Legislator Case Law & Legislation
2-11-45712/10 AI generated

2-11-45712/10 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-11-45712/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: OG(isikukood XXX, elukoht XXX); VM(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: GM(isikukood XXX, elukoht XXX); Lahutada GM ja OG abielu, mis on registreeritud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, abieluakt nr.XXX.

Legislator headnote

AI generated

2-11-45712/10 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(2)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht

26. märts 2012. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-11-45712

Tsiviilasi OG hagi GM vastu abielu lahutamiseks ja lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: OG(isikukood XXX, elukoht XXX); VM(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: GM(isikukood XXX, elukoht XXX);

kohtuistungi toimumise aeg

26.märts 2012.a. Kohtuistungil osalesid hageja OG ja kostja GM

RESOLUTSIOON

1. Hagi abielulahutuse nõudes rahuldada.

2. Lahutada GM ja OG abielu, mis on registreeritud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, abieluakt nr.XXX.

3. Lõpetada menetlus lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudes.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

2(2)

Hageja taotleb lahutada poolte abielu, mis on registreeritud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis. Abielust on sündinud poeg VM – XXX.a. Abielulised suhted poolte vahel lõppesid 2009.a. Hageja lahkus lapsega kostja juurest, sest ei suutnus ühist elu jätkata kostja poolt alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamise tõttu. Poeg elab koos emaga. 2010.a. suvel esitasid abikaasad avalduse abielu lahutamiseks perekonnaseisuametis. Lahutus jäi vormistamata, kuna kostja perekonnaseisuametisse ei ilmunud. Hagiavalduses hageja taotleb kostja ja lapse suhtlemiskorra kindlaksmääramist, et välistada selleteemalisi vanemate vaidlusi. 17.märtsil 2012.a. on OG esitanud kohtule avalduse, milles loobub nõudest lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Kostja suhtes on algatatud kriminaalasi kostja poolt hageja suhtes vägivalla tarvitamise fakti suhtes ja kohtumäärusega 16.02.2012.a. on kohaldatud ajutine lähenemiskeeld, millega on GM keelatud läheneda oma abikaasale ja pojale ning nendega suhelda.

Kostja vastus

Kostja kinnitab, et abielulised suhted lõppesid kolm aastat tagasi, nõustub abielulahutusega, kuid väidab, et kõiges on süüdi hageja. Soovib esitada avaldust ühisvara jagamiseks, et osa võlgadest jääks hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Pooled on omaks võtnud, et elavad eraldi kolme aasta jooksul Hageja leppida ei soovi. Kohtumäärus kostja suhtes abikaasa ja lapse suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks näitab, et poolte suhted on halvad ja abielulisi suhteid taastada ei ole võimalik. Seetõttu on kohus jõudnud järeldusele, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Hagi abielulahutuse nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja avalduse isa ja lapse suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudest loobumise kohta võtab kohus vastu ja selles osas kuulub menetlus lõpetamisele. Tulenevalt TsMS § 164 lõikest 1 tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtunik