3-11-1407/82 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-11-1407

Haldusasi

R.R. kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse

09.05.2011

otsuse

nr

13-7/35-5-1

tühistamise

ning

14.04.2011

taotluse

uuesti

läbivaatamiseks

kohustamise

ning

Maksu-

ja

Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 28.09.2009

vastutusotsuse nr 13-1/3798 tühisuse tuvastamise

nõuetes

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: R.R.;

Esindaja: Tarmo Pilv, Häli Jürimäe.

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskus,

Esindaja: Jaanek Lips.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata;

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata kohtuotsuse ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei

kaudu

teatavakstegemisest

esitada

apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule

(HKMS § 173; § 181 lg 1).

ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi PMTK või maksuhaldur) tegi

28.09.2009 J.K.’le ja R.R.’le vastutusotsuse nr 13-1/3798, millega kohustas isikuid solidaarselt

tasuma OÜ Camofex (äriregistrist kustutatud) maksuvõlga summas 822 140 krooni.

2. 08.12.2009 esitas R.R. lepinguline esindaja Põhja MTK-le taotluse vaide esitamise tähtaja

ennistamiseks, paludes lugeda 28.12.2009 koostatud vastutusotsus R.R.le kättetoimetatuks

15.12.2009 ja pikendada vaide esitamise tähtaega kuni 16.01.2010.

3. Põhja MTK 02.02.2010 otsusega nr 6-2/186 jäeti vastutusotsusele vaide esitamise tähtaeg

ennistamata. 25.02.2010 esitas R.R. lepinguline esindaja Põhja MTK 02.02.2010 otsusele nr 6-2/186

vaide ja palus otsuse kehtetuks tunnistada. Põhja MTK jättis 01.04.2010 vaideotsusega nr 6-1/97-3

R.R. vaide rahuldamata.

4. 30.04.2010 esitas R.R. Tallinna Halduskohtusse kaebuse, milles palus tühistada Põhja MTK

02.02.2010 otsus nr 6-2/186 ja teha ettekirjutus asja uueks otsustamiseks.

5. Tallinna Halduskohus jättis 22.03.2011 otsusega haldusasjas nr 3-10-1135 R.R. kaebuse

rahuldamata ja jättis menetlusosaliste kulud nende endi kanda. R.R. esitas 18.04.2011 Tallinna

Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2011 otsusega jäeti Tallinna

Halduskohtu 22.03.2011. a otsus haldusasjas nr 3-10-1135 muutmata ja R.R. apellatsioonkaebus

rahuldamata.

6. 14.04.2011 esitas R.R. maksuhaldurile taotluse nr 1/265-T vastutusotsuse kehtetuks või

õigusvastaseks tunnistamiseks. Ühtlasi palus R.R. tuvastada Põhja MTK-l 28.09.2009 vastutusotsuse

õigusvastasus, kuivõrd Põhja MTK-l puudus õiguslik alus vastutusmenetluse läbi viimiseks alates

19.06.2009 endiste OÜ Camofex (äriregistrist kustutatud) seaduslike esindajate R.R. ja J.K. suhtes,

kuna eelnimetatud osaühingu õigusvõime lõppes äriregistrist kustutamise tõttu ning OÜ Camofex

maksukohustuse täitmine muutus lõppemise tõttu võimatuks.

7. 09.05.2011 tegi Põhja MTK otsuse 13-7/35-5-1 R.R. 14.04.2011 taotluse nr 1/265 rahuldamata

jätmiseks, leides, et vastutusotsuse kehtetuks või õigusvastaseks tunnistamiseks puuduvad alused.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUSED

8. R.R. 14.04.2011 esitatud taotluses palus maksuhalduril tuvastada 28.09.2009 vastutusotsuse

õigusvastasus või tunnistada nimetatud vastutusotsus kehtetuks. Kaebuse esitaja leiab, et

maksuhaldur on jätnud motiveerimata uue tõendi arvesse võtmata jätmist ja seega vajadust algatada

uus vastutusmenetlus. Nimetatud dokumendi saamise keerukust on R.R. selgitanud Põhja MTK-le

25.02.2010 esitatud vaides nr 1/131-T, milles on avaldatud, et R.R. on korduvalt saatnud taotlusi

OÜ Castor Inkasso likvideerijale, et saada kätte OÜ Castor Inkasso valduses olevaid OÜ Camofex

(pankrotis) dokumente. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt on 12.11.2008 äriregistrist kustutatud OÜ

Castor Inkasso likvideerijaks olnud Indrek Lepsoo ning dokumentide hoidjaks on määratud

Archivali Group OÜ.

9. Veebruaris 2011 esitas dokumentide hoidja R.R. esindajale OÜ Castor Inkasso ja OÜ Camofex

(kustutatud) vahel 24.02.2003 sõlmitud laenulepingu, mis omab juhatuse liikme vastutuse ulatuse

määramisel olulist tähtsust. Kuivõrd tõendi hilisem teatavaks saamine ei olnud põhjustatud

maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest, vaid selle kättesaamine oli maksukohustuslasele

objektiivselt võimatu, oli seega R.R.l MKS § 102 lg 1 p-st 2 tulenevalt õigus nõuda vastutusotsuse

kehtetuks tunnistamist.

10. 09.05.2011 otsuses ei ole maksuhaldur selgitanud, miks ei oma R.R. poolt esitatud laenuleping

juhatuse liikme vastutuse ulatuse määramisel olulist tähtsust ja kuidas on maksuhaldur tuvastanud, et

R.R. ei ole saanud laenulepingut OÜ-lt Archivali Group.

11. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks see, et ta on maksuhaldurile sõnaselgelt avaldanud, et

laenuleping saadi OÜ Castor Inkasso dokumentide hoidjalt OÜ-lt Archivali Group, samas on teinud

maksuhaldur päringu hoopis dokumentide hoidjaga mitteseotud isikule I. Lepsoole ning asunud I.

Lepsoo poolt antud selgitustele tuginedes väitma, et laenuleping on kogu aja vältel olnud J.K. või

R.R. valduses. Kaebaja leiab, et maksuhaldur on jätnud oma seisukohtade tõendamiseks tegemata

päringu OÜ-le Archivali Group ning seega sisuliselt eiranud haldusmenetluse seadusest (edaspidi

HMS) §-st 6 tulenevat uurimispõhimõtet. I. Lepsoo poolt maksuhaldurile antud selgitused, et R.R.

esindaja on palunud temalt e-posti teel dokumentide väljaandmist, kinnitavad hoopis seda, et R.R.l

dokumente ei olnud. Vastasel korral oleks R.R. laenulepingu esitanud maksuhaldurile viivitamata.

12. HMS § 65 lg 2 p-st tuleneb, et haldusakt on tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused,

kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Kaebaja

hinnangul on kõnesolev vastutusotsus vastukäiv seetõttu, et sellega kohustatakse R.R.t tasuma

maksuvõlga, mida ei olnud enam haldusakti koostamise hetkeks olemas. Nimelt oli OÜ Camofex

alates 19.06.2009 äriregistrist kustutatud ja seega tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 45 lg 2 järgselt

lõppenud, s.t. et juriidiline isik oli kaotanud oma õigusvõime.

13. MKS § 31 lg 3 p-s 6 on sätestatud, et isiku maksukohustus võib lõppeda muudel seadusega

sätestatud juhtudel ehk kõnealuse paragrahvi lõigetes 1-5 loetlemata alusel. Muudeks seadusega

sätestatud juhtudeks võib olla ka juriidilise isiku lõppemine. Seda on kinnitanud Riigikohtu

halduskolleegium oma 04.12.2009 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-75-09. Seega lõppesid 19.06.2009

OÜ Camofex maksukohustused koos osaühingu õigusvõime lõppemisega.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

14. Vastustaja ei nõustu R.R. kaebuses toodud väidetega ja on seisukohal, et kaebuses esitatud väited

ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks ega R.R. poolt 14.04.2011 esitatud taotluse uuesti

läbivaatamiseks ning ka väiteid vastutusotsuse tühisuse osas peab vastustaja põhjendamatuteks.

14.04.2011 esitas kaebuse esitaja taotluse nr 1/265-T eelnimetatud alustel vastutusotsuse kehtetuks

või õigusvastaseks tunnistamiseks. Taotluse kohaselt oli nimetatud täiendavaks tõendiks kaebuse

esitaja taotluse lisana esitatud 24.02.2003 dateeringuga laenuleping ning taotluse p-s 2.1.2 esitatud

väide, et nimetatud dokumendi hilisem teatavaks saamine ei olnud põhjustatud kaebuse esitaja

tahtlusest või hooletusest, kuna selle varasem esitamine olevat olnud objektiivselt võimatu, mida

vastustaja enne vaidlustatud otsuse väljastamist kontrollis.

15. Vastustaja viitab, et olenemata kaebuses esitatud eksitavatest väidetest (muuhulgas, et

maksuhaldur on jätnud oma seisukohtade tõendamiseks tegemata päringu OÜ-le Archival Grupp)

on vastustaja veendunud, et vaidlustatud otsuse p-s 2.1 on siiski piisava põhjalikkusega analüüsitud

kaebuse esitaja taotluses esitatud argumente, s.h analüüsitud MKS § 102 lg 1 p-s 2 sätestatud

vastutusotsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise aluste esinemist või mitteesinemist nii I.

Lepsoolt kui ka OÜ-lt Archival Grupp saadud andmete valguses.

16. Kaebuse esitajale ei saanud olla juba vastutusmenetluse ajal teadmata varasemalt (24.02.2003

dateeringuga) sõlmitud laenulepingu sõlmimise fakt, kuna üheks lepingu sõlmijaks oli kaebuse esitaja

ise, mistõttu ei saanud vastustaja selle asjaolu hilisemat (taotluses märgitu kohaselt veebruaris 2011)

teatavaks saamist lugeda taotluse p-s 2.1 toodud ja MKS § 102 lg 1 p 2 kohaseks vastutusotsuse

muutmise või kehtetuks tunnistamise aluseks. Seega asus maksuhaldur vaidlustatud otsuses

põhjendatult seisukohale, et kaebuse esitajal oli seda asjaolu siiski võimalik juba vastutusmenetluse

ajal maksuhaldurile teatada.

17. Vastustaja on edastanud enne vastutusotsuse koostamist kaebajale vastutusotsuse projekti

vastuväidete esitamiseks, mille kaebuse esitaja sai kätte 04.03.2009 ja millele kaebaja ka 25.03.2009

saadetud e-kirjas palus vastuväidete esitamise tähtaja pikendamist (vastuväidete esitamise tähtaega

pikendati kuni 30.04.2010). Käesolevas olukorras tuleb tõdeda, et kaebaja oma õigusi siis ei

realiseerinud ja vastuväiteid vastutusotsuse projektile ei esitanud, s.h ei edastanud infot 24.02.2003

dateeringuga laenulepingu sõlmimisest või olemasolust, olenemata sellest, et kaebaja oli teadlik, et

käimas on vastutusmenetlus, mis võib päädida tema suhtes koormava haldusaktiga. Vastustaja ei saa

lugeda kaebuse esitajast mitteolenevateks põhjusteks oma võimaluste mitterealiseerimist juba

vastutusmenetluse ajal, s.h pöörduda oma esindaja poole või nõuda välja dokumente, sest sisuliselt

palus küll kaebuse esitaja vastuväidete esitamise tähtaja pikendamist, mida talle ka võimaldati, kuid

ta nende esitamisest siis temale teadaolevatel asjaoludel siiski loobus.

18. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud otsuses on piisava põhjalikkusega analüüsitud ka

maksuhalduri käsutuses olevaid andmeid taotluse lisana esitatud tõendi hilisema teatavaks saamise,

s.t füüsiliselt maksuhaldurile esitamisvõimaluse tekkimise osas ning jõutud õigustatult tõdemuseni,

kus analüüsitud J.K. 23.03.2006 ning R. H. poolt 29.11.2005 antud seletusest nähtuvalt OÜ

Camofex raamatupidamisdokumentide üleandmise-vastuvõtmise akti ega üleantud dokumentide

nimekirja ei ole maksuhaldurile esitatud, mistõttu oli 14.04.2011 maksuhaldurile koos taotlusega

esitatud laenulepingu näol tegemist tõenäoliselt J.K. ja R.R. poolt R. H.le üle andmata jäänud

dokumendiga. Ka kaebajal endal puudub igasugune ülevaade J.K. ja R.R. poolt varasemalt

väidetavalt üleantud dokumentidest, kuna dokumentide väidetava üleandja ja vastuvõtja sisulised

ütlused on selles osas vastuolulised, mistõttu olid need ka üleantud dokumentide fakti osas

ebausaldusväärsed. Vastuolud on vastustaja hinnangul seletatavad asjaoluga, et J.K. ja R.R. OÜ

Camofex raamatupidamise dokumente siiski üle (dokumentide üleandmise kohta mingit dokumenti

ei ole koostatud) ei andnud, sest vastasel juhul ei oleks kaebuse esitajal olnud võimalik koos

14.04.2011 taotlusega esitada 24.02.2003 dateeringuga laenulepingut maksuhaldurile, kuna nii OÜ

Castro Inkasso likvideerija I. Lepsoo kui ka OÜ Castro Inkasso dokumentide hoidja OÜ Archivali

Grupp juhataja P. K. kinnitusel OÜ Castro Inkasso dokumente ei ole kaebuse esitajale väljastatud.

19. Vaidlustatud otsuses toodud andmetele tuginevalt ja otsuses tehtud järelduste kohaselt tekkis

maksuhalduril seega põhjendatud kahtlus ka asjaolu osas, et taotluse lisana esitatud laenuleping on

siiski olnud kogu aja J.K. või kaebuse esitaja valduses ning seda polnud koos OÜ Camofex

raamatupidamise dokumentidega R. H.le üle antudki, mis aga seostub otseselt kaebuse esitaja

tahtliku tegevusega ning mis ei saanud seetõttu olla vastutusotsuse muutmise või kehtetuks

tunnistamise aluseks MKS § 102 lg 1 p 2 tähenduses.

20. Vastustaja on seisukohal, et vastutusotsus ei vasta HMS § 63 lg 2 p-des 1-5 sätestatud tühisuse

tunnuseid sisalduvate sätete faktilistele alustele, kuna vastutusotsusest selgub üheselt haldusakti

andnud haldusorgan ja haldusakti adressaat. Vastutusotsus on antud pädeva haldusorgani poolt ning

see ei kohusta panema toime õigusrikkumist, sellest selguvad õigused ja kohustused (solidaarne

kohustus tasuda 822 140 krooni) ning need ei ole vasturääkivad ja kohustusi on objektiivsetel

põhjustel haldusakti adressaadil võimalik täita. Siinkohal ei pea vastustaja tõsiseltvõetavaks kaebuse

esitaja väidet, et vastutusotsusest tulenevad kohustused on vastuolulised, kuna vastutusotsusega

pannakse kaebuse esitajale konkreetne ja selge kohustus tasuda 822 140 krooni.

27. Vastutusotsuse põhjendustes tuvastatud asjaolud on vastutusotsuse kehtivuse küsimus, mistõttu

ei saa kaebuse p-s 2.2.4 käsitletud „muu objektiivse“ tühisuse põhjustena välja toodud

vastutusotsuse põhjendustes tuvastatud asjaolusid käsitleda vastutusotsuse tühisuse alusena HMS §

63 lg 2 p 5 mõttes. Kuna käesoleval juhul vastutusotsuse kehtivus enam küsimuse all ei ole, siis ei

pea vastustaja asjakohasteks kaebuse esitaja vastutusotsuse tühisusele viitavaid argumente, mis on

sisustatud läbi vastutusotsuse kehtetuks või õigusvastaseks tunnistamise argumentidega. Vastustaja

on juba vaidlustatud otsuse p-s 2.2 võtnud vastutusotsuse kehtivusele viidates seisukoha, mille

kohaselt jääb vastutusotsus kehtima kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni,

haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuste täitmiseni. Seega nähtuvalt

väljastusteatiselt, mille kohaselt on kaebuse esitajale vastutusotsuse teatavaks tehtud 06.10.2009, oli

kaebuse esitajal, vaatamata kaebuses esitatud vastuväidetele, alates sellest hetkest objektiivsetel

põhjustel võimalik nimetatud vastutusotsusega pandud kohustust siiski täita.

KOHTU PÕHJENDUSED

28. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende

kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta

rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jäta rahuldamata. Kohtu põhjendused on

järgmised.

29. Kaebaja suhtes tehtud vastutusotsus on tehtud 28.09.2009 ja jõustunud 07.11.2009. vaidlust ei

ole selles, et kuna kaebaja ei ole seaduses ettenähtud tähtaja jooksul vaidlustanud vaideotsust ega

esitanud vaiet, siis on 28.09.2009 vaideotsus kehtiv ja täitmisele kuuluv haldusakt, mille

õiguspärasuse kohtulikku kontrolli enam läbi viia ei saa.

30. Kaebaja hinnangul esineb aga alus kohaldada asjas MKS § 102 lg 1 p 2, mille kohaselt

maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu

maksukohustuse vähendamiseks, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavaks saamine ei olnud

põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Kaebaja hinnangul on uueks asjaoluks

24.02.2003 sõlmitud laenulepingu enda valdusse saamine 2011 veebruaris. Kohtu hinnangul on

kaebaja väited uue asjaolu teadasaamisest ja sel põhjusel haldusmenetluse uuendamise vajadusest

ilmselgelt asjakohatud, kuna kaebaja oli ise 24.02.2003 laenulepingu pooleks, mistõttu pidi ta olema

kogu vastutusmenetluse aja teadliku vastava laenulepingu olemasolust. Vaidlust ei ole selles, et

kaebaja maksuhaldurit vastutusmenetluse ajal laenulepingu olemasolust ei teavitanud, mainides

lepingu olemasolu esmakordselt 25.02.2010 esitatud vaides. Puuduvad mistahes põhjendused, miks

kaebaja laenulepingu olemasolust maksuhaldurit vastutusotsuse menetluses ei teavitanud.

Vaidlustatud otsuses on ka analüüsitud tõendeid ning jõutud põhjendatult järeldusele, et

vaidlusalune laenuleping oli jäänud J.K. ja R.R. poolt R. H.le üle andmata. 14.04.2011 taotlusega

koos esitas kaebaja laenulepingu ise, OÜ Castro Inkasso likvideerija I. Lepsoo ja OÜ Castro Inkasso

dokumentide hoidja OÜ Archivali Grupp juhataja P. K. kinnitusel OÜ Castro Inkasso dokumente

ei ole aga kaebuse esitajale väljastatud.

31. Vastutusotsuses ei ilmne ka HMS § 63 lg 2 p-des 1-5 sätestatud tühisuse tunnuseid.

Vastutusotsusest selgub üheselt haldusakti andnud haldusorgan ja haldusakti adressaat.

Vastutusotsus on antud pädeva haldusorgani poolt ning see ei kohusta panema toime

õigusrikkumist, sellest selguvad konkreetsed õigused ja kohustused (solidaarne kohustus tasuda 822

140 krooni) ning need ei ole mingilgi määral vasturääkivad. Nimetatud kohustusi on objektiivsetel

põhjustel haldusakti adressaadil võimalik ka täita.

32. Kokkuvõtlikult puudusid alused kehtiva vastutusotsuse osas haldusmenetluse uuendamiseks

ning vastutusotsus ei ole tühine HMS § 63 alusel. Seega on maksuhalduri otsus jätta kaebaja

14.04.2011 taotlus rahuldamata õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

33. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja aga

menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, seega jäävad poolte menetluskulud nende endi

kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik