2-11-37089/27 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

18. aprill 2012 kell 14.00 Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-11-37089

Tsiviilasi

Swedbank Liising AS hagi Meelis Katte vastu 15 977 euro

ja lisanduva viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

15 977 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Swedbank Liising AS (rk 10434248, asukoht Liivalaia

8,

Tallinn);

esindaja

Kadri

Kõressaar,

kadri.koressaar@swedbank.ee

kostja: Meelis Katte (ik 37304302733, elukoht XXXXX

kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rene Varul

(Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, Ülikooli 4 Tartu 51003;

rene@advokaadid.ee)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes

VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 142, § 238 lg-d 1, 3 ja 4, § 361, § 367 lg 1 ja lg 3;

TsMS § 162 lg 1, § 435, § 436, § 438, § 439, § 442

kohus

o t s u s t a s:

1. Jätta rahuldamata Swedbank Liising AS hagi Meelis Katte vastu.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 10.08.2011 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu –

Meelis Kattele kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Põlva jaoskonna

registriossa nr 1879238 kantud Treski kaupluse kinnistule kantud hüpoteek summas

15 977 eurot Swedbank Liising AS-i kasuks.

3. Jätta kõik menetluskulud AS Swedbank Liising kanda.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Jätta kõik menetluskulud Swedbank Liising AS-i kanda.

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest.

Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis.

Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK (tl 1-6; 89; 97)

1. Hageja (end. AS Hansa Liising Eesti) ja Ammermain OÜ sõlmisid 03.12.2007

liisingulepingu nr 0184990L, mille esemeks oli laadur-ekskavaator VENIERI VF 10.33 B,

ehitusaasta 2007. Meelis Katte ja hageja sõlmisid 03.12.2007 käenduslepingu nr

0184990L, millega Meelis Katte võttis endale kohustuse tagada solidaarselt Ammermain

OÜ-ga liisingulepingust nr 0184990L tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohane ja täielik

täitmine. Käendatavaks summaks määrati käenduslepingus 92 658,07 eurot.

2. Liisinguvõtja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt maksmata

lepingu alusel tasumisele kuulunud põhiosa- ja intressimaksed. Hageja saatis

liisinguvõtjale 05.08.2008 teatise lepingute ülesütlemise kohta ja palus liisinguvõtjal

tasuda võlgnevus 14 päeva jooksul. Samasisulise teate saatis hageja ka kostjale. Pärast

korduvaid nõudeavaldusi ei ole ka kostja võlgnevust tasunud.

3. Hageja arvestas maksete tasumisega viivitamisel viivist 0,25% põhinõudelt päevas.

Hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja viivisevõlgnevus 2622,21 eurot. Vastavalt

liisingulepingu punktile 7.5 kohustus liisinguvõtja lepingu lõppemisel andma hagejale üle

vara valduse. Kuivõrd kostja vara ei tagastanud, pöördus hageja vara tagastamiseks OÜ

Reeborn poole. Osutatud teenuste eest esitas OÜ Reeborn hagejale arve summas 2656,14

eurot, mille hageja tasus. Vara võõrandati hinnaga 32 300 eurot. Vara realiseerimisest

saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet kostja vastu. Hagiavalduse seisuga on

kostja võlgnevus hageja ees 39 567,23 eurot, millest hageja nõuab vaid 15 977 eurot.

4. Hageja taotles hagi tagamise korras kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi

seadmist. Kohus jättis nimetatud taotluse 09.08.2012 määrusega käiguta ning andis

hagejale aega tagatise ning riigilõivu tasumiseks. 10.08.2012 määrusega rahuldas kohus

hageja taotluse hagi tagamiseks.

KOSTJA VASTUS (tl 109-112)

5. Kostja käenduslepingu sõlmimist ei vaidlusta. Samas jääb kostjale selgustuks hageja nõue

ning selle tekkimise alus. Hageja ei ole konkreetselt määratlenud, mida ning mille alusel

ta nõuab. Hageja on märkinud kostja võlgnevuse suuruseks 39 567,63 eurot, kuid nõuab

sellest vaid 15 977 eurot. Kostjale on temalt nõutava summa kujunemine arusaamatu.

6. Hageja ei ole liisingulepingu ülesütlemise kohta teateise koostamist tõendanud, samuti on

tõendamata, et hageja on nimetatud teatise liisinguvõtjale saatnud või et liisinguvõtja on

selle kätte saanud. Lisaks on hageja hagiavaldusele lisamata jätnud mitmed olulised

dokumendid. Kostja palub välja nõuda liisingulepingu juurde kuuluv Derek Trade OÜ

(pankrotis) müügipakkumine nr 615 (03.12.2007), mis oli liisingulepingu üheks osaks,

samuti laadur-ekskavaatori registreerimistunnistuse ärakiri ning liisingueseme müüki

tõendavad dokumendid.

21.11.2011 TOIMUNUD KOHTUISTUNG (tl 117)

7. Hageja selgitas, et jääb esitatud hagi juurde. Laadur-ekskavaatori valduse taastamiseks tuli

hagejal teenust kasutada. Kostja jäi varasemalt avaldatud seisukohtade juurde ning

kinnitas, et laadur-ekskavaator oli võimalik ära viia kolmandate isikute abita. Kohus

lükkas asja arutamise edasi ning andis hagejale aega haginõude täpsustamiseks ja tõendite

esitamiseks ning kostjale täiendavate tõendite esitamiseks. Kohus määras uueks

kohtuistungi toimumise ajaks 19.12.2011 kell 10:00.

KOSTJA TÄIENDAV SEISUKOHT (tl 118-123; tl 170-173)

8. Kostja esitas 07.12.2011 kohtule AS Hansa Liising Eesti ja Derek Trade OÜ vahel

03.12.2007 sõlmitud tagasimüügilepingu, mille esemeks oli OÜ Ammermain liisingusse

antud laadur-ekskavaator; AS Hansa Liising Eesti 12.01.2009 teatise OÜ-le Derek Trade

nimetatud tagasimüügilepingu jõustumise kohta ning AS Hansa Liising Eesti 12.01.2009

arve teatise OÜ-le Derek Trade masina müügihinna tasumiseks. Nimetatud dokumendid

tõendavad, et Derek Trade OÜ sai laadur-ekskavaatori omanikuks, mistõttu ei saanud AS

Hansa Liising Eesti masinat enam ise müüa. OÜ Ammermain kohustused said

tagasimüügiga liisinguandja ees kaetud, mistõttu ei teki ka käendaja vastutuse küsimust.

Hageja esindaja palus võtta asja materjalide juurde ka hinnangu laadur-ekskavaatori

turuväärtuse kohta selle võõrandamise hetkel, et tõendada asjaolu, et hageja on masina

õigustamatult madala hinna eest võõrandanud. 16.12.2011 esitas hageja esindaja kohtule

väljavõtte ka OÜ Derek Trade (pankrotis) nõuete kaitsmise protokollist, millest nähtub, et

hageja on esitanud nõude pankrotimenetluses kõne all olevast tagasimüügilepingust

tulenevalt.

HAGIAVALDUSE TÄPSUSTUS JA HAGEJA TÄIENDUSED (tl 126; 128-165)

9. 08.12.2011 täpsustas hageja, et nõuab Meelis Kattelt 15 977 euro ja lepingujärgse viivise

väljamõistmist. 16.12.2011 esitas hageja Swedbank Liising AS töötajate seletuskirjad

tõendamaks ja iseloomustamaks vaidlusaluse lepingu osas hageja ja kostja vahel toimunud

suhtlust.

19.12.2011 TOIMUNUD KOHTUISTUING (tl 175)

10. Pooled jäid varem avaldatud seisukohtade juurde. Kostja esindaja selgitas, et tunnistaja

ütlustega saaks tõendada asjaolu, et vara tagastamiseks teenust kasutada ei olnud tarvis,

kuid kui selles osas vaidlust ei ole, siis ei ole tarvis ka tunnistajat kohtuistungile kutsuda.

Hageja esindaja selgitas, et hageja nõuab poolt müügikahjust ja tagastamiskulu, mis on

nõude sisse arvestatud.

11. Kohus tegi pooltele ettepaneku esitada hiljemalt 16.01.2012 kõik täiendavad tõendid ja

dokumendid, mis on konkreetselt seostatud nõudega.

HAGEJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD (tl 177-178)

12. Vara jääkmaksumuse suurus on 55 932,06 eurot, debitoorse võlgnevuse suurus on

10 657,22 eurot, viivismaksete võlgnevuse suurus on 2622,21 eurot. Hageja on kandnud

kulusid seoses vara tagastamise ja realiseerimisega summas 2656,14 eurot. Vara õnnestus

realiseerida hinnaga 32 300 eurot. Arvestades vara lõplikku müügihinda ja Swedbank

Liising AS-i kogunõuet on Liisinguandja nõue Meelis Katte vastu 39 567,63 eurot. Hageja

on esitanud hagiavalduse võlgnevuse summas 15 977 eurot väljamõistmiseks. Seega ei

nõua hageja kogu võlgnevuse väljamõistmist. Hageja nõue summas 15 977 eurot ei sisalda

vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulusid ega täies ulatuses vara jääkmaksumuse

hüvitamist. Hageja nõue sisaldab debitoorset võlgnevust summas 10 657,22 eurot,

viivismaksete võlgnevust summas 2622,21 eurot ja vara jääkmaksumuse osalist

hüvitamist summas 34 997,57 eurot. Liisinguandja poolt esitatud nõue kokku, mille

väljamõistmist hageja käesoleva hagiga nõuab, on 48 277 eurot, millest on maha

arvestatud vara realiseerimisest saadud summa 32 300 eurot.

13. Kuna hageja poolt hetkel esitatud nõue ei sisalda vara tagastamise ja realiseerimisega

seotud kulusid, siis ei ole põhjendatud tunnistajate ülekuulamine vara tagastamise

asjaolude osas.

14. Kostja ei ole esitanud oma väite, mille kohaselt hageja võõrandas vara liiga odavalt,

tõendamiseks mitte ühtegi asjakohast tõendit esitanud, mistõttu on vastuväited

paljasõnalised. Hind, millega hagejal õnnestus vara võõrandada, vastab liisingueseme

väärtusele tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 mõttes. Liisingueseme müügihind

ja selle väärtus on omavahel tihedalt seotud mõisted. Eseme väärtuse mõiste määratleb

TsÜS § 65, mille kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või

tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine

müügihind (turuhind). Turuväärtus on müügiobjekti vabaturul kujunenud väärtus

turuhinnas, mille määravad loomulikud turujõud. Turuhind on tegelik hind, mida eseme

eest saadakse.

15. Hageja on seisukohal, et kostja tuginemine tagasimüügilepingule nr 0184990L, mis on

sõlmitud Derek Trade OÜ ja Hansa Liising Eesti AS vahel, on põhjendamatu ega ole

asjassepuutuv. Asjaolu, et Derek Trade OÜ ja Hansa Liising Eesti AS vahel oli sõlmitud

tagasimüügileping, ei muuda ega vähenda liisinguvõtjale liisingulepingust tulenevat

vastutust ja kostjale hagejaga sõlmitud käenduslepingust tulenevat vastutust. Kumbki

tagasimüügilepingu pool ei asunud tagasimüügilepingut täitma (Derek Trade OÜ ei

tasunud ostuhinda, Swedbank Liising AS ei andnud üle vara).

22.02.2012 TOIMUNUD KOHTUISTUNG (tl 183-184)

16. Kostja esindaja selgitas, et ei ole näinud ühtegi lepingu lõpetamise teatist. Hageja selgitas,

et liisingleping öeldi üles 13.11.2008 ja 11.05.2011 on koostatud võlgnevuse tasumise

nõue (tl 30). Hageja soovis esitada 05.08.2008 saadetud ülesütlemisteatist, kuivõrd

toimikusse nimetatud dokumenti varem esitatud ei ole. Kostja vaidles tõendite esitamisele

vastu ning märkis, et hageja ei ole kuidagi põhjendanud, miks varem ei olnud võimalik

nimetatud dokumenti esitada. Kohus jättis hageja taotluse täiendavate tõendite esitamiseks

rahuldamata.

17. Kostja esindaja selgitas, et tegemist ei olnud klassikalise liisingulepinguga, oli ka

lisakokkulepe. Asjaolu, et OÜ Derek Trade (pankrotis) ei ole hageja nõuet rahuldanud, on

hageja äririsk ega puutu kostjasse. Hageja sai masina valduse 2008. aastal, kuid võõrandas

selle alles 2,5 aastat hiljem. Sellise ajaga on masina väärtus langenud. Liisinguandja ei ole

tõendanud, et müüs masina kohase väärtusega. Toimikus on tõendid selle kohta, et pärast

masina tagasivõtmist liisinguandja poolt müüdi masin OÜ-le Derek Trade (tl 119).

Müügilepingu jõustumisest on Hansa Liising AS ise kirjalikult teatanud (tl 121). Hageja

töötaja seletuskirjast nähtub, et masin toimetati OÜ Derek Trade territooriumile.

18. Hageja selgitas, et masina valdust ei ole üle antud, tagastamisteenusega seotud arve ei

tõenda midagi, ainult arve ei tõenda vara üleandmist. Akt tõendaks, aga akti käesoleval

juhul ei ole. Hageja esindaja kinnitas, et kui oleks raha saanud OÜ Derek Trade

(pankrotis) käest, siis ei oleks hageja nõudega kostja vastu kohtusse pöördunud.

19. Pooled avaldasid, et on nõus asja arutamise jätkamisega kirjalikus menetluses. Kohus

kohaldas asjas kirjalikku menetlust 15.03.2012 määrusega (tl 185) ning andis pooltele

aega kuni 02.04.2012 lõplike seisukohtade esitamiseks. Kohus määras asjas tehtava

lahendi avalikult teatavaks tegemise ajaks 18.04.2012 kell 14:00.

HAGEJA LÕPLIKUD SEISUKOHAD (tl 189-193)

20. Liisinguvõtja Ammermain OÜ ei täitnud liisingulepingust tulenevaid kohustusi

nõuetekohaselt, mistõttu oli hageja sunnitud liisingulepingu ennetähtaegselt lõpetama.

Hageja lõpetas liisingulepingud ennetähtaegselt 13.11.2008, edastades eelnevalt

liisinguvõtjale kirjalikult ülesütlemise teatise.

21. Kostja on esitanud hageja nõudele muu hulgas vastuväite, et hageja võõrandas

liisingulepingu esemeks olnud vara liiga odavalt. Kostja ei ole esitanud oma väite

tõendamiseks mitte ühtegi asjakohast tõendit, mistõttu on kostja vastavad vastuväited

paljasõnalised ja tuleb jätta tähelepanuta. Vara võõrandamise hind vastas vara väärtusele.

Hageja kasutas müügiprotseduuri läbiviimisel vastavaid kogemusi ja oskusi omava

professionaalse koostööpartneri teenuseid, saavutamaks vara võõrandamisel parim

tulemus. Vara suunati esialgu müüki hinnaga 38 345 eurot (käibemaksuta). Vara müügiga

tegelenud

koostööpartneri

müügikuulutus

oli

väljas

Eestis,

Lätis

ja

Leedus

koostööpartneri enda internetileheküljel ning lisaks portaalides Auto24.ee, Motors24.ee,

Mascus.com, Autoplius.lt ja Mobile.de. Vara õnnestus võõrandada 04.05.2011 hinnaga

32 300 eurot (käibemaksuta). Vara müügihind on võrreldes analoogsete samal perioodil

müügis olnud masinatega mõistlik ja põhjendatud. Eestis oli vara müügiperioodiga samal

ajal müügil 2950 töötunniga masin 2006. aastast hinnaga 30 000 eurot (käibemaksuta).

Mascus.com veebilehel oli samal ajal müügil Hollandis analoogne vara hinnaga 33 500

eurot ning samuti Soomes analoogne vara hinnaga 39 000 eurot. 04.02.2011 oli

Mascus.com portaali kohaselt müügis sama marki vara Hollandis hinnaga 29 000 eurot.

22. Hageja esitas kohtule eelpoolnimetatud müügikuulutused, kuna need toetavad hageja

seisukohta, et vara võõrandati turuhinnaga ning taotleb tuginedes tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) §-le 331 ja asja õiglase lahendamise huvides nimetatud kuulutuste

tõendina asja juurde võtmist, kuna hageja hinnangul ei põhjusta nimetatud tõendite asja

juurde võtmine menetluse lahendamise viibimist. Samuti märgib hageja, et pöördus

nimetatud tõendite saamiseks koostööpartneri poole pärast 22.02.2012 toimunud istungit,

kuna istungil selgus, et kostja vastuväide on endiselt see, et vara müüdi põhjendamatult

odavalt. Ka juhul, kui kohus nimetatud kuulutusi asja juurde ei võta, ei muuda see hageja

seisukohta, et liisinguesemeks olnud vara võõrandamisel saadud hind oli selle vara

väärtus.

23. Hageja juhib tähelepanu ka sellele, et vastavalt vara võõrandamisega tegelenud

koostööpartnerilt saadud infole oli konkreetse vara realiseerimist raskendav asjaolu ka see,

et Venieri ei ole Eestis levinud mark ning sellel puudub Eestis esindus, mis võib

tähendada masina potentsiaalse ostja jaoks seda, et hoolduse ja varuosade hankimine võib

osutuda aeganõudvaks ja kulukaks.

24. Kostja on esitanud 05.12.2011 kuupäeva kandva teatise, masina turuväärtuse kohta

(1 070 000 Eesti krooni ehk 68 385,46 eurot). Teatisest ei tulene, millel tugineb nimetatud

hinnang turuväärtuse kohta, samuti ei ole esitatud tõendeid, mis tõendaksid, et teatise

allkirjastanud isik omab vastavaid erialaseid teadmisi. Lisaks tagastati teatise kohaselt

vara Ammermain OÜ poolt septembris 2008, tegelikult tagastati vara tagastusteenust

pakkuva koostööpartneri vahendusel detsembris 2008. Eeltoodust tulenevalt on kostja

poolt esitatud Marko Mägi poolt allkirjastatud teatis ebatäpne ning sisutühi ning seda ei

saa võtta aluseks liisinguesemeks olnud vara laadur-ekskavaatori turuväärtuse

väljaselgitamisel.

25. Kostja tuginemine tagasimüügilepingule nr 0184990L, mis on sõlmitud Derek Trade OÜ

ja Hansa Liising Eesti AS vahel, on põhjendamatu. Tagasimüügilepingu pooleks olid

hageja ja Derek Trade OÜ, tegemist oli nimetatud isikute vahelise lepinguga, kus ei olnud

pooleks liisinguvõtja ega käendaja (kostja) ning mis ei mõjuta liisingulepingust tulenevaid

liisinguvõtja õigusi ja kohustusi. Tagasimüügileping ei ole seotud liisinguvõtja

liisingulepingust

tuleneva

vastutusega

ega

liisingulepingut

käendava

isiku

käenduslepingust tuleneva vastutusega. Liisinguvõtja vastutab oma kohustuste täitmise

eest liisingulepingus kokkulepitud ulatuses ja korras, liisinguleping ei sisalda ühtegi viidet

tagasimüügilepingule ega ole sellega seotud. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis

kinnitaks vastupidist. Seega on hagejal õigus esitada nõue liisingulepingu alusel ning

liisingulepingust tulenevaid kohustusi taganud käenduslepingu alusel, kuna vastavatest

lepingutest tulenevad kohustused hageja ees on liisinguvõtja ja käendaja poolt täitmata.

KOSTJA LÕPLIKUD SEISUKOHAD (tl 189-193)

26. Kostja on esitanud asja materjalide juurde hageja ja Derek Trade OÜ vahel 03.12.2007

sõlmitud tagasimüügilepingu, mille punkt 1 kohaselt hageja müüb ja Derek Trade OÜ

ostab tagasi OÜ Ammermain liisingus olnud laadur-ekskavaator Venieri VF. Sama

tagasimüügilepingu punkti 4.2. kohaselt teavitab müüja (hageja) ostjat müügilepingu

jõustamisest kirjalikult. Kostja on esitanud asja materjalide juurde hageja 12.01.2009

teatise OÜ-le Derek Trade eelnimetatud tagasimüügilepingu jõustamise kohta. Seega ostis

OÜ Derek Trade tagasi OÜ Ammermain kasutuses olnud liisingueseme, hageja on ka

väljastanud OÜ-le Derek Trade vastavasisulise müügiarve summas 1 032 672,95 Eesti

krooni. Lisaks on liisinguese viidud Derek Trade OÜ-sse, st toimetatud ostjani ja antud

talle valdus üle (tl 79).

27. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 238 lg 2 kohaselt, tagasiostuõigusega müügilepingu puhul

loetakse asi müüja poolt tagasi ostetuks müüja poolt avalduse tegemisega ostjale.

Põhimõtteliselt on võimalik kokku leppida ka VÕS §-is 238 nimetatud vastupidise

struktuuriga lepingus, mille sisuks oleks müüjapoolse tagasiostukohustuse tekkimine ostja

poolt vastava sisuga tahteavalduse tegemisel. Kostja hinnangul ongi sellise situatsiooniga

tegemist - 12.01.2009 teatise (tahteavalduse) kaudu on ekskavaator OÜ Derek Trade poolt

tagasi ostetud. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatav, et Derek Trade OÜ on ostnud tagasi

vaadeldava liisingueseme ja seda hinnaga (1 032 672,95 krooni), mis katab kõik OÜ

Ammermain kohustused hageja ees. Sellest müügist ei ole tekkinud müügikahju, mida

liisinguvõtjalt ja käendajalt sisse nõuda.

28. Asjaolu, et Derek Trade OÜ ei ole müügisummasid hagejale tasunud, ei oma antud

vaidluse kontekstis tähendust, hagejal on müügilepingust tulenev nõue OÜ Derek Trade

vastu ja selline nõue on ka OÜ Derek Trade pankrotimenetluses esitatud. Tulenevalt

asjaolust, et liisinguese oli OÜ-le Derek Trade maha müüdud ja hageja ei ole sellest

müügilepingust taganenud, ei saanud hageja teist korda sama masinat maha müüa OÜ-le

Balti Realiseerimiskeskus.

29. Hoolimata eeltoodust on kostja seisukohal, et isegi juhul, kui jätta kõrvale masina müük

OÜ-le Derek Trade, tuleks hagi jätta ahuldamata tulenevalt asjaolust, et masina müük OÜ-

le Balti Realiseerimiskeskus on toimunud põhjendamatult madala hinnaga.

30. VÕS § 367 lg 3 kohaselt, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist

liisinguandja omandisse, tuleb ostuhinna kulutuste (milles need ei ole kaetud juba tasutud

liisingumaksetega) hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust

selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Riigikohus on mitmes oma lahendis viidanud, et

liisingueseme võõrandamisel on liisinguandja kohustatud tegema kõik endast oleneva, et

saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim

tulemus ning müüdava asja hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on veel mõistlik

ja lubatav. Kostja on seisukohal, et hageja on võõrandanud liisinguobjekti tuntavalt alla

oma turuväärtuse (kõikumine üle 10%) ja müük on toimunud kostja huve mittearvestavalt.

Kostja on arvamusel, et liisinguandja ei ole õigustatud müüma liisinguesemeid mistahes

hinnaga, et hilisemalt müügikahjumid lihtsalt liisinguvõtjalt ja käendajalt sisse nõuda.

31. Riigikohus on 3-2-1-124-08 lahendi punktis 18 leidnud, et kui liisinguandja on koostanud

või lasknud koostada liisingueseme tagastamise kohta akti, kus eseme väärtus on

määratud, peab liisinguandja tõendama, et liisingueseme tegelik väärtus oli tagastamise

ajal väiksem aktis märgitust. Antud asjas on kostja esitanud kohtuasja materjalide juurde:

- Derek Trade OÜ-le esitatud 12.01.2009 müügiarve (tl 122), mille kohaselt on

liisingueseme tagasi müüdud 1 032 672, 95 Eesti krooni ehk 65 999,80 euro eest;

- rasketehnikamüüja OÜ Rockweld teatis, mille kohaselt oli liisingueseme turuväärtus

2008. aasta septembrist detsembrini 1 070 000 krooni ehk 68 385,46 eurot (ilma

käibemaksuta);

- hagi lisaks oleva liisingulepingu kohaselt on masina soetusmaksumus (ilma

käibemaksuta) 03.12.2007 seisuga 74 712,72 eurot, mis tähendab, et aasta aega hiljem,

vara tagastamise ajal detsembris 2008 võis masina väärtus olla 65 000 – 68 000 eurot.

Masina väärtus ei langeks vaid aastaga enam, puuduvad ka viited masina vigastustele

jms.

32. Eelnev tähendab seda, et detsembris 2008, st liisinguese tagastamise ajal, oli masina

turuväärtus 65 000 – 68 000 eurot. Hageja ei ole esitanud asja juurde tõendeid, et masin

oleks tagastamise ajal olnud väiksema väärtusega. Samuti ei ole hageja põhjendanud, miks

on hageja asunud masinat müüma alles 2,5 aastat pärast masina valduse saamist. Hagile

lisatud nõude kalkulatsiooni kohaselt on masin suunatud müüki alates 07.04.2011 ja

müüdud vähem kui kuu aega hiljem (04.05.2011) 32 300 euroga. Seega ei tegelenud

hageja masina müügiga perioodil detsembrist 2008 kuni aprillini 2011, mis on pahauskne

käitumine, sest masinate väärtused on ajas langevad.

KOHTU SEISUKOHT

33. VÕS § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja

poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse,

liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 142 lg 1

kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja

ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

34. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et hageja sõlmis OÜ-ga Ammermain

liisingulepingu, millest tulenevate kohustuste täitmise eest vastutas kostja hagejaga

sõlmitud käenduslepingu alusel solidaarselt. Vaidlust ei ole ka selle üle, et liisingulepingu

esemeks olnud vara realiseeriti pärast liisingulepingu ülesütlemist hinnaga 32 300 eurot

OÜ-le Balti Realiseerimiskeskus.

35. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja OÜ Ammermain vahel sõlmitud leping on

lõppenud. Vaatamata asjaolule, et kostja esindaja on märkinud, et kostja ei ole lepingu

ülesütlemise kohta teadet saanud, on kohus seisukohal, et ka lepingu ülesütlemise osas

vaidlust poolte vahel olla ei saa. Kostja oli OÜ Ammermain ainus juhatuse liige. Seega oli

kostja äriseadustiku (ÄS) § 180 lg-st 1 ja § 181 lg-st 1 tulenevalt ainsana pädev sõlmima

lepinguid ning vastutama lepingute täitmise eest, mis on kohtu hinnangul hõlmatud ÄS §

187 lg-s 1 nimetatud korraliku ettevõtja hoolsuse mõistega. Toimikumaterjalidest nähtub,

et Ammermain OÜ-le on 05.08.2008 koostatud teatis liisingulepingu ülesütlemise kohta

(tl 142), mille on kätte saanud OÜ Ammermain raamatupidaja 08.08.2008 (tl 143).

36. Vaidlusi on tekitanud see, kas hageja võõrandas liisingulepingu esemeks olnud vara liiga

madala hinnaga ning kas hagejal on õigus nõuda kohustuste täitmist kostjalt, kui hageja

nõue on jäänud rahuldamata tagasiostuõigusega müügilepingu alusel.

37. VÕS § 238 lg 1 kohaselt võivad lepingupooled müügilepinguga või hiljem kokku leppida,

et müüjal on asja tagasiostuõigus (tagasiostuõigusega müügileping). VÕS § 238 lg 2

kohaselt loetakse tagasiostuõigusega müügilepingu puhul asi müüja poolt tagasi ostetuks

müüja poolt avalduse tegemisega ostjale. Vastavalt VÕS § 238 lg-le 3 peab nimetatud

avaldus olema samas vormis nagu müügileping. Kirjaliku müügilepingu puhul piisab ka

notariaalselt tõestatud või notariaalselt kinnitatud avalduse tegemisest. VÕS § 238 lg 4

kohaselt eeldatakse tagasiostu puhul, et tagasiostuhinnaks on hind, millega ese müüdi.

38. Kohus nõustub kostjaga, et põhimõtteliselt on võimalik kokku leppida ka VÕS §-is 238

nimetatud

vastupidise

struktuuriga

lepingus,

mille

sisuks

oleks

müüjapoolse

tagasiostukohustuse tekkimine ostja poolt vastava sisuga tahteavalduse tegemisel ja et

käesoleval juhul ongi sellise situatsiooniga tegemist - 12.01.2009 teatise (tahteavalduse)

kaudu on ekskavaator OÜ Derek Trade poolt tagasi ostetud.

39. Tagasimüügilepingu mõtte kohaselt võtab liisingueseme müüja ostja ehk liisinguandja ees

liisingueseme tagasiostukohustuse juhuks, kui liisinguvõtja ei täida temal liisingulepingust

tulenevaid kohustusi tasuda liisingumakseid ja kõrvalnõudeid. Sisuliselt on tegemist

liisingulepingut tagava uue müügilepinguga. Tagasiostukohustuse sisuks on sellistel

juhtudel liisingueseme müüja kohustus liisingulepingu ülesütlemisel ja ostja vastava

tahteavalduse tegemise järgselt liisinguese ostjalt tagasi osta tagasiostulepingus sätestatud

tingimustel. Sisuliselt on tagasiostukohustusega müügilepingu näol tegemist tagatisega

ostjale ehk liisinguandjale, kes vabaneb seeläbi liisinguvõtja poolt nõuete täitmata jätmise

riisiko kandmisest ja nõuete sissenõudmisest liisinguvõtjalt. Tagasiostukohustusega

müügilepingu näol tegemist edasilükkava tingimusega lepinguga, mille edasilükkavaks

tingimuseks on lepingus kokkulepitud eelduste saabumisel tagasiostukohustuse täitmise

nõudmine ostja poolt.

40. Swedbank Liising AS ja Derek Trade OÜ on sõlminud tagasimüügilepingu (tl 119-120),

mille kohaselt oli Derek Trade OÜ-l kohustus osta ja Swedbank Liising AS-l müüa

liisinguesemeks olnud ekskavaator tagasimüügilepingu jõustumisel. Ostuhinnaks oli

vastavalt tagasimüügilepingu punktile 2.1 liisingulepingust tulenev liisinguvõtja poolt

müüjale müügilepingu jõustumise hetkeks tasumata liisingu osamaksed ja nendele

lisanduv

käibemaks

ning

liisingulepingus

märgitud

liisingueseme

maksumus

käibemaksuta, millega liisinguvõtjal oleks olnud õigus pärast liisingulepingu lõppemist

liisinguese omandada ja sellele lisanduv käibemaks.

41. Kohus on seisukohal, et hageja on tagasimüügilepingu jõustumist tunnistanud, kui on

esitanud Derek Trade OÜ-le 13.11.2008 esitanud teate liisinglepingu ülesütlemise ning

tagasimüügilepingu jõustumise kohta (tl 79). Samuti on hageja esitanud nõude Derek

Trade OÜ pankrotimenetluses, mis kohtu hinnangul kinnitab samuti asjaolu, et hageja on

tunnistanud nõudeõigust Derek Trade OÜ vastu. Sellest tulenevalt on õige kostja

seisukoht, et liisingulepingu alusel müügikahju hagejale tekkida ei saanud.

42. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et hagejal saaks olla käendaja vastu

käenduslepingust

tulenev

nõue

üksnes

kuni

tagasimüügilepingu

jõustumiseni

sissenõutavaks muutunud nõuete osas (tasumata liisingumaksed, intress ning viivis

tasumata liisingumaksetelt). Liisingumaksete, mis ei olnud liisingulepingu ülesütlemise

ajaks sissenõutavad, tasumise kohustus tekkis Derek Trade OÜ-l pärast hagejalt lepingu

jõustumise kohta teate saamist vastavalt hageja ja Derek Trade OÜ vahel sõlmitud

müügilepingule.

43. VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama

liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige

liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei

ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt peab

liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud

juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Ka AS Swedbank

Liising üldtingimuste punkti 7.4 (tl 20) kohaselt kuulub liisinguese liisingulepingu

ülesütlemisel võõrandamisele. Võõrandamisest saadud rahasumma arvelt kustutatakse

esmajärjekorras liisingulepingu ülesütlemise ja liisingueseme võõrandamisega kaasnenud

dokumentaalselt tõestatud põhjendatud kulud, seejärel liisinguvõtja poolt liisingulepingu

ülesütlemiseni tasumata osamaksed ja intress, seejärel kõik järgnevate kalendrikuude eest

tasumisele kuuluvad maksed, siis tasumata viivised ja leppetrahvid ning üksnes seejärel

kannab liisinguandja järelejääva rahasumma liisinguvõtja kontole.

44. Liisingulepingu üldtingimuste p 3.7 sätestab, et kui liisinguandja ütleb liisingulepingu üles

ning võõrandab liisingueseme, on liisinguvõtja kohustatud hüvitama liisinguandjale

liisingueseme võõrandamisest tekkinud kahjud (s.t liisingueseme võõrandamisest saadud

summa ja liisinguvõtja poolt liisinguandjale liisingueseme omandamisega tekkinud kulude

hüvitamata osa vahe). VÕS § 367 lg 3 sätestab samas, et kui liisinguese jääb pärast

liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb kulutuste hüvitamise nõude

suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise

hetkel. Seega sätestab seadus, et lähtuda tuleb liisingueseme väärtusest eseme tagastamise

hetkel, kuid üldtingimuste kohaselt tuleks arvestada liisingueseme võõrandamisest saadud

summa, s.t müügihinnaga. Kuna liisinguvõtjal ei ole üldjuhul võimalik kontrollida

liisingueseme võõrandamise protsessi ja kindlustada vara müük kõige parema võimaliku

hinnaga, ei saa talle teha kohustuseks ka võimaliku riski ainult enda kanda võtmist.

Riigikohus on erinevates lahendites (nt Riigikohtu 29. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas 3-2-

1-33-08, p 17; 20. juuni 2011.a otsus tsiviilasjas 3-2-1-52-11, p 15) korduvalt leidnud, et

antud juhul on tüüptingimus (liisingulepingu üldtingimuste p 3.7) liisinguvõtjat

ebamõistlikult kahjustav ja seega VÕS § 42 lg 1 järgi tühine. Hageja on põhjendamatult

lähtunud müügihinnast. Eseme väärtus ning müügihind ei pruugi olla võrdsed. Tulenevalt

TsMS § 230 lg-st 1 lasub hagejal kohustus tõendada eseme väärtus selle tagastamise

hetkel. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et ekskavaatori väärtus,

mis liisingulepingu sõlmimise hetkel oli 74 712,72 eurot (ilma käibemaksuta), oli selle

tagastamise hetkel (2008. aasta septembris, s.o vaid 11 kuud pärast liisingulepingu

sõlmimist) 32 300 eurot.

45. Kohus nõustub kostja väitega, mille kohaselt oli hagejal tulenevalt tagasimüügilepingu

jõustumise fakti tunnistamisest kohustus müüa liisinguese Derek Trade OÜ-le. Derek

Trade OÜ-le 12.01.2009 esitatud müügiarve (tl 122) kohaselt tulnuks Derek Trade OÜ-l

tasuda liisingueseme eest 65 999,80 eurot, mis oleks katnud kogu OÜ Ammermain

liisingulepingust tuleneva võlgnevuse liisingulepingu ülesütlemise ajal, milleks oli

ülesütlemisteatise kohaselt 124 056,51 Eesti krooni ehk 7928,66 eurot (tl 142). Hageja

väide, mille kohaselt ei muuda ega vähenda liisinguvõtjale liisingulepingust tulenevat

vastutust

ja

kostjale

käenduslepingust

tulenevat

vastutust,

kuna

kumbki

tagasimüügilepingu pool ei asunud tagasimüügilepingut täitma, ei ole kohtu hinnangul

õige. Toimikumaterjalidest (tl 79; tl 121) nähtub, et hageja on asunud müügilepingut

täitma ning laadur-ekskavaator on OÜ Reeborn poolt toimetatud Derek Trade OÜ-sse.

Asjaolu, et müügilepingut ei täitnud lepingu teine pool, on kohtu hinnangul hageja äririsk

ega anna alust esitada nõue käesoleval juhul käendaja vastu.

46. Kuna käendaja vastutas kuni tagasimüügilepingu jõustumiseni sissenõutavaks muutunud

kohustuste täitmise eest, oleks käendaja kohustuse suuruseks saanud olla 15 935,57 eurot:

liisingulepingu ülesütlemise ja liisingueseme võõrandamisega kaasnenud kulud 2656,14

eurot, tasumata osamaksed ja intress 10 657,22 eurot ning viivis 2622,21 eurot (nõude

kujunemise arvestus tl 37).

47. Kuna hageja on tunnistanud tagasimüügilepingu, mille kohaselt tulnuks liisinguese müüa

Derek Trade OÜ-le, jõustumist kuid sellele vaatamata võõrandanud liisingueseme oluliselt

hiljem pärast müügilepingu jõustumist ja kolmandale isikule, on kohus seisukohal, et

hageja on kaotanud nõudeõiguse Meelis Katte kui käendaja vastu, kes vastutas vaid

käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Arvestades tagasimüügilepingu

eesmärki, tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et tagasimüügilepingu jõustumisel

sellest lepingust tulenevad riskid ei puutu kostjasse. Kui hageja oleks täitnud

tagasimüügilepingut ning võõrandanud liisingueseme Derek Trade OÜ-le, ei oleks hagejal

saanud ka müügikahju tekkida.

48. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et AS Swedbank Liising hagi Meelis Katte

vastu tuleb jätta rahuldamata. Arvestades hagi rahuldamata jätmise motiive, ei pea kohus

vajalikuks käsitleda ka liisinguesemeks olnud laadur-ekskavaatori müügihinna vastavust

selle väärtusele.

49. TsMS § 386 lg 4 alusel tuleb tühistada Tartu Maakohtu 10.08.2011 määrusega kohaldatud

hagi tagamise abinõu.

50. TsMS § 162 lõikest 1 lähtudes ning hagi rahuldamata jätmist arvestades tuleb kõik

menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohtunik