3-12-764/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-12-764 Määruse kuupäev

18. aprill 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi S.M.i kaebus pensioniküsimuses antud vastuste õigusvastasuse tuvastamiseks ja õiguste taastamiseks

Resolutsioon Tagastada S.M.i kaebus. Edasikaebamise kord Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 12.03.2012 esitas S.M. Põhja pensioniametile avalduse, milles palus selgitada, miks on talle määratud pensionilisa ainult straaži eest ja anda juriidiline vastus selle kohta, millise seaduse alusel ei saa ta enam 25% suurust pensionilisa teenistuskohustuste täitmisel saadud trauma eest. Põhja Pensioniametis 22.03.2012 koostatud kirjas nr 6.V44-2/4005-2 selgitati kaebajale, millistest osadest koosneb tema pension ja teatati, et seoses riikliku pensionikindlustuse seaduse jõustumisega 01.04.2000 arvestati kõik varem määratud pensionid uue seaduse normide alusel ümber. Veel märgiti, et 25% invaliidsuspensioni lisand vanaduspensionile üleminekul ei säili.

KAEBAJA TAOTLUSED

2. 13.04.2012 esitas S.M. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse, milles ta kurdab selle üle, et ei saa enam seoses ametikohustuste täitmisel saadud invaliidsusega 25% suurust pensionilisa. Kaebaja palub, et kohus tuvastataks kõikide selles küsimustes talle antud vastuste ja 22.03.2012 tegevuse seadusetuse, nõuaks välja seadused, mille alusel pensionilisa määrati ja ära võeti ning taastataks tema õigused.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. S.M.i väidetest ja lisatud dokumentidest nähtuvalt on võimalik käsitleda tema kaebust nii tuvastamis-, tühistamiskui kohustamiskaebusena. Halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lg 2 lubab tuvastamiskaebuse esitamist üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kuna kaebuse sisu moodustab soov saada tagasi õiguskaitse organites töötamisega seoses saadud invaliidistumise eest varasemalt määratud pensionilisa, saab kaebaja õigusi taastada vaid pensioni ümberarvestamise kohta tehtud otsuse tühistamine ja uuele ümberarvestamisele kohustamine.

Tema õiguse seisukohalt ei oma tähendust see, kuidas täpselt on mõnele konkreetsele pöördumisele vastatud ja seega ei ole tuvastamisnõue lubatav. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lg 1 ja 2 tulenevalt saab tühistamisja kohustamisnõuet üldjuhul esitada ainult 30 päeva jooksul vastava haldusakti või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Sama paragrahvi seitsmendas lõikes on kehtestatud, et kaebetähtaeg loetakse möödunuks, kui haldusakti või keeldumist ei ole küll teatavaks tehtud, kuid kaebaja on asjast muul viisil teada saanud, ent tühistamisvõi kohustamiskaebuse esitamisega ebamõistlikult viivitanud.

Kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg 1, 2 ja 9 sisaldusid põhimõtteliselt samad kaebetähtaja arvutamise nõuded. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lg 6 võimaldab seaduseandjal ka erinevate kaebetähtaegade kehtestamist ning pensioni määramise või ümberarvutamise otsuse osas ongi seda tehtud, sest riikliku pensionikindlustuse seaduse § 40 lg 1 (kuni 01.04.2004 seaduse § 46 lg 1) tulenevalt saab neid vaidlustada kolme kuu jooksul arvates päevast, millal isik oma õiguste rikkumisest teada sai või teada saama pidi.

S.M. pidi käesoleva vaidluse aluseks oleva 25% suuruse pensionilisandi maksmise lõpetamisest ja selle põhjustest aru saama kõige hiljem siis, kui Virumaa Pensioniameti Kohtla-Järve osakond tema 19.02.2002 avaldusele 28.02.2002 vastates pensioni suuruse ning lisandi määramisega seonduvat selgitas. Kuna sedasama tehti Sotsiaalministeeriumi poolt tema 20.02.2008 pöördumise alusel veel ka 19.03.2008, ei saaks kaebaja kuidagi väita, et talle polnud pensioni ümberarvutamine ilma soovitud pensionilisandi määramiseta varem teada. Seetõttu on tühistamisja kohustamisnõuete esitamiseks ettenähtud kaebetähtaeg temast endast tuleneva tõttu mööda lastud, vastavad nõuded ei oleks lubatavad ning kuna miski kohtule esitatust ei viita kaebetähtaja ennistamise võimalusele, pole vajadust anda kaebajale aega vastava taotluse esitamiseks.

3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 ja 2 kohaselt võib halduskohus kaebuse tagastada, kui selle esitajal puudub ilmselgelt kaebeõigus või kui kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. S.M.i eesmärgiks on hakata saama pensionilisandit seoses Siseministeeriumi organites teenimise ajal tekkinud invaliidsusega. Vastav lisand oli ette nähtud 01.04.1993 kuni 01.04.2000 kehtunud riiklike elatusrahade seaduse § 23, mille punkt 1 sätestas, et inimelu päästes, õiguskorda või omandit kaitstes invaliidistunud isiku vanadusja invaliidsuspensionile arvutatakse juurde 25% rahvapensioni määrast. 01.04.2000 kehtima hakanud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 17 lg 1 p 2 sisaldas samasuguse suurusega pensionilisandi üksnes kaitseväeteenistuses teenistusülesannete või teenistuskohustustega seotud vigastuse või haiguse korral ega näinud seaduse rakendamist käsitlevas neljateistkümnendas peatükis ette ühegi varasemalt määratud pensionilisandi säilitamist. Kuna kaebaja poolt soovitud pensionilisandi määramise ega varem määratud lisandi säilitamise või taastamise võimalust ei tulene ka käesoleval ajal kehtiva riiklike pensioni kindlustuse seaduse § 24 ja § 60, ei saa vaidlustatu tema õigusi rikkuda, tal puudub selles osas üldse kaebeõigus ning oma kaebuses püstitatud eesmärki pole tal võimalik saavutada.

4. Eeltoodud järeldustel ei saa S.M. tuvastamis-, tühistamisja kohustamisnõuete abil oma väidetavalt rikutud õigusi taastada, see pole võimalik ka mistahes teise halduskohtumenetluse seadustiku § 37 lg 1 nimetatud nõude esitamisega. Seega ei pea Tartu Halduskohus tema kaebust menetlema ning võib selle juba nimetatud alustel tagastada.

Raili Randlane Kohtunik