2-11-34260/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-34260

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

17. aprill 2012, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-34260

Tsiviilasi

BIGBANK AS-i hagi Margo Tamme vastu 3607,28 euro

ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1803,64 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757; asukoht

Rüütli 23, 51005 Tartu), esindaja Brit Raud, e-post

kohus@sissenoudekeskus.ee;

kostja Margo Tamm (isikukood 45804242767;

Kohtuistungi toimumise aeg

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada BIGBANK AS-i hagi Margo Tamme vastu.

2. Välja mõista Margo Tammelt BIGBANK AS-i kasuks 3607 (kolm tuhat kuussada

seitse) eurot ja 28 senti, millest 1803,64 eurot on tagastamata krediidisumma,

422,75 eurot intress, 25,56 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 1355,33 eurot

sissenõutavaks muutunud viivis 14.11.2011 seisuga.

3. Välja mõista Margo Tammelt BIGBANK AS-i kasuks viivis 27,5% aastas

tagastamata krediidisummalt 1803,64 eurolt alates 15.11.2011 kuni tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui 448,31 eurot.

4. Jätta menetluskulud Margo Tamme kanda.

5. Välja mõista Margo Tammelt BIGBANK AS-i kasuks menetluskulud 383 (kolmsada

kaheksakümmend kolm) eurot ja 46 senti.

6. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (TsMS § 405 lg 1 p 3, § 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

2(6)

esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja menetluse käik

1. BIGBANK AS (hageja) esitas 22.07.2011 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse (tl 2-4) Margo Tammelt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks, millele kostja esitas

14.09.2011 vastuväite (tl 5-6).

2. 25.10.2011 määrusega (tl 13) lõpetati maksekäsu kiirmenetlus nõude hagimenetlusse

üleandmisega.

3. 14.11.2011 esitas hageja kohtusse hagi (tl 18-23) kostjalt 3607,28 euro ning lisanduva viivise

väljamõistmiseks.

Hagiavalduse

kohaselt

sõlmisid

hageja

ja

kostja

23.01.2007

tarbijakrediidilepingu

nr 0703032/96tt, mille raames on sõlmitud kaks kokkulepet krediidisumma suurendamise ja

lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppe nr 2 põhitingimuste kohaselt suurendati

krediidisaaja kasutuses olevat krediidisummat 1216,57 krooni võrra. Pärast täiendava

krediidisumma ülekandmist jäi kostja kasutusse 34 652,09 krooni (2214,67 eurot) krediiti. Kostja

kohustus kokkuleppe nr 2 järgi maksma hagejale intressi 27,5% krediidisummast ühe aasta

kohta. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule hageja krediidilepingute üldtingimusi S.

Kuivõrd kostja lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt hageja meeldetuletustele ja

ülesütlemise hoiatusele vaatamata ei täitnud, siis ütles hageja 29.12.2008 avaldusega lepingu

üles.

14.11.2011 seisuga (hagi koostamise aeg) võlgneb kostja hagejale 3607,28 eurot, millest

1803,64 eurot on tagastamata krediidisumma, 422,75 eurot intress, 25,56 eurot võla

sissenõudmisega seotud kulud ja 1355,33 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Hageja on

lähtunud intressi ja viivise arvutamisel tarbijakrediidilepingu kokkuleppes nr 2 fikseeritud

intressimäärast.

Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja 3607,28 eurot ja täiendav viivis

27,5% aastas tagastamata krediidisummalt alates 15.11.2011 kuni tagastamata krediidisumma

täieliku tasumiseni.

Koos hagi rahuldamisega palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulud summas 479,33 eurot

(maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 54,11 eurot, hagimenetluses täiendavalt tasutud

riigilõiv 329,35 eurot ja õigusabikulud 95,87 eurot).

Hageja lisas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 23.01.2007 tarbijakrediidilepingust

nr 0703032/96tt koos maksegraafiku ja krediidilepingute üldtingimustega (tl 21-28), 30.04.2007

kokkuleppest nr 1 koos maksegraafikuga (tl 29-32), 03.10.2007 kokkuleppest nr 2 koos

maksegraafiku ja krediidilepingute üldtingimustega (tl 33-41), 04.07.2008 lepingu ülesütlemise

hoiatusest (tl 42), 29.12.2008 lepingu ülesütlemise teatest (tl 43), hageja hinnakirjast (tl 44) ja

viivise arvestusest (tl 45).

4. 06.03.2012 esitas kostja hagile kirjaliku vastuse (tl 68-71), milles võtab omaks hagejalt laenu

saamise summas 34 652,09 krooni (2214,67 eurot). Kostja märgib, et täitis oma lepingulisi

kohustusi korralikult seni kuni oli võimalik ja et ta ei ole kuritahtlikult laenu maksmata jätnud.

Kostja sai 2008 märtsis tööpakkumise ja sõitis Inglismaale kohe kui tööleping oli allkirjastatud.

Kostja ei nõustu intressi suurusega ja leiab, et see on liigkasuvõtlik. Samuti ei tunnista kostja

mingit inkassotasu. Kostja selgitab, et tema ei ole inkassokirju kätte saanud. Eestis on kirjadega

tülitatud kostja ema. Kostjat ennast on ähvardatud e-mailide teel ning süüdistatud välismaale

põgenemises ja hirmutatud sellega, et küll ta kätte saadakse. Kostja märgib, et tal ei ole

vallasvara, mille arvel võlga tagasi maksta. Kostja elab üürikorteris ning peale maksude

maksmist jääb heal juhul kätte 100 naela. Kostja elab seega miinimumpalgast ning tal ei ole

võimalik maksta pangale mingit viivise protsenti. Kostja leiab, et inimväärne elu peaks olema

kindlustatud kõigile, mitte ainult rikastele.

Kostja lisas vastusele hageja 24.04.2007 kirja (tl 72), kokkuleppe nr 2 koos maksegraafikuga

(tl 73-76), hageja 18.06.2009 kirja lepinguprojekti tutvumiseks saatmise kohta koos lepingu

3(6)

projekti ja maksegraafikuga (tl 77-81) ning näitena National Westminster Bank Plc pangakonto

väljavõtte liigkasuvõtliku intressi tagastamise kohta (tl 82).

5. 30.03.2012 esitas hageja kostja vastuse kohta oma seisukoha (tl 91-94), jäädes hagiavalduse

juurde. Vastuse kohaselt ei ole kostja vaidlustanud hageja nõuet ega nõude suurust tagastamata

krediidi osas summas 1803,64 eurot ja seega kuulub hagi selles osas täies ulatuses rahuldamisele.

Hageja arvates ei ole kostja kuidagi tõendanud ega põhjendanud, milles seisneb hageja suur ja

liigkasuvõtlik intress, mistõttu palub hageja kostja vastavad väited jätta tähelepanuta. Hageja

märgib, et on viivise arvestamisel lähtunud lepingus sätestatud intressimäärast, mis on 27,5%

aastas. Viivis nimetatud määras on põhjendatud ja seaduslik ning see tuleb kostjalt täies ulatuses

hageja kasuks välja mõista. Võla sissenõudmisega seotud kulud sisaldavad lisaks postiteenuse

maksumusele ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Hageja palub kostjalt võla

sissenõudmisega seotud kulud välja mõista.

Kohtu põhjendused

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel menetleb kohus antud hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid (tl 84-85).

Pooltele on kätte toimetatud 06.03.2012 kohtumäärus hagi menetlemise kohta lihtsustatud korras

(tl 88, 89). Pooled ei ole kohtule teatanud enda ärakuulamise soovist, mistõttu asub kohus

seisukohale, et pooled ei soovi enda isiklikku ärakuulamist. Samuti ei ole pooled esitanud

kohtule kinnitamiseks nende poolt allkirjastatud kompromissilepingut, mistõttu lahendab kohus

asja sisuliselt.

7. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.

8. Hageja on esitanud kostja vastu poolte vahel 23.01.2007 sõlmitud tarbijakrediidilepingu

nr 0703032/96tt (tl 25) ning selle alusel 30.04.2007 ja 03.10.2007 sõlmitud kokkulepete nr 1 ja

nr 2 (tl 29-30, 33-34, 73-74) rikkumisest tulenevad nõuded.

Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vaidlust

ei ole selles, et kostja rikkus lepingut, kui jättis täitmata lepingu üldtingimuste (tl 27-28, 37-38)

p-s 2.1 ettenähtud kohustuse tagastada hagejale krediidisumma ja tasuda intress vastavalt

lepingule lisatud maksegraafikule. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda

leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi

lõike 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva

õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamist.

9. Vaidlusaluse lepingu näol on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõttes. Nimetatud

sätte kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg-st 1

(23.01.2007 kehtinud redaktsioon) tuleneb, et krediidileping on leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi

maksma.

10. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul

krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või

osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud

tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja

nõuab kogu võla tasumist. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt peab krediidiandja tarbijale

4(6)

hiljemalt koos VÕS § 416 lg-s 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust

läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. Asja materjalidest nähtuvalt (tl 42,

43) on hageja VÕS § 416 lg-te 1 ja 2 nõuded täitnud, seega on leping kehtivalt üles öeldud.

11. Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist juhul, kui võlgnik vastutab kohustuse rikkumise

eest. Vastavalt VÕS § 103 lg-le 1 vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui

rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kuna

rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse

rikkumisel, siis vastutust välistavaid asjaolusid ei esine.

12. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise

kohustus, mida kostja on rikkunud. Lepingu ja kokkuleppe nr 2 kohaselt andis hageja kostjale

krediiti kokku 2214,67 eurot. Kostja on vastuses hagile võtnud omaks hagejalt laenu saamise

nimetatud summas (tl 68-71). Hageja nõuab kostjalt tagastamata krediidisummat suuruses

1803,64 eurot. Kuna kostja tagastamata krediidisumma suurust vaidlustanud ei ole, siis kuulub

kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 1803,64 eurot põhivõlgnevuse katteks.

13. Krediidilepingu, mille alaliigiks on tarbijakrediidileping, kohaselt on krediidisaajal kohustus

tasuda krediidilt intressi. Intress on tasu raha kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul.

Kokkuleppe nr 2 järgi oli intressi määraks 27,5% uuelt krediidisummalt aasta kohta.

Krediidiandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta krediiti annab. Kostja on 03.10.2007

hagejaga kokkulepet nr 2 sõlmides sellise intressimääraga nõustunud. Lepinguvabaduse

põhimõtte kohaselt on isikud vabad ning õigustatud ise otsustama oma õiguste ja kohustuste üle.

Hageja nõuab lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi summas

422,75 eurot. Kuna kostja ei ole hagejale krediiti tagastanud, ei vabane ta ka lepingujärgse

intressi tasumise kohustusest. Seega on hageja intressinõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele

ning intressi katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 422,75 eurot.

14. Hageja taotleb kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulu väljamõistmist summas

25,56 eurot. Hagiavalduse kohaselt on võla sissenõudmisega seotud kulud hageja poolt kostjale

saadetud kirjade ja võla menetlemise kulu, mis tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja

hinnakirjale. Hinnakirjas kokkulepitud tasu ei sisalda ainult postiteenuse maksumust, vaid ka

töövahendite, töö ja ajakulu maksumust.

Lepingu üldtingimuste p 9.3 kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt lepingu

rikkumisel võla sissenõudmisega seotud kulude, sh kohtu-, inkasso ja täitemenetlusega seotud

kulude, ning krediidisaajale, käendajatele ja teistele lepinguga seotud isikutele saadetud kirjalike

teadetega seotud kulude hüvitamist vastavalt krediidiandja hinnakirjas sätestatule. Kohtule

esitatud hinnakirjast (tl 44) nähtub, et esimese meeldetuletuskirja maksumuseks on 100 krooni,

teise või järgneva meeldetuletuskirja maksumuseks 200 krooni ja lepingu ülesütlemise teate

maksumus on 400 krooni. Hageja on 04.07.2008 saatnud kostjale hoiatuskirja (tl 42) ja

29.12.2008 lepingu ülesütlemise teate (tl 43). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt 500 krooni

(100 + 400) ehk 31,96 euro tasumist. Samas nõuab hageja kostjalt võla sissenõudmisega seotud

kulu summas 25,56 eurot. Kohus selgitab, et tegemist ei ole inkassotasuga nagu ekslikult on

vastuses hagile leidnud kostja. Hoiatuskirja ja lepingu ülesütlemise teate on kostjale saatnud

hageja (mitte inkassofirma) kostja lepingujärgsele aadressile. Ainuüksi asjaolu, et kostja ei ole

hageja kirju ja teateid kätte saanud, ei anna alust jätta hageja sellekohane nõue rahuldamata.

Lepingust nähtuvalt (p 9.1) oli kostjal kohustus informeerida hagejat rekvisiitide (elukoha

aadressi) muutumisest. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, siis on

hageja poolt kirjade ja teadete saatmise kulu tekkimine põhjuslikus seoses kostja käitumisega.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 25,56 eurot võla sissenõudmisega seotud kulude

katteks.

15. Hageja nõuab kostjalt 14.11.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas

1355,33 eurot. Viivise arvutamisel (tl 45) on hageja lähtunud intressi määrast 27,5% ja

perioodist 29.12.2008 kuni 14.11.2011 ning võtnud aluseks võlgnetava krediidisumma

5(6)

1803,64 eurot, millele lisandub viivis lepingu ülesütlemise seisuga 5,96 eurot. Samas nõuab

hageja sissenõutavaks muutunud viivisest 1432,81 eurost kostjalt viiviseid 1355,33 eurot.

VÕS § 415 lg 1 esimese aluse kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksetega tasumisega

viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1

järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse

viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Praegusel juhul on lepitud kokku 27,5%

suuruses intressimääras aastas.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 leidnud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka

VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus kokku

leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama

sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses

sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi.

Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist samas ulatuses, milles on kokku lepitud

tarbijakrediidilepingus intressimäärana, antud juhul 27,5% suuruses intressimääras.

Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et kostja ei ole viivise arvestusele vastuväiteid

esitanud ega taotlenud sissenõutavaks muutunud viivise vähendamist VÕS § 113 lg 8 ja § 162

alusel, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1355,33 eurot 14.11.2011 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise katteks.

16. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on palunud mõista välja

täiendava viivise alates 15.11.2011 kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus on seisukohal, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Kohus märgib, et rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega

võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega

tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest (lepingu

mittekohane täitmine) ning seetõttu on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja ka

lisanduv viivis 27,5% aastas põhinõudelt 1803,64 eurolt alates 15.11.2011 kuni põhinõude

täitmiseni. Samas peab kohus põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet kokku põhinõude

suurusega.

17. Kokkuvõttes loeb kohus hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 3607,28 eurot,

millest 1803,64 eurot on tagastamata krediidisumma, 422,75 eurot intress, 25,56 eurot võla

sissenõudmisega seotud kulud ja 1355,33 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 14.11.2011

seisuga. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja täiendava viivise 27,5% aastas

tagastamata krediidisummalt 1803,64 eurolt alates 15.11.2011 kuni tagastamata krediidisumma

täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui 448,31 eurot.

Kohus märgib, et kohtuotsuse põhjendavas osas nimetamata tõendid jätab kohus kui asjakohatud

tähelepanuta (TsMS § 238 lg 1 ja 5, § 442 lg 8). Samuti ei arvesta kohus kostja 13.04.2012 ja

16.04.2012 kohtule saadetud elektronkirjades märgituga, kuivõrd tegemist on väljaspool

menetlustähtaega esitatud seisukohaga ja tõenditega. Kohus määras 06.03.2012 määruses (tl 84-

85) pooltele avalduste ja dokumentide ning kompromissile jõudmise tähtpäevaks 30.03.2012.

18. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi

6(6)

kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi täies

ulatuses, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

20. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad

menetluskulud. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 383,46 eurot

(maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud 54,11 eurot ja hagiavalduse esitamisel

täiendavalt tasutud 329,35 eurot) ning õigusabikulud 95,87 eurot, kokku seega 479,33 eurot.

Hageja poolt tasutud riigilõiv 383,46 eurot vastab hagihinnale. Seega on hageja tasunud

riigilõivu seaduses sätestatud määras.

Kohus leiab, et hageja õigusabikulu väljamõistmiseks puudub alus. Hageja on esitanud kohtule

arve nr 317 (tl 49) ning maksekorralduse nr 11479 (tl 59) selle kohta, et ta on tasunud Balti

Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ-le hagiavalduse koostamise eest 95,87 eurot. Hageja

esindajaks käesolevas menetluses on volikirja (tl 46) alusel olnud Brit Raud. Volikirja kohaselt

volitab hageja juhatuse liige Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ-ga käsundussuhtes olevat

Brit Raudi esindama hagejat kohtumenetluses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Brit Raud

saanud sissetulekut ka BIGBANK AS-st. Seega on alust arvata, et Brit Raud on hageja töötaja.

TsMS § 175 lg 2 kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes

sõidukulud.

Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks

suuruseks 383,46 eurot (riigilõiv). Nimetatud summa kuulub kostjalt menetluskuluna hageja

kasuks väljamõistmisele.

Kohtunik