2-11-33993/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-11-33993

1(4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht

5. aprill 2012.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-33993 Tsiviilasi MPja MPhagi KP vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2502 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I MP(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja II MP(isikukood XXX, elukoht XXX); Hagejate seaduslik esindaja MP(isikukood XXX, elukoht XXX, elektronpost XXX); Kostja KP(isikukood XXX, elukoht XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista KP igakuine elatis pojale MP (sündinud XXX.a) tema ülalpidamiseks summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot alates 15.01.2011.a kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a.

3. Välja mõista KP igakuine elatis tütrele MP (sündinud XXX.a) tema ülalpidamiseks summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot alates 15.01.2011.a kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a.

4. MP on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (05.04.2012.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGEJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. MPja MPesitasid 19.07.2011.a Harju Maakohtule hagi KPvastu elatise nõudes. MPja KP kooselust sündisid XXX.a kaksikud M ja M P . Poolte suhted halvenesid ning 2010.a detsembrikuus koliti lahku. MP jäi lastega elama poolte endisesse ühisesse elukohta. Peale lahkukolimist elasid lapsed mõnda aega ka kostja juures, paar nädalat detsembrikuus. Alates

2-11-33993

2(4) 2010.a jõuludest on lapsed MP igapäevasel kasvatusel ning ülalpidamisel. Kostja laste ülalpidamiseks elatist maksnud ei ole. Laste vajadused kokku on igakuiselt 1) söök 150 eurot, 2) riietus 100 eurot; 3) eluasemekulud 66,95 eurot, millest elekter 50 eurot, veekulu 14,90 eurot, prügivedu 2,05 eurot; 4) sidekulud 14,88 eurot, millest televisioonikulu 6,74 eurot, internet 8,14 eurot), 5) lasteaiatasu 121,50 eurot; 6) treeningute tasu 38,05 eurot – M käib sulgpalli trennis (12,78 eurot) ja laulmas (7,76 eurot), M tantsutrennis (17,60 eurot); 7) hügieenija pesemistarbed, juuksur 10 eurot), 8) raamatud, mänguasjad 20 eurot, 9) teater, kino 15 eurot, 10) sõprade sünnipäevad 15 eurot, 11) ravimid ja vitamiinid 10 eurot, kokku 561,38 eurot. Hagi esitamise seisuga on kostjal lastele ülalpidamine andmata enam kui seitsme kuu eest, st alates 2011.a jaanuarikuust, mil lapsed reaalselt enam kostja kasvatuse all ei viibinud. Hageja palub välja mõista elatise summas 278 eurot kuus (139 eurot lapse kohta) alates 01.01.2011.a. Hagejad on nõus asja kirjaliku menetlemisega.

2. Hageja vastas 13.11.2011.a kostja vastusele. Hageja pole nõus kostja väitega nagu oleks kostja lapsi alates 2011.a jaanuaris kasvatanud. Kuna hageja peab päevikut, siis sellest ajast, kui kostja lapsed hageja kasvatada jättis, on kõik faktid kirjas ja tõendatavad. Lapsed elasid kostja juures 2010.a detsembrikuus kaks nädalat kuni 23.12.2011.a, mil kostja viis lapsed hageja juurde ja seal on nad tänaseni. Kostja ise sõitis aga juba detsembris Soome oma uue elukaaslase juurde ja käis seal vahelduva eduga kuni ta veebruari alguses ka ise alaliselt sinna kolis. Esimest korda tuli kostja lapsi vaatama ja võttis nad endaga kaasa 15.01.2011.a ja viis nad tagasi 16.01.2011.a. Järgmine kord võttis kostja lapsed 26.01.2011.a ja viis tagasi 27.01.2011.a. 02.02.2011.a käis kostja lastega oma endises töökohas ja läks seejärel Soome elama ning tööle. Keskmiselt kohtub kostja lastega umbes korra kuus ja kolm korda on lapsed käinud ka Soomes kostja juures.

Kostja on ostnud oma tütrele päevitusriided, plätud, sandaalid, kaks kleiti, pusa, kahed dressipüksid, t-särgi, mõned aluspüksid ja sokid. Ühed teksapüksid olid väikesed ja need tagastati kostjale koos hinnasiltidega. Pojale on kostja ostnud ühe nokkmütsi, t-särgi, lühikesed püksid, dressipüksid, mõned alussärgid, ei ühtegi jalanõud. Kostja on lastele koju ostnud maksimaalselt riideid 125 euro eest. Samas on teada, et osad riided on nii kostja ema kui kostja juures ja neid on lastel rangelt keelatud koju tuua, seega ei saa lapsed neid kasutada. Hagejate esindaja leiab, et kostja on oma väidetava 1100 euro sisse arvestanud ka oma vanema poja riided ja uue elukaaslase kahe lapse riided, kes on hagejatega umbes samas eas ja kasvus. Kõik suuremad ja kallimad ostud nagu talvesaapad, suusapüksid, joped, kombinesoonid on lastele ostnud nende isa. Kostja pole tasunud ühtegi arvet, mis on seotud laste lasteaia õppekuudega, söögiga, treeningutega, laste enda sünnipäevapidudega jne. 07.02.2011.a avas hagejate esindaja lastele kontod Sampo Pangas ning edastas sellekohase info kohe ka kostjale, kuhu kostja lubas hakata igal kuul raha kandma. Kostja pole seda aga tänaseni teinud.

KOSTJA VASTUSED

Kostjal esitas 01.11.2011.a hagile vastuse, milles ta tunnistab hagi osaliselt. Kostja ei ole nõus, et hagejad nõuavad elatist alates jaanuarist, sest lapsed elasid siis veel ema juures. Kostja lahkus Eestist 05.02.2011.a ning kuni selle ajani pidas lapsi üleval kostja. Kostja on toetanud lapsi alates veebruarist kuni käesoleva ajani ostes neile vajalikke esemeid, peamiselt riideid. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega.

Kostja 30.12.2011.a vastuse kohaselt olid lapsed hageja juures 25.12.2010.a kuni 04.01.2011.a. Siis tuli kostja Soomest ja võttis lapsed enda juurde. Jaanuaris ja veebruaris 2011.a töötas kostja Eesti Riiklikus Nukuteatris ja Harju TÜ . Siis ei saanud kostja tõesti kõik päevad lastele lasteaeda järgi minna, kuna kauplus on avatud 9-22-ni. Lasteaed on avatud 19-ni. Selle aja aitas lastel järel käia hageja tädi ja tema tütar. 01.0.2011.a olid lapsed kostja juures, kuna kostja käis

2-11-33993

3(4) tuttavat lennukile viimas ning lapsed olid temaga. 02.02.2011.a olid lapsed emaga kaasas Nukuteatris, kuhu tuli neile järgi hageja. Kostjal on enda juures ainult mõned riided, et kui lapsed külas käivad või kostja neid Eestisse vaatama tuleb, saaks kostja neile puhtad riided selga panna. Laste isa paneb lastele alati katkised ja väikesed riided selga. Kostja elukaaslase lapsed on kaheja viieaastased ning neile seitsmeaastaste riideid selga ei pane.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastusega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Poolte kooselust on sündinud 19.10.2004.a kaksikud M ja MP. Laste vanemad elavad eraldi, lapsed elavad isa juures. Pooltel on laste ühine hooldusõigus. Kostja lastele senini elatist maksnud ei ole. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta.

Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises.

Hagejad soovivad kostjalt elatise väljamõistmist summas 278 eurot, s.o 139 eurot lapse kohta. Kostja tunnistab hagi osaliselt, kuid ei ole välja toonud mis summas.

Hagiavalduse kohaselt on laste vajadused kokku on igakuiselt 1) söök 150 eurot, 2) riietus 100 eurot; 3) eluasemekulud 66,95 eurot, millest elekter 50 eurot, veekulu 14,90 eurot, prügivedu 2,05 eurot; 4) sidekulud 14,88 eurot, millest televisioonikulu 6,74 eurot, internet 8,14 eurot), 5) lasteaiatasu 121,50 eurot; 6) treeningute tasu 38,05 eurot – M käib sulgpalli trennis (12,78 eurot) ja laulmas (7,76 eurot), M tantsutrennis (17,60 eurot); 7) hügieenija pesemistarbed, juuksur 10 eurot), 8) raamatud, mänguasjad 20 eurot, 9) teater, kino 15 eurot, 10) sõprade sünnipäevad 15 eurot, 11) ravimid ja vitamiinid 10 eurot, kokku 561,38 eurot. Kostja hagejate poolt välja toodud kulusid ei vaidlusta, kuid kostja väidab, et on lastele riideid ja jalanõusid ostnud. Kohus on seisukohal, et lastele mõningate riiete ja jalanõude ostmist ei saa lugeda laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Kohus arvestab ka, et osad riided on lastel kasutamiseks üksnes ema juures Soomes.

Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et laste isa peab paratamatult kandma mõningasi lisakulusid, sest lapsed elab tema juures ja kõiki kulutusi ei ole võimalik ette näha.

Kohus peab hagis toodud laste kulutusi põhjendatuteks.

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230

2-11-33993

4(4) lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

Hagejate esindaja on esitanud kohtule G OÜ palgatõendi, mille kohaselt on hagejate esindaja sissetulekuks 671,07 eurot kuus. Kostja ei ole esitanud kohtule nõuetekohast tõendit oma sissetulekute tõendamiseks. Kuna kostja ei ole esitanud kohtule ka oma arvelduskontode väljavõtteid, ei ole kohtule teada kostja tegelik majanduslik seis.

Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige laste põhjendatud vajadusest, et tagada laste arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Varaliste kohustuste võtmisel peab vanem arvestama, et võetav kohustus võimaldaks tal nõuetekohaselt lapse ülalpidamiskohustust täita. Seega ei ole kostja ei ole kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada ülalpidamiskohustuse täitmine.

Kostja ei ole töövõimetu ega tõendanud, et tal oleks teisi ülapeetavaid, kes osutuksid M ja MP elatise maksmise korral vähem kindlustatuks. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostjalt välja mõista oma alaealise lapse MP ülalpidamiseks elatis summas 139 eurot ja MP ülalpidamiseks

139 eurot.

Hagejad paluvad elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.01.2011.a. Kostja ei ole nõus, et hagejad nõuavad elatist alates jaanuarist, sest lapsed elasid siis veel ema juures.

Pooled vaidlevad elatise väljamõistmise aja alguse üle ehk sisuliselt 2011.a jaanuari kuu üle. Kuna kumbki pool ei ole suutnud tõendada, et lapsed siis just tema juures elasid, peab kohu põhjendatuks välja mõista elatise alates 15.01.2011.a.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik