3-11-1830/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2012, Tartu Haldusasja number 3-11-1830 Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 19. oktoobri 2011. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Nikolai Lilitškin Vastustaja TartuVangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. oktoobri 2011. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nikolai Lilitškin esitas 23. juulil 2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Tartu Vanglalt tema kasuks välja mõista 1000 euro suurune hüvitis tekitatud mittevaralise ja 3,5 euro suurune hüvitis varalise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt võeti N. Lilitškinile

25. aprillil 2011 vanglasse saabunud ümbrikust õigusvastaselt ära 20 lehte paberit, 5 postmarki, 5 ümbrikku, 3 pastapliiatsit, 3 pliiatsit, habemeajamiskassett, postkaart ja ajaleht.

Kaebuses esitas N. Lilitškin taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumisest seoses maksejõuetusega.

2. Tartu Halduskohtu 2. septembri 2011. a määruse võeti kaebus menetlusse üksnes habemeajamiskasseti äravõtmisega seonduva nõude osas. Ülejäänud osas tagastati kaebus kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Teise sama päeva määrusega jäeti

N. Lilitškini taotlus riigilõivust vabastamiseks rahuldamata ja anti kaebajale tähtaeg riigilõivu tasumiseks.

3. N. Lilitškin esitas määruskaebuse 20. septembril 2011 Tartu Halduskohtu 2. septembri 2011. a määruse peale, millega ta jäeti riigilõivust vabastamata.

4. Tartu Halduskohtu 3. oktoobri 2011. a määrusega jäeti N. Lilitškini määruskaebus käiguta ja anti kaebajale võimalus esitada määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus. Määruse kohaselt oli määruskaebus esitatud hilinemisega, sest halduskohtu 2. septembri 2011. a määruse koos tõlkega oli N. Lilitškin kätte saanud 9. septembril 2011, kuid määruskaebuse koostanud 20. septembril 2011, ületades määruskaebuse esitamiseks seadusega sätestatud tähtaega.

5. N. Lilitškin esitas 16. oktoobril 2011 halduskohtule määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Taotluse kohaselt ei saanud N. Lilitškin määruskaebust tähtaegselt esitada, kuna talle ei antud vanglas piisavalt paberit ja kirjutusvahendeid. Pärast sellekohaste kaebuste rahuldamist tuli tal esitada lühikese aja jooksul kohtutele mitmetes kohtuasjades määruskaebusi, mistõttu ta ei jõudnud neid kõiki õigeks ajaks valmis. Lisaks andis vangla

N. Lilitškinile ainult ühe lehe paberit ööpäevas.

6. Tartu Halduskohtu 19. oktoobri 2011. a määrusega jäeti N. Lilitškini kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja tagastati N. Lilitškini Tartu Halduskohtu 2. septembri 2011. a määruse peale esitatud määruskaebus. Määruse põhjenduste kohaselt oli N. Lilitškini määruskaebus esitatud tähtaja rikkumisega ning ei esine mõjuvaid põhjusi määruskaebuse tähtaja ennistamiseks. Mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja mittejärgimisel ei ole see, et kaebajal on pooleli mitmeid kohtuvaidlusi ja ta ei jõudnud seetõttu füüsiliselt määruskaebust õigeaegselt esitada. Kaebaja oli teadlik edasikaebamise korrast ja pidi ise oma asjades järgima vajalikku hoolt. Samuti ei anna kaebetähtaja ennistamiseks põhjust see, et kaebajale antakse vaid üks paberileht päevas. Ka ühele paberilehele on võimalik määruskaebust kirjutada ning kümne päeva jooksul sai kaebaja seega 10 paberilehte, mistõttu oli tal võimalik määruskaebus esitada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtu 19. oktoobri 2011. a määruse peale määruskaebuse, milles leidis, et halduskohtu määrus takistab asja edasist menetlust ning tekitab kaebajale ebameeldivusi. Kui kaebajale paberit ja pastapliiatsit ei anta, siis ei saa ta kirjutada ning laseb kaebetähtaja mööda. Tartu Ringkonnakohus on 21. märtsi 2011. a määruses haldusasjas nr 3- 10-1335 leidnud, et kaebuse tagastamine selle esitamise tähtaja ületamise motiivil asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel on vastuolus sätte eesmärgiga ja ka HKMS § 12 lg-ga 3.

8. Tartu Vangla vastuses nõustutakse halduskohtu seisukohaga ja palutakse määruskaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt on ebaõiged N. Lilitškini väited selle kohta, et tal puudusid määruskaebuse kirjutamiseks paber ja kirjutusvahend. N. Lilitškini kirjavahetuse kaardilt nähtub, et ta on ajavahemikul 9. kuni 20. september 2011 kirjutanud nii halduskohtule kui ka eraisikutele ja ajalehele. Seega oli N. Lilitškinil olemas nii paber kui pastapliiats, et määruskaebus halduskohtusse tähtaegselt esitada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

10. Vaidlus määruskaebemenetluses käib määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise üle. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tähtaja ennistamiseks ei ole alust.

11. Tartu Vangla poolt koos määruskaebuse vastusega esitatud N. Lilitškini kirjavahetuse registreerimise lehtedelt nähtub, et määruskaebuse esitamise tähtaja kestel 9.-19. september 2011 on kaebaja saatnud hulgaliselt kirju (vähemalt 9) ning seega pidid tal sel ajavahemikul kirjutusvahendid olemas olema. See, et kaebaja eelistas nimetatud ajavahemikul kirjutada teistele isikutele ja asutustele, ei ole tähtaja ennistamise aluseks. Tähtaja ennistamist õigustavad üksnes sellised asjaolud, mis muutsid isiku jaoks protsessitähtaja järgimise võimatuks. Kohtu asemel teistele isikutele kirjutamine ei tähenda seda, et protsessitähtaja järgimine oli isiku jaoks võimatu, vaid peegeldab üksnes tema eelistust sel ajaperioodil oma asjaajamises.

Ringkonnakohus märgib siinkohal, et ringkonnakohtule teadaolevalt on N. Lilitskin halduskohtusse pöördunud korduvalt ning tihti ka põhjendamatute kaebustega, mis on kas rahuldamata jäetud, juba eelmenetluse staadiumis ilmse perspektiivituse tõttu läbivaatamatult tagastatud või siis on kaebaja jäetud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata kaebuse perspektiivituse või kaitstava õiguse vähese tähtsuse tõttu. Sellega seoses meenutab kohus kaebajale, et pidevalt enamjaolt põhjendamatute kaebustega kohtu poole pöördudes võib isik ise tekitada ohu, kus tänu suurele kirjavahetusele ja samaaegselt mitmete kohtumenetluste kestmisele minetab isik lõppkokkuvõttes kohtusse pöördumise võimaluse seetõttu, et laseb mööda kaebetähtaja või muu protsessitähtaja. Kuna selline olukord ei ole reeglina tähtaja ennistamise aluseks, riskib isik ise sellega, et võib ilma jääda õiguskaitsest küsimuses, mis sel korral oli tõepoolest oluline.

12. Viide Tartu Ringkonnakohtu 21. märtsi 2011 määrusele ja HKMS § 12 lg-le 3 ei ole praegusel juhul asjakohane. Tartu Halduskohus on kaebajale andnud võimaluse protsessitähtaja ennistamise taotluseks, on kaebaja poolt esitatud ennistamise põhjusi vaaginud ja taotluse motiveeritult rahuldamata jätnud. Seega on halduskohus ettenähtud menetlusnorme järginud.

13. Määruskaebuses toodud ülejäänud väited on ringkonnakohtu hinnangul esitatud seoses kaebuses toodud nõude põhjendatusega läbi kaebaja vaatevinkli. Neid väiteid ei saa ringkonnakohus praegu arvesse võtta, kuna käesoleva määrusega saab ringkonnakohus lahendada vaid küsimust, kas määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks esines mõjuvaid põhjuseid või mitte.

Maili Lokk Agu Timmi Einar Vene