2-11-15680/15 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-11-15680

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2012.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-15680 Tsiviilasi TL hagi ALvastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja KL(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja ML (isikukood XXX, elukoht XXX, XXX); Kostja AL(isikukood XXX, elukoht XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista AL igakuine elatis pojale TL(sündinud XXX.a) tema ülalpidamiseks summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot alates 06.04.2011.a kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a või elatise suuruse muutmiseni.

3. Merje Lauril on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (13.04.2012.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

KLesitas 13.06.2011.a pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse AL vastu elatise nõudes. Pärnu Maakohtu 13.06.2011.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. KL esitas 06.07.2011.a kohtule hagi AL vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elab KL koos ema ja õega maal amortiseerunud taluhoones. ML on töötu, kasvatab üksi kahte alaealist last, arveid tasub abirahadest ja toitutakse peamiselt ise kasvatatud aiasaadustest. Tasuva töö leidmine on hageja esindajal raskendatud, kuna lähikonnas ei ole talle sobivat tööd ja lähim ühistransport liigub 10 km kauguselt. Et T saaks käia 6 km kaugusel asuvas

2-11-15680

2(3) lasteaias, on teda vaja sinna autoga sõidutada, mis teeb juba bensiini tarbeks rahalist kulu umbes

100 eurot kuus, millele lisandub lasteaia tasu ca 40 eurot kuus, elektrile kulub talvel kolme inimese peale 70-110 eurot kuus. Kostja ei ole lapse kasvatamises ja ülalpidamises osalenud 2006.a alates. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimumsummas (139 eurot). Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega.

KOSTJA VASTUS

Kostjal esitas 10.02.2012.a kohtule vastuse, mille kohaselt on hagist nõutud summa liiga suur. Kostja kasvatab üksi last ning töötab miinimumpalga eest. Lisaks elamiskuludele tuleb kostjal tasuda ka lapsehoidjale ning raha kulub ka tööle käimiseks. Kostja on nõus asja menetlemisega kirjalikus menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastusega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Poolte ühine poeg T on sündinud XXX.a. Lapse vanemad elavad eraldi. Pooltel on lapse ühine hooldusõigus. Kostja lapse ülalpidamises osalenud ei ole. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta.

Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud minimaalsuuruses. Kostja nõuet ei tunnista, sest leiab, et nõue on liiga suur, lisaks leiab kostja, et sünnitunnistus üksi lapse isadust ei tõenda.

Tulenevalt PKS § 84 lg 1 p 2 on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on isaduse omaks võtnud. Kostja on küll märkinud, et kahtleb oma isaduses, kuid vastavasisulist nõuet (vastuhagi) kohtule, et lapse isadus vaidlustada, kostja kohtule esitanud ei ole. TL sünniakti on lapse isana märgitud AL kostja enda avalduse alusel, seega on tuvastatud, et laps põlvneb kostjast.

PKS § 102 lg 2 kohaselt võib mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230

2-11-15680

3(3) lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

Kostja on välja toonud, et ta kasvatab üksinda XXX.a sündinud LAL ning ta teenib miinimumpalka. Kuna lapse vanematel on lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused, saab kostja LAL ülalpidamist nõuda ka oma teise lapse emalt. Kostja on esitanud kohtule AS-i EVja AS-i EG arved, mille saajateks ei ole märgitud kostja, vaid AL. Seega seab kohus kahtluse alla, et kostja elab XXX, Tartu vallas üksinda. Lisaks arvestades eelnimetatud arvete summasid (AS-i EG 11.11.2011.a arve nr XXX summas 288,02 eurot), ei ole reaalne, et kostja enda poolt teenitavast töötasust (väidetavalt miinimumpalgast) on võimalik igakuiselt ainuüksi arveid tasuda. Kohus on seisukohal, et kuna kostjal on ilmselt ka muid sissetulekuid, ei pruugi kostjapoolne väide, et tema ainsaks sissetulekuks on 290 euro suurune kuupalk, kajastada kostja tegelikku majanduslikku seisu.

Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Varaliste kohustuste võtmisel peab vanem arvestama, et võetav kohustus võimaldaks tal nõuetekohaselt lapse ülalpidamiskohustust täita. Seega kostja ei ole kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada ülalpidamiskohustuse täitmine.

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Tulenevalt TsMS § 486 lg 4 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, kui hagi võetakse menetlusse kuue kuu jooksul makseettepanekule vastuväite esitamises alates.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus elatise välja alates 06.04.2011.a.

Kuna pooled kohtuväliste menetluskulude väljamõistmist teineteiselt ei taotlenud ja kohtukulusid riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole, ei jaota kohus kohtuotsusega poolte menetluskulusid.

Kohtunik