toimik nr 2-1-134/05, lk 16) oleva Maleva töökoja põhivahendite loetelu kohaselt kuulus

üleantava vara koosseisu neli hoonet, sh veepumbajaam, tuletõrje veehoidla, masinate pesuplats

(pesukompleks) ja kuur, aga samuti töökoja juurdeehitis, materiaaltehniline ladu, keevitusruum,

remonditöökoda, reservuaar, välisvõrgud ja põllutööriistade hoiuplats. Kaarma Vallavalitsusele

05.12.1997 esitatud „avalduses“ (I kd tl 238 ja 239) soovis kaebaja erastada keevitusruumi, re-

monditöökoja, remonttöökoja juurdeehitise ja materiaaltehniliste ladude alust ja teenindamiseks

vajalikku maad. Kruusaplatsi teenindusmaa erastamise soovi ei ole kaebaja avaldanud;

2)

Kaebaja ekslik seisukoht, et kruusaplats on teenindusmaad käsitlevast vaidlustatud korral-

dusest ka pärast selle muutmist 02.04.2009 vallavalitsuse poolt endiselt pindalaliselt välja jää-

nud, tuleneb asjaolust, et kaebaja ise on Maleva töökoja 1977. a heakorrastustööde asendiplaanil

(I kd tl 46) piiritlenud teenindusmaana erastatava ala nii, et kruusakattega ala piir kulgeb piki

Maleva kolhoosi töökoja maa-ala garaažipoolset osa kuni bensiinijaamani ja kruusaplatsi ala sis-

se jäävad plaanil märgitud keevitushoone, masinate pesuplats ja tee töökojast kuni bensiinijaa-

mani. Samas Maleva töökoja heakorrastustööde asendiplaanil märget kruusaplatsi olemasolu

kohta ei ole (I kd tl 222-223). Kruusaplatsi väidetavas asukohas on plaani tingmärkide järgi hoo-

pis muru ja tee, mis planeeriti asfalteerida. Kuivõrd Maleva töökoja heakorra vastuvõtu akti

juurde 25.12.1979 koostatud lisast nr 1 (I kd tl 233-235) nähtuvalt ei olnud Kingissepa Rajooni

RSN TK Põllumajandusvalitsuse KEO suuteline Kaarma kolhoosile vajalikus mahus bituumenit

eraldama, jäid Maleva töökoja heakorratööd projektlahendusega planeeritud mahus lõpetamata,

st asfaltkattega ala asemel valmis ainult samasugune kruusa- ja killustikukattega plats asukohaga

Maleva töökoja garaaži ja projekteeritava töökoja vahelisel alal ning mustkatteta jäi ka töökoja

ja bensiinijaama vaheline tee ja bensiinijaama esine ringtee (vt joonis I kd tl 236) ehk seesama

ala, mille lülitamist erastatava maa hulka kaebaja taotleb ja mille kohta 03.09.2009 vaideotsuses

nr 364 leiti, et teenindatava maa hulka ei ole arvatud tee (Maleva töökoja heakorrastuse plaanil

näidatud kütusehoidla juurde viiv tee koos ringiga), mis MaaRS § 6 lg 31 kohaselt ei ole rajatis

MaaRS mõistes.

Kaebaja viidatud kohas, kus heakorrastustööde asendiplaani järgi asuvad muru ja tee, ei suutnud

kruusaplatsi tuvastada ka OÜ Ösel Consulting ekspert (I kd tl 88). Et eksperdi poolt uuritud ala

kattub väidetava kruusaplatsi asukohaga, selgub ekspertarvamusele lisatud skeemi (I kd tl 236)

ja 1977. a Maleva töökoja heakorrastustööde asendiplaani võrdlusest, millest tulenevalt ekspert-

arvamuses kajastatud tee on töökojast bensiinijaamani kulgev tee. Seda, et kruusaplats kui selli-

ne antud kohas puudub, näitavad ka sündmuskohas tehtud fotod (I kd tl 225-227). Järeldust, et

kaebaja hüpoteetiline kruusaplats ei saa asuda väljaspool senistes korraldustes aluseks võetud

erastamisele kuuluva maa piire, kinnitab Saare maavanem oma 11.03.2010 vastuses avaldus-

vaidele (I kd tl 140-141), milles nõustub Kaarma Vallavalitsuse 03.09.2009 korraldusega nr 364

„Vaideotsus vastuväitele Kaarma Vallavalitsuse 02.04.2009.a korralduse nr 219 „Kaarma Valla-

valitsuse korralduse nr 195 06.05.2008.a ja korralduse lisaks oleva piirikirjelduse muutmine„

osas“. Ehitisregistri kandel on pelgalt informatiivne tähendus ning registreerimist korraldanud

Kaarma Vallavalitsus võis olla eksituses, juhindudes registreerimisavalduse tegemisel kaebaja

poolt 1977. a Maleva töökoja heakorrastustööde asendiplaanil märgitud viirutatud alast kui kruu-

saplatsi asukohast. Vallavalitsuse võimalikule eksitusele juhib tähelepanu ka vanem-

maakorraldaja Madis Leis, märkides, et 2007. a „käis vaidlus tolleaegse bensiinijaama juurde-

pääsutee tee pärast, et kas see on kruusaplats või ei ole“, ja ilmselt seetõttu võidigi vale registri-

kood plaanile kanda (I kd tl 221);

3)

Seega on vallavalitsus korraldustes nr 195 ja 219 õigesti jätnud kajastamata kruusaplatsi

täiendava pindalaga 6 675 m2.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-08-1748

9(14)

12. Kaarma Põllumajandus OÜ apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada

ja saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule tagasi või alternatiivselt rahuldada uue otsusega

kaebus. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1)

Leides, et apellant ei ole 05.12.1997 esitatud maa erastamise avalduses vaidlusalusele

kruusaplatsile maa erastamist taotlenud, jättis halduskohus märkimata, millist 05.12.1997 aval-

dust on tõendina uuritud. Apellant on sama kuupäevaga esitanud kokku kolm erastamise soovi-

avaldust. Kõik avaldused koostati vallavalitsuse vastavate blankettide täitmisel ning vastavalt

vallavalitsuse soovitustele. Samuti esitas apellant maa erastamise avalduse aastal 2006.

05.12.1997 avalduste koostamisel lähtus apellant pelgalt talle üle antud hoonetest ja avaldustes

on näidatud territooriumil asunud hooned. Kohus ei võimaldanud apellandil avaldada arvamust

selle kohta, et apellandi 05.12.1997 avalduse hindamine võib toimuda apellandi kahjuks, kuna

avalduses ei ole näidatud vaidlusalust platsi kui teenindusmaa objekti. Apellant ei saanud tõen-

dada ega põhistada asjaolu, et on kokku esitanud neli avaldust ning viimase, 2006. a avalduse

esitamine oli vastustaja poolt soovitatud seoses samade poolte vahel toimunud tsiviilvaidlusega

asjas 2-1-134/05. Selles vaidluses kohus tuvastas, et kõik vaidlusalusel territooriumil asuvad

hooned ja rajatised kuuluvad apellandile, kuna omand on tekkinud seaduslikul alusel. Kohtuot-

suses asjas nr 2-1-134/05 osundatud hooned andsid kaebajale õiguse erastada ka nende hoonete

teenindamiseks vajalikku maad ja vastustaja oli kohustatud arvestama kõikide töökoja kompleksi

kuuluvate hoonete ja rajatistega. Samuti oli viidatud otsuses tuvastatud, et hooned ja rajatised on

omavahel ühendatud ja moodustavad ühtse funktsionaalse terviku. Täpsustatud erastamisavaldu-

se esitamisel 21.02.2006 soovis kaebaja viidatud kohtuotsusega tuvastatud asjaoludele tuginedes

erastada maa töökoja kompleksi juurde ühe tervikliku kinnistuna. Lisaks tsiviilkohtus tuvasta-

mist leidnud asjaolule, et erinevad hooned on omavahel ühenduses trassidega, on neid hooneid

ühendavateks rajatisteks ka teed ja platsid. Viimase, 2006. a erastamisavalduse menetlemisel tegi

vastustaja kolmandale isikule teatavaks ka võimaliku otsustuse sisu, et kaebajale erastatakse ühe

tervikuna teenindusmaa kõikide ehitiste ja rajatiste juurde. Kolmanda isiku vastuseisu tõttu jäi

selline korraldus vastu võtmata ja vastustaja asus menetlema kaebaja varasemaid erastamisaval-

dusi vastavalt üksikobjektidele teenindusmaa määramisega;

2)

Kohus jättis kaebuse rahuldamata, kuna luges tuvastatuks, et nii pindalaliselt kui ka regist-

rikande numbriga identifitseeritavat kruusaplatsi ei eksisteeri, kuid samas on tuvastanud, et sel-

les kohas asus muru ja tee, mida plaaniti 1979. a asfalteerida, kuid kuna asfalti soovitud ja pla-

neeritud mahus ei eraldatud, siis asfaltplatsi asemel valmis kruusa- ja killustikkattega plats.

Apellandile on arusaamatu kohtu poolt tuvastatuks peetud asjaolu – kas selleks oli võimalik poo-

lik rajatis – kruusa ja killustikuga kaetud plats – või et isegi sellist platsi üleüldse ei eksisteeri;

3)

OÜ Ösel Consulting ekspertarvamus ei ole tõend platsi puudumise kohta, kuna nimetatud

arvamuses on hinnatud platsi olemasolu TeeS kriteeriumide alusel, kuid TeeS antud vaidlust ei

reguleeri. Lisaks kasutas vastustaja seda eksperthinnangut (kus leiti, et rohi on platsil kruusakat-

test läbi kasvanud) selleks, et anda kaebajale tähtaeg platsi korrastamiseks. Et rajatise korrasta-

miseks anti tähtaeg, on oluline ja vaidluse all mitteolev asjaolu, samas kui kohus tuvastas, et ra-

jatist ei eksisteeri üldse.

13. Kaarma Vallavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

Vastustaja jääb oma varasemate seisukohtade juurde, esitades täiendavalt järgmised vastuväited:

1)

Halduskohus on tõenditena uurinud kõiki apellandi 05.12.1997 esitatud kolme avaldust

maa erastamiseks. Seda kinnitab kohtuotsuse lk 6 viimane lõik, kus on ära toodud apellandi

poolt avaldustes esitatud varade loetelu ning kohtuotsuse lk 7 esimeses lõigus olev viide toimiku

lehekülgedel 238-239 olevatele avalduste koopiatele. Kohtuotsuse lk 6 viimases lõigus olev sõna

„avaldus“ esinemine ainsuses on trükiviga;

3-08-1748

10(14)

2)

Apellandi 21.02.2006 täiendava avalduse esitamine maa ostmiseks juriidilisele isikule kuu-

luvate hoonete juurde tulenes kaebaja soovist ja kohtuotsusest asjas nr 2-1-134/5 ning vastustaja

on sellega korralduste nr 195 ja 219 vastuvõtmisel arvestanud. MaaRS § 10 lg-st 1 tulenevalt on

hajaasustuses paikneva juriidilise isiku ehitiste puhul ostueesõigusega erastatava maa ulatuseks

üksnes ehitiste teenindamiseks vajalik maa. Vastustaja on viidatud korralduste andmisel lähtu-

nud sellest, et maad erastatakse MaaRS alusel ehitiste tarbeks, mis on tegelikkuses olemas ja mi-

da sihtotstarbeliselt kasutatakse või mida on võimalik sihtotstarbele vastavalt kasutada;

3)

Kohus on piisavalt põhistanud otsust, millega tuvastati, et vaidlusalust kruusaplatsi kaebaja

poolt osundatud kohas ei eksisteerinud. Seda tõendavad ka vastustaja poolt kohtule esitatud va-

nemmaakorraldaja M. Laesi seletus ja OÜ Ösel Consulting ekspertarvamus. Rajatis, antud juhul

kruusaplats, peab olema selle omanikule maa ostueesõigust andva objektina lõplikul kujul ka-

vandatud ja ehitatud. See peab olema iseseisev asi iseseisva funktsiooniga.

14. Kolmas isik H. Sink vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

Vastuväited, kordamata halduskohtule esitatut:

1)

Kuigi kohtuotsuse põhjendustes on esmalt analüüsitud kaebaja 05.12.1997 avaldust ainsu-

ses, on lõigu teises osas toodud tõendiviitest võimalik aru saada, et kohus on analüüsinud kõiki

kaebaja 05.12.1997 esitatud avaldusi, käsitades neid ühe avaldusena. Seega on kohtuotsus selles

osas jälgitav ja kontrollitav. Ükski apellandi kolmest 05.12.1997 avaldusest ei sisalda tahteaval-

dust erastada kruusaplats kui eraldiseisva ehitise teenindamiseks vajalik maa. Halduskohtu järel-

dust ei lükka ümber ka neljas, 21.02.2006 avaldus, milles on märgitud, et osaühing soovib osta

maad juriidilise isiku omanduses olevate hoonete juurde, kuid hoonete loetelu avalduses antud ei

ole. Pole kahtlust, et kruusaplats ei ole hoone. Maa erastamise avaldus(t)e kohta selgituse andmi-

sega ei saa muuta avalduse sisu ning seetõttu on põhjendamatu apellandi etteheide, et kohus ei

võimaldanud tal anda avalduste kohta täiendavaid selgitusi;

2)

Pärnu Maakohtu 15.02.2006 otsusega tsiviilasjas nr 2-1-134/05 on kohus tunnustanud

Kaarma Põllumajandus OÜ omandiõigust Saare maakonnas Kaarma vallas Asuküla külas asuva

endise Maleva remonditöökoja koosseisu kuulunud kuurile, veepumbajaamale, tuletõrje vee-

hoidla ja masinate pesukompleksile. Kruusaplatsi kohtulahendi resolutsioonis eraldi ehitisena

nimetatud ei ole. Maakohtu otsusega on lahendatud omandiõiguse tunnustamise nõue ehitistele,

kuid ei ole lahendatud ehitiste teenindamiseks vajaliku maa küsimust;

3)

Kolmas isik soovib, et apellandi ehitistele määratakse teenindusmaa mitte suurimas, vaid

vähimas tarvilikus ulatuses ning kolmandale isikule tagastatakse endise Paadiku talu nr A-16

maa võimalikult endistes piirides ja suuruses ja et maa tagastamise menetlus viidaks lõpule või-

malikult kiiresti;

4)

OÜ Ösel Consult eksperdiarvamus on kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 16 lg 1 ning tsi-

viilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 ja 293 lg 2 järgi lubatav tõend (eriteadmistega isiku

kirjalik arvamus), mida halduskohus on teiste tõenditega kogumis õigesti hinnanud;

5)

Apellant nõuab teenindusmaa määramist kujutletavale kruusaplatsile. Maa erastamise õi-

guse realiseerimiseks peab erastataval maal paiknema tegelik, füüsiliselt tajutav ehitis või peab

olema ehitise püstitamiseks seaduslikus korras välja antud ehitusluba. Maa ostueesõigusega eras-

tamine ei ole lubatav kujuteldavale ehitisele (MaaRS § 6 lg-d 3-33). Isegi kui kaebaja poolt kir-

jeldatud asukohas väidetav kruusaplats asuks, ei annaks see alust kaebust rahuldada, sest MaaRS

§ 6 lg 31 esimese lause kohaselt ei ole teed ning tehnovõrgud ja -rajatised, mis võimaldavad ta-

gastatava maa otstarbekohast kasutamist, rajatised MaaRS tähenduses. Selliste rajatiste olemas-

olu ei saa olla takistuseks maa tagastamisel. Seega on halduskohus jõudnud õigele järeldusele, et

3-08-1748

11(14)

Kaarma Vallavalitsus on teenindusmaa määramist käsitlevates korraldustes õigesti jätnud kajas-

tamata kruusaplatsi täiendava pindalaga 6 675 m²;

6)

Arvestades seda, et käesolevas haldusasjas on kaebus menetlusse võetud 27.02.2009, kus-

juures algne kaebus on esitatud 05.09.2008, ning käesolevat haldusasja on menetletud juba üle

kolme aasta, võib asja tagasisaatmine halduskohtule uueks läbivaatamiseks riivata menetlusosa-

liste õigust efektiivsele menetlusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

15. Ringkonnakohus on seisukohal, et Kaarma Vallavalitsuse 05.06.2008 korraldustega nr 195

ja 196 on ammendavalt kindlaks määratud Kaarma Põllumajandus OÜ Maleva töökoja komp-

leksi kuuluvate ehitiste teenindusmaa. Sellele viitab mh apellandi ja kolmanda isiku poolt valla-

valitsusele 30.03.2007 korralduse nr 124 peale esitatuid vaiete menetlemisel väljendatud vallava-

litsuse seisukoht, et otstarbekas on määrata teenindusmaa kogu hoonete kompleksile, millest

ringkonnakohus saab aru selliselt, et Maleva töökoja ehitistele teenindusmaa määramise küsimus

sooviti lahendada ühekorraga. Miski ei anna alust arvata, nagu oleks korralduste nr 195 ja 196

näol tegemist osahaldusaktidega HMS § 52 lg 1 p 1 mõttes ja mingite apellandi ehitiste juurde

teenindusmaa määramise küsimus jäetud otsustamiseks järgnevate haldusaktidega.

16. Seetõttu on halduskohus 13.02.2008 määruses kaebuse esitajale ebaõigesti selgitanud, nagu

ei võimaldaks korralduste nr 195 ja 196 tühistamise taotlus kaitsta kaebuse esitaja õigusi ja tu-

leks tagastada, kui kaebuse esitaja jääb selle nõude juurde. Kaebuse esitaja eesmärgi, et tema

omandis olevate ehitiste juurde määrataks teenindusmaad suuremas ulatuses kui korraldustega nr

195 ja 196 sätestatud, saavutamiseks on tal vaja, et kohus tühistaks need haldusaktid, millega on

teenindusmaa küsimus siduvalt määratud kindlaks teisiti. Niisiis oleks käesolevas asjas kaebaja

eesmärgi suhtes kohane kaebus nõuetega tühistada Kaarma Vallavalitsuse 06.05.2008 korraldus

nr 195 tervikuna ja korraldus nr 196 osas, mis puudutab teenindusmaa määramist (resolutsiooni

p 2) ja teha Kaarma Vallavalitsusele ettekirjutus lahendada kaebuse esitajale kuuluvate Maleva

töökoja kompleksi ehitistele teenindusmaa määramise küsimus uuesti.

17. HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub

nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Apellandi esindaja selgitas 15.03.2012 kohtuistun-

gil, et juhindus nõuete formuleerimisel halduskohtu 13.02.2008 määruses antud selgitusest. See-

tõttu tõlgendab ringkonnakohus asjas esitatud kaebust p-s 16 nimetatud viisil, mis on kooskõlas

kaebuse esitaja juba kohtusse pöördumisel avaldatud tahtega.

II

18. Vaidlusaluse maa näol on tegemist väljaspool linna piire asuva õigusvastaselt võõrandatud

maaga, millel paiknevad juriidilisest isikust kaebuse esitaja hooned ja rajatised. MaaRS § 10 lg 1

sätestab, et väljaspool linna piire ei tagastata riigi, kohaliku omavalitsuse või juriidilise isiku

hoonete või rajatiste alust ning nende teenindamiseks vajalikku maad, kui õigustatud subjekt

ning praegune ehitiste omanik ei lepi kokku maale hoonestusõiguse seadmises ehitiste omaniku-

le või ehitiste võõrandamises õigustatud subjektile. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt määrab ehitise

teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega

kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. MaaRS § 10 lg 3 alusel an-

tud Määruse nr 144 p 4 alap-de 1 ja 2 kohaselt tuleb sellise kaalutlusotsuse tegemisel arvestada

mh järgmist: 1) ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse kooskõlas maakorralduse nõuete-

ga ja 2) ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev

vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise

3-08-1748

12(14)

(remont jms), ohutu ekspluateerimise (avarii-, pääste- ja sanitaarkujad) ning füüsilise säilimise.

Määruse nr 144 p 4 alap-ga 2 samasisuline regulatsioon sisaldub ka MaaRS § 6 lg 33 esimeses

lauses, mis sätestab, et ehitise (ehitiste kompleksi) teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse

ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtots-

tarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise. Nende tingi-

muste täitmine eeldab ehitisele otstarbeka juurdepääsu tagamist, mis ühtlasi on maakorralduse

nõudeks MaaKS § 5 lg 2 p 4 kohaselt. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride

määramine on seega kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb kaalutluse võimalikult vähe kahjustada

selle maa tagastamise õigustatud subjekti huve, kõrval arvestada ka maakorralduse nõuete ja ehi-

tise omaniku huviga ehitise sihtotstarbelise kasutuse suhtes. Teenindusmaa määramise kaalut-

lusotsuse õigsus sõltub sellest, kas kaalumisel on arvestatud asjakohaseid aspekte ja õigusnorme

ning saavutatud tasakaal maa tagastamise ja teenindusmaa ostueesõigusega erastamise õigusta-

tud subjektide huvide vahel.

19. Halduskohus, vastustaja ja kolmas isik on keskendunud küsimustele, kas kaebuse esitaja on

ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamise taotlustes nimetanud sellist ehitist nagu kruusa-

plats pindalaga 6 675 m2 ja ehitisregistri koodiga nr 220301415, kas nimetatud kruusaplatsi näol

on tegemist rajatisega MaaRS § 6 lg-te 3 ja 31 mõttes, mis seisukorras see rajatis on, kus see

asub ja kas see on hõlmatud korraldusega nr 195 määratud teenindusmaaga. Ringkonnakohtu

arvates ei ole need küsimused korralduste nr 195 ja 196 õiguspärasuse seisukohalt määrava täht-

susega.

20. Kruusaplats registrikoodiga 220301415 asub apellandi arvates seal, kus on selle platsi asu-

koht valla vanemmaakorraldaja M. Laesi 27.03.2007 koostatud töökoja lähiümbruse plaani (I kd

tl 190) järgi. Võrreldes M. Laesi 27.03.2007 koostatud plaani Kaarma Vallavalitsuse 06.05.2008

korralduste nr 195 ja 196 lisaks olevate asendiplaanidega (I kd tl 68, 79, 85) ilmneb, et apellandi

väidetav kruusaplatsi nr 220301415 asukoht jääb korraldusega nr 195 apellandile kuuluvale re-

monditöökojale (registrikood 120262184), hoiukuurile (registrikood 120262193), kütusepaagi

ruumile (registrikood 120300894), pumbamajale (registrikood 120300901), laoplatsile (registri-

kood 220300980) ja asfaltplatsile (registrikood 220301419) määratud teenindusmaa ja korraldu-

sega nr 196 apellandile kuuluvale laoplatsile (registrikood nr 220301805) selle kordategemise

tingimusel määratud teenindusmaa vahele. Tegemist on alaga, kus 1977. a heakorrastustööde

asendiplaani (I kd tl 46, 222-223) kohaselt paikneb nn bensiinijaama esine ringtee, mis ühendab

plaanil näidatud bensiinijaama (mille asukohale vastab käesoleval ajal korralduses nr 196 käsit-

letud laoplats registrikoodiga nr 220301805) Maleva töökoja kompleksi ülejäänud ehitiste ja ra-

jatistega, sh nendega, millele määrati teenindusmaa 06.05.2008 korraldusega nr 195.

21. Korraldusega nr 196 määratud teenindusmaale pole juurdepääsu üheltki apellandi omandis

olevalt kinnistult, korraldusega nr 195 määratud teenindusmaalt ega avalikult kasutatavalt teelt.

Juurdepääsu puudumisel laoplatsile, millele korraldusega nr 196 teenindusmaa määrati, poleks

apellandil võimalik seda ehitist sihtotstarbeliselt kasutada. Apellant on teenindusmaa määramisel

korduvalt avaldanud soovi, et tema ehitisi käsitletakse ühtse kompleksina, millest kõigile taga-

takse juurdepääs tee kaudu (vt vaie vallavalitsuse 30.03.2007 korralduse nr 124 peale I kd tl 38-

40, 22.10.2007 kiri vallavalitsusele I kd tl 28-29, vaie vallavalitsuse 17.01.2008 korralduse nr 19

peale I kd tl 23-24). Tõendatud ei ole kolmanda isiku väide, nagu oleks apellant korraldustele nr

195 ja 196 andmisele eelnenud ärakuulamisel olnud teenindusmaa korraldustega sätestatud kujul

määramisega nõus. Nii korralduse nr 195 kui ka 30.07.2008 vaideotsuse nr 286 põhjendustes

märgitakse, et apellandi esindaja K. Hiiuväin ei ole teenindusmaa määramise korralduse eelnõu-

ga nõus kartusel, et tal puuduvad juurdepääsuteed paarile objektile üle õigusvastaselt võõranda-

tud maa. Seetõttu järeldab kohus korralduse nr 196 ja vaideotsuse nr 286 põhjendustes toodud

väitest, et K. Hiiuväin oli nõus korralduse nr 196 sisuga, üksnes K. Hiiuväina nõustumist korral-

3-08-1748

13(14)

duses nr 196 nimetatud ehitised korralduses toodud tähtajaks korda tegema, mitte aga nõusolekut

korraldustega nr 195 ja 196 kokku määratud teenindusmaa suuruse ja piiridega.

22. Korralduste nr 195 ja 196 põhjendustes märgiti, et teed ja tehnovõrgud, mis võimaldavad

tagastatava maa otstarbekat kasutamist, ei kuulu MaaRS § 6 lg 31 alusel teenindusmaa hulka,

juurdepääsud ehitistele ja rajatistele lahendatakse AÕS § 172-184 alusel seatavate servituutidega

ja kolmandale isikule maa tagastamise korraldusse lisatakse kohustus tagada juurdepääs naaber-

maaüksustele, sh apellandile kuuluvatele objektidele. Sellest ja vastustaja kohtus esitatud selgi-

tustest võib järeldada, et apellandi soovi hõlmata apellandi väidetud kruusaplatsi alune maa tema

ehitiste teenindusmaaga ei rahuldatud seetõttu, et leiti, nagu välistaks selle MaaRS § 6 lg 31, mil-

le kohaselt ei ole selle kruusaplatsi näol tegemist rajatisega, millele saaks teenindusmaad määra-

ta. Selline seaduse tõlgendus on ekslik. Esiteks ei ole vallavalitsus korraldustes nr 195 ja 196

põhjendanud, miks ei saa arvesse võtta apellandi soovi määrata teenindusmaa kogu hoonete

kompleksile, kui vallavalitsus ise on teenindusmaa määramise menetluses korduvalt märkinud,

et see oleks otstarbekas (vt vallavalitsuse 07.06.2007 vastuskiri apellandile I kd tl 36, vallavalit-

suse 16.08.2007 korraldus nr 305 I kd tl 34-35). Seega on vallavalitsuse lähtealus teenindusmaa

määramisel vastuoluline ja arusaamatu. Maleva töökoja käsitlemisel ehitiste kompleksina ei vaa-

deldaks selle hoonete ja rajatiste vahelisi juurdepääsuteid individuaalsete rajatistena, millele tu-

leks teenindusmaa määrata, ning need hõlmataks kompleksi muude hoonete ja rajatiste teenin-

damiseks vajaliku maaga. Ka juhul, kui korralduses nr 196 käsitletud laoplatsi nr 220301805

vaadelda teenindusmaa määramise aspektist iseseisva rajatisena, oleks võimalik vaidlusalune

maa vähemalt osaliselt hõlmata selle rajatise teenindamiseks vajaliku maa hulka sellele rajatisele

juurdepääsu tagamise põhjendusel. Teiseks ei peeta MaaRS § 6 lg 31 esimeses lauses silmas iga-

suguseid teid ja tehnovõrke ning -rajatisi, vaid üksnes selliseid, „mis võimaldavad tagastatava

maa otstarbekat kasutamist“. Sätte mõte seisneb selles, et maa tagastamist ei takista selline raja-

tis, mille funktsioon seisneb peamiselt sama maa teenindamises.

23. Seega on vaidlustatud korraldustes ebaõigesti lähtutud sellest, nagu ei võimaldaks seadus

apellandile teenindusmaad määrata apellandi soovitud kujul. On võimalik, et seaduse õigel tõl-

gendamisel oleks jõutud maakorralduse nõuete seisukohalt paremale ning maa erastamise ja ta-

gastamise õigustatud subjektide huve tasakaalustatumalt arvestavale tulemusele. Vaidlusalune,

korraldustega nr 195 ja 196 määratud teenindusmaade vaheline ala võimaldab kolmandal isikul

tema õuemaalt pääseda otse tema kasutuses olevale põllumaale (vt apellandi 08.05.2008 ettepa-

nekule kokkuleppe sõlmimiseks lisatud plaan I kd tl 94), kuid selle maa erastamisel apellandile

säilib nende kolmanda isiku kasutuses olevate maatükkide vaheline ühendus avalikult kasutatava

tee kaudu. Selline ühendus puudub aga korraldustega nr 195 ja 196 määratud teenindusmaade

vahel. Seetõttu ei ole vallavalitsuse valitud lahenduse põhjendamiseks piisav ka viide servituudi

seadmise võimalusele või maa tagastamise korralduses kolmandale isikule juurdepääsu tagamise

kohustuse panemine. Vallavalitsus ei ole selgitanud, kuidas kavatseb ta maa tagastamise korral-

dusega sellise kohustuse kolmandale isikule panna. Sellise kohustuse panemisel kolmandale isi-

kule maa tagastamise haldusakti kõrvaltingimusena HMS § 53 lg 1 p 2 ja lg 2 p 2 või 3 alusel

kehtiks see üksnes kolmanda isiku suhtes ega oleks seetõttu maakorralduse nõuete täitmiseks

piisav. Servituudi seadmine aga on kolmanda isiku vastuseisu puhul keerukas, sest eeldab asja-

õiguslepingu sõlmimist (AÕS § 173 lg 1).

24. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et Kaarma Vallavalitsuse 06.05.2008 korraldus-

tega nr 195 ja 196 teenindusmaa suuruse ja piiride määramine oli õigusvastane.

III

25. Eeltoodud põhjendustel kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele. Tallinna Halduskohtu

otsus tuleb tühistada ja asjas tuleb teha uus otsus, millega rahuldatakse kaebus ja tühistatakse

3-08-1748

14(14)

Kaarma Vallavalitsuse 06.05.2008 korraldus nr 195 tervikuna ning 06.05.2008 korraldus nr 196

osas, millega määrati ehitiste teenindusmaa (resolutsiooni p 2). Kaarma Vallavalitsusele tuleb

teha ettekirjutus otsustada apellandile kuuluvate Maleva töökoja kompleksi ehitistele teenindus-

maa määramise küsimus uuesti.

26. HKMS § 109 lg 4 ja § 108 lg 1 kohaselt tuleb asjas uue otsuse tegemise tõttu muuta ka me-

netluskulude jaotust. Halduskohtu otsusega jäeti kaebuse esitaja menetluskulud kaebaja enda

kanda ja mõisteti temalt välja kolmanda isiku menetluskulud. Kuna ringkonnakohus teeb uue

otsuse kaebuse esitaja kasuks, on kaebuse esitajal õigus menetluskulude väljamõistmisele vas-

tustajalt ning temalt halduskohtu poolt välja mõistetud kolmanda isiku menetluskulud jäävad

kolmanda isiku enda kanda.

Esimese astme kohtu menetluses taotles apellant vastustajalt menetluskulu väljamõistmist sum-

mas 594,35 eurot – esindajatasu 578,36 eurot ja riigilõiv 15,98 eurot. Taotluse esitamise ajal

kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku tõlgendamisel on Riigikohtu praktikas välja kujune-

nud järjekindel seisukoht (vt 09.03.2009 otsus haldusasjas nr 3-3-1-94-08, p 21), et teiselt poo-

lelt mõistetakse välja üksnes reaalselt kantud (tasutud) menetluskulud. Menetluskulude välja-

mõistmiseks ei piisa sellest, kui advokaat kinnitab õigusabikulude kandmist. Menetluskulude

kandmine peab olema tõendatud kuludokumentidega, kust nähtub, et menetluskulud on menet-

lusosalise poolt reaalselt kantud. Arve ja advokaadi kinnitus arve tasumise kohta ei ole piisav

tõend.

Menetluskulude väljamõistmise taotlusele (I kd tl 260-261) lisas kaebuse esitaja esindaja esinda-

jatasu kandmise tõendamiseks kulude aruande ja advokaadibüroo arved (I kd tl 263-264), ning

kinnitas, et menetluskulu on kantud. Kuludokumentide hulgas ei sisaldu tõendit arvete tasumise

kohta (kassa sissetuleku order, maksekorraldus või pangaväljavõte). Seetõttu ei kuulu taotlus

esindajatasu väljamõistmiseks rahuldamisele. Riigilõivu tasumises seisnev menetluskulu on

tõendatud summas 80 krooni (5,11 €, vt maksekorraldus I kd tl 13). Selles osas kuulub esimese

astme kohtu menetluskulude väljamõistmise taotlus rahuldamisele.

27. Apellatsioonimenetluses esitas apellant taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas

375,97 €. Taotluse kohaselt seisnevad menetluskulud apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivus

15,97 € ja esindajatasus seoses osalemisega ringkonnakohtu 15.03.2012 istungil. Esindajatasu ja

riigilõivu kandmine on tõendatud maksekorraldustega. Arvele nr 120095 lisatud aruande koha-

selt on esindajatasu 360 € (sh käibemaks 60 €) arvestatud 2,5 töötunni pealt hinnaga 120 € tund.

Ringkonnakohtu 15.03.2012 istung algas kell 14:03 ja lõppes kell 15:19. Seetõttu tuleb esindaja-

tasu vähendada ühe tunnile vastava summa ehk 120 € võrra.

Kuna otsust ei tehta kolmanda isiku kasuks, jääb rahuldamata kolmanda isiku taotlus apellandilt

apellatsioonimenetluse kulu 1056 eurot (esindajatasu) väljamõistmiseks.

Lauri Madise

Kaire Pikamäe

Silvia Truman