2-12-11068/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-12-11068 Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 20.aprill 2012 kell 15.00 Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasi N.A. hagi V.A.i vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: N.A. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx-xx, xxxxx); Kostja: V.A. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx – x, xxxxx) Kohtuistung 12.aprill 2012 Istungil osalesid Hageja N. A.a, kostja V. A., hageja tõlk M. K.

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada N.A. hagi V.A.i vahel sõlmitud abielu, mis registreeriti Pärnu Linna Perekonnaseisuosakonnas xx xx xxxx kande nr xxx all.

3. Menetluskulud jäävad kulu kandnud menetlusosalise enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

16.03.2012 N.A. esitas Pärnu Maakohtule hagi abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte xx xx xxxx sõlmitud abielu lõppenud ning alates 2011.a maikuust ei ela hageja ja kostja koos. Hageja soovib abielu lahutada, kuna kostjal on alates 2011 maikuust uus elukaaslane.

Kokkulepitud ajal kostja perekonnaseisuosakonda lahutust vormistama ei tulnud, mistõttu tuleb abielu lahutada kohtus. Abielust sündinud poeg on täisealine. Hageja palub abielu lahutada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv. Samuti hageja taotleb jätta tema perekonnanimeks pärast lahutust A.a.

KOSTJA VASTUS

04.04.2012 kirjalikus vastuses kostja on abielu lahutamisega nõus ja palub riigilõivu jätta hageja kanda.

KOHTUISTUNG

12.04.2012 kohtuistungil jäid mõlemad pooled selle juurde, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, abielu taastamine ei ole võimalik ja abielu tuleb lahutada. Kostja selgitas, et pooled ei ela tegelikult koos juba 5 aastat. Abielu purunemise põhjuseks peab kostja tekkinud finantsprobleeme. Kostja tunnistas, et tal on suhted teise naisega, kuid eitas kooselu temaga. Kostja selgitas, et ei olnud nõus lahutama perekonnaseisuasutuses, kuna varaliste kohustuste jagamises kokkuleppele ei hagejaga ei jõutud. Kostja ei öelnud hagejale 5 aastat tagasi, et lahkub perekonna juurest ja poolte abielu on lõppenud. Hageja selgitas, et ei pea kooselu lõppemiseks olukorda, kus kostja käis abikaasade ühises kodus ja ööbis seal. Lõplikult lahkus kostja pere juurest ja asus mujale elama alles xxxx.a mais.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära pooled ning vaadanud läbi kirjalikud seisukohad, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb lahutada. Ühisvara jagamist kohtu poolt pooled ei soovinud ja vastavat hagi ei ole kohtule esitatud, mistõttu kohus poolte varalisi suhteid puudutavaid seisukohti ei arvesta.

Perekonnaseaduse (PKS) § 63 järgi abielu lõppeb muu hulgas lahutusega. PKS § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Abielu lahutamisega kokkuleppel perekonnaseisuasutuses kostja ei nõustunud. Seega tuleb abielu lahutada kohtus.

PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 järgi eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

N.A. ja V.A.i abielu sõlmiti xx xx xxxx Pärnus. Abielu on registreeritud Pärnu linna perekonnaseisuosakonnas, kanne nr xxx. Abielust sündinud laps on täisealine. Pooled kohtus kinnitasid, et nende abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, kuid pooltel ei ole ühist seisukohta abielusuhete lõppemise aja osas. Kostja väidetel lõppes abieluline kooselu 5 aastat tagasi, hageja leiab, et abielu lõppes xxxx.xxxx, kui kostja asus mujale elama. Kostja kinnitas, et tal on praegusel ajal suhted teise naisega. Abielusuhete taastamist kumbki pool võimalikuks ei pea ega soovi. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seetõttu kohus jätab menetluskulud kulu kandnud poolte endi kanda, seega hagi esitamisel tasutud riigilõiv jääb hageja kanda. Hageja on hagiavaldusele lisanud ka abielu perekonnaseisuasutuses lahutamise eest tasutud riigilõivu kviitungi. Kohus selgitab hagejale, et kohtuvälise toimingu tegemise eest tasutud riigilõiv ei ole tsiviilkohtumenetluses menetluskuluks, mille väljamõistmist kostjalt hageja saaks nõuda. Kohus selgitab, et riigilõivuseaduse § 328 järgi tuleb riigilõivu 25,56 eurot tasuda abielulahutuse kande tegemise eest perekonnaseisuasutuses. Kuna poolte abielu perekonnaseisuasutuses ei lahutatud ning seega ei tehtud ka lahutuse kannet, võib hagejal olla õigus nõuda riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotlusega tuleb pöörduda selle asutuse poole, kelle toimingu eest riigilõivu tasuti (praegusel juhul Pärnu Maavalitsus).

Heli Käpp Kohtunik