3-11-48/31 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

17. aprill 2012, Tartu

Haldusasja number

3-11-48

Haldusasi

Pavel Gladõši kaebus Tartu Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 639,12 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 22.02.2011. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tartu Vangla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja: Pavel Gladõš

Vastustaja: Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Apellatsioonkaebus rahuldada.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 22.02.2011. a otsus ja teha uus otsus, millega jätta Pavel

Gladõši kaebus täies ulatuses rahuldamata.

3. Tartu Vangla apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates (HKMS § 212 lg 1), so kuni 17. maini 2012.

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla 08.03.2010. a käskkirjaga nr 1-4/337 kohaldati Pavel Gladõši suhtes alates

samast päevast täiendavate julgeolekuabinõudena isiklike esemete kasutamise keelamist ja

ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist.

07.04.2010 konvoeeriti kaebuse esitaja Tallinna Vangla haiglast Tartu Vanglasse. Tallinna

Vangla saatemasinasse vastuvõtmisel paigutati kaebajale käerauad liiga tugevalt, mistõttu

fikseeriti kaebuse esitajal Tartu Vanglasse jõudes käeraudadest tekkinud vigastused

(randmetel punetavad jooned käeraudadest, ümbritsevad koed turses, nahk terve).

05.11.2010 esitas P. Gladõš Tartu Vanglale avalduse kahju hüvitamiseks summas 10 000

krooni (632,12 eurot) käeraudade kasutamisest tekkinud füüsiliste kannatuste ja valu eest.

Kaebaja viitas Tartu Halduskohtu otsusele haldusasjas nr 3-10-1165, millega rahuldati tema

kaebus ja tunnistati Tartu Vangla toiming (käeraudade väärkasutus) õigusvastaseks.

Tartu Vangla 04.01.2011. a otsusega nr 3-30/255 jäeti P. Gladõši kahjunõue rahuldamata.

07.01.2011 saabus Tartu Halduskohtusse P. Gladõši kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise

hüvitise väljamõistmiseks.

2. Tartu Halduskohtu 22.02.2011. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja mõisteti Tartu

Vanglalt P. Galdõši kasuks välja 13 eurot.

Kohtuotsuste põhjenduste kohaselt tuleb kahju hüvitamise kaebuses eelkõige tuvastada, kas

isikul on kahju tekkinud, kas haldusakt või toiming (s.h ka tegevusetus), millega isikule

väidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos tekkinud kahju ja

õigusvastase haldusakti või toimingu vahel.

Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et Tartu Vangla toiming, käeraudade

väärkasutus 07.04.2010, oli kaebaja P. Gladõši suhtes õigusvastane. Viidates haldusasjas

3-10-1165 tehtud otsusele nentis kohus, et P. Gladõš teavitas käeraudade tugevalt

paigutamisest koheselt peakonvoid. Tartu Vangla selgitustest ilmnes, et ametniku eksituse

tõttu jäi käeraudade kinnitus fikseerimata, millest tulenevalt on võimalik käeraudade

kinniminek, mida kinnipeetaval tagasi muuta ei ole võimalik. Et käeraudade fikseerimist ei

olnud tehtud, selgus alles käeraudade ära võtmisel. Käeraudade vale kasutamine tekitas

P. Gladõšile füüsilist valu. Meditsiinitöötaja poolt fikseeriti kell 15.35 vigastused: punetavad

jooned käeraudadest, ümbritsevad koed turses, nahk terve. Kaebaja kannatas 2 tundi ja 20

minutit valu ja sai kehalise vigastuse ehk terviserikke ja tal ei olnud võimalik vältida ega

kõrvaldada kahju tekitamist.

Kohus leidis, et kuna kaebaja suhtes oli vastustaja toiming oli õigusvastane, kaebajale tekitati

tervisekahjustus ja käeraudade mittenõuetekohase kasutamisega kaasnesid kaebajale

põhjendamatu valu ja kehavigastused, on tuvastatud põhjuslik seos tekitatud kahju ja

õigusvastase toimingu vahel.

Kohus leidis, et käesolevas asjas on põhjendatud kaebaja nõue mittevaralise kahju hüvitamise

osas, ent selle suurus ei vasta rikkumise kestusele ja intensiivsusele. Arvestades Tartu

Ringkonnakohtu praktikat (lahendid haldusasjades nr 3-09-1385 ja 3-09-2120), pidas kohus

põhjendatuks P. Gladõši kaebuse rahuldamist osaliselt, s.o 13 euro suuruse hüvitise

väljamõistmist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. Apellatsioonkaebuses taotles Tartu Vangla halduskohtu 22.02.2011. a otsuse tühistamist ja

uue otsuse tegemist, millega jätta P. Gladõši kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks

tervikuna rahuldamata.

Tartu Vangla leidis, et halduskohus on hinnanud asjas kogutud tõendeid ebaõigesti ja ei ole

põhjendanud, miks ta pidas Tartu Vangla esitatud tõenditest ja selgitustest usaldusväärsemaks

kaebuse esitaja seletust. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks on kahjunõude rahaline

hüvitamine kohtuotsuses märgitud ulatuses õigustatud.

Väär on kohtuotsuses märgitu, et otsusega nr 3-10-1165 tuvastati, et P. Gladõš teavitas

saatemeeskonda liiga tugevalt paigaldatud käeraudadest. Nimetatud otsuses tuvastati vaid, et

saatemeeskond ei ole käeraudu fikseerinud, mistõttu ei olnud käerauad nõuetekohaselt ja

õigesti paigaldatud. Otsuses nr 3-10-1165 ei ole ka märgitud, et P. Gladõši ütlused

saatemeeskonna ametnike teavitamise kohta on kinnitust leidnud. Lisaks pidas Tartu Vangla

vajalikuks märkida, et kuna otsusega nr 3-10-1165 on tuvastatud käeraudade

mittefikseerimine kasutamisel lukustusnupu abil, on ümber lükatud P. Gladõši väide, mille

kohaselt tekitati talle käeraudade kasutamisega juba alguses valu.

Tartu Vangla on seisukohal, et kohus ei ole hinnanud mittevaralist kahju välja mõistes vangla

süü vormi ega rikkumise raskust ja ulatust. Puudub põhjendus, miks on rahalise hüvitise

väljamõistmine antud juhul õigustatud väljamõistetud summa ulatuses. Kohtuotsusest on küll

jälgitav kohtu arutluskäik viidatud Tartu Ringkonnakohtu lahendeid silmas pidades, ent

arusaadav pole arvutuskäik. 13 euro suurune hüvitis pole proportsioonis kohtu poolt otsuses

viidatud ringkonnakohtu lahendites määratud hüvitiste summaga.

Tartu Vangla leiab riimuvalt Riigikohtu otsusega haldusasjas nr 3-1-1-63-09, et seadusega

lubatud sanktsiooni kohaldamisest (käesoleval juhul käeraudade kasutamine) tulenev

sanktsioonile omane või sellega juhuslikult kaasnev valu või kannatus ei ole käsitletav

väärkohtlemise või piinamisena, vaid paratamatult kaasneva kannatusena. Ühtegi tõsist

tervisekahjustust, mis oleks tinginud ravikuuri või rahalise kompensatsiooni, P. Gladõšile

tekkinud ei ole. Vangla ei põhjustanud väidetavat kahjulikku tagajärge tahtlikult ning on oma

eksimusest aru saanud. P. Gladõš ei ole suutnud tõendada endale sellise mittevaralise kahju

tekkimist, mille eest oleks põhjendatud rahalise hüvitise saamine.

4. P. Gladõš vaidles oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta

apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Vastuses apellatsioonkaebusele märgib P. Gladõš, et ütles juhtkonvoeerijale: „Miks sa nii

kitsalt nad peale paned?“ ja sai vastuseks, et nii on vaja.

Kaebaja hinnangul on kohtuotsus põhjendatud ning Tartu Vangla toiming õigusvastane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 14.03.2011. a otsus tuleb tühistada ja

apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab P. Gladõši

mittevaralise kahju hüvitamise nõude täies ulatuses rahuldamata.

Seoses apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

6. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja

õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva

seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

Asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja käerauad jäeti paigaldamisel fikseerimata

lukustusnupu abil, mille tulemusena oli võimalik nende kokkuminemine.

Samas ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga nagu oleks kohtuotsusega

nr 3-10-1165 (tl 37-38) leidnud tõendamist, et kaebaja pöördus kaebusega saatemeeskonna

poole, kuid viimane ei reageerinud kaebaja pöördumisele. Vastustaja on kinnitanud, et

saatemeeskonna töötajate ütluste kohaselt ei pöördunud kaebaja nende poole, et vaadataks üle

käeraudade paigutuse õigsus. Kaebaja on kinnitanud, et ta pöördus nii saatemeeskonna ülema

kui ka autojuhi poole juba koheselt peale käeraudade paigaldamist. Ringkonnakohus ei pea

kaebaja selletaolisi väiteid usaldusväärseteks. Kindlasti ei saanud juba käeraudade

paigaldamisel need fikseeruda asendis, mis tekitas kaebajale füüsilist valu. Selline valu sai

tekkida alles mingi aja möödumisel. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et kui kaebaja

pöördus saatemeeskonna poole seoses probleemiga, siis ei oleks selles suhtes midagi ette

võetud. Seega ei kasutanud kaebaja ära võimalusi kahju vältimiseks ning juba see oleks

aluseks kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmisele.

7. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist

süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eralelu

puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

Käesoleval juhul on halduskohus tuvastanud, et kaebajale on tekitatud tervisekahjustus.

Vastavalt meditsiinitöötaja õiendile (tl 39) tuvastati kaebajal randmetel punetavad jooned

käeraudadest, koed turses ja nahk terve.

Riigikohus on 11.12.2009. a otsuses nr 3-3-1-80-09 kahjunõude ulatuse kohta väljendanud

seisukohta, et mittevaralise kahju kohaseks hüvitamise viisiks võib kahju rahas

kompenseerimise kõrval olla ka kohtuotsusega ainult õigusvastasuse tuvastamine (vt nt

Riigikohtu halduskolleegiumi 5. oktoobri 2006. a otsus asjas nr 3-3-1-44-06, p 14). Kui

kannatanul oleks olnud võimalik kahju ise kõrvaldada muude õiguskaitsevahenditega (nõuda

käeraudade paigutamise ülevaatamist), mida ta aga ei kasutanud, siis mõjutab see rahalise

nõude ulatust ning võib olla selle rahuldamata jätmise aluseks.

Antud asjas on kaebajal tuvastatud ainult naha punetus ja turse, mida ei ole võimalik lugeda

tervisekahjustuseks. Seega ei ole mittevaralise kahju rahaline hüvitis ringkonnakohtu arvates

antud juhul adekvaatne hüvitise viis.

Samuti peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, milliste kriteeriumide alusel halduskohus

üldse tuvastas varalise kahju suuruse. Halduskohtu otsuses tehtud viited Tartu

Ringkonnakohtu lahenditele, mis käsitlesid isikute viibimist vanglas ebainimlike tingimustes,

ei saa olla aluseks rahalise hüvitise suuruse määramisel, kuna tegemist ei ole analoogsete

asjadega.

8. Tartu Vangla on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu summas 15,97 eurot, mis

kuuluks apellatsioonkaebuse rahuldamisel kaebajalt väljamõistmisele. Haldusasja materjalide

kohaselt puuduvad kaebajal rahalised vahendid ja ta oli vabastatud riigilõivu tasumisest

kaebuse esitamisel. Ringkonnakohus jätab menetluskulud HKMS § 108 lg 11 alusel Tartu

Vangla kanda, kuna kaebajalt nende väljamõistmine oleks ebamõistlik.

Einar Vene

Maili Lokk

Agu Timmi