Legislator Case Law & Legislation
2-11-34824/21 AI generated

2-11-34824/21 · Tallinna Ringkonnakohus

Case Number 2-11-34824/21
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Keelduda OÜ Ehituse Hankekeskus poolt Harju Maakohtu 29.02.2012 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see peale käesoleva määruse jõustumist. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

Legislator headnote

AI generated

2-11-34824/21 · Tallinna Ringkonnakohus: 367 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema. Vaid juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi, võtab kohus apellatsioonkaebuse menetlusse. Ringkonnakohus on seisukohal, et neid eeldusi, mis tingiksid kaebuse menetlusse võtmise, ei esine. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna alust teha teistsugust järeldust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul õiguslik alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

Keywords

AI generated
technical barriers reasonableness accession by specification ESC opinion compliance with formal requirements trade measures
AI generated
3-09-1341/7
AS Põlva Vesi avaldas riigihangete registris 27.02.2008 hanketeate registreerimisnumbriga 104401, mille kohaselt hankija korraldab riigihanke „Omanikujärelevalve/FIDIC inseneri teenus veeja kanalisatsioonirajatiste ehitustööle Põlva maakonnas“ (edaspidi Riigihange II). Hanketeate kohaselt oli tegemist avatud hankemenetlusega riigihankega.
3-14-51031/2
XXX esitas 04.06.2014 Tartu Halduskohtusse kaebuse, milles palub: 1) kohustada Tartu Ringkonnakohut lisama tsiviilasja nr 2-08-54011 toimikusse tema 06.02.2009 apellatsioonkaebuse lisa 1 ning 20.04.2009 avalduse lisad 1 ja 2, mida Tartu Ringkonnakohus õigusvastaselt toimikust välja jättis; 2) teha ettekirjutus toimingu (Tartu Ringkonnakohtu tegevusetus kaebaja poolt esitatud dokumentide lisamiseks toimikusse) tagajärgede kõrvaldamise kohta, s.t. taastada tsiviilasja nr 2- 08-54011 menetlus ringkonnakohtu otsuse tegemise eelse seisuga; 3) teha kindlaks Tartu Ringkonnakohtu 11.05.2009 otsuse tühisus ja õigusvastasus tsiviilasjas nr 2-08-54011, sest oli võltsitud kohtuasja toimikut; 4) kohustada Tartu Ringkonnakohut tegema tsiviilasjas nr 2-08-54011 uue otsuse arvesse võttes toimikust õigusvastaselt eemaldatud dokumente; 5) keelata tsiviilasjas nr 2-08-54011 kaebajalt kohtukulude väljamõistmine ja täitemenetluse algatamine Tartu Ringkonnakohtu 11.05.2009 otsuse alusel. 6) Teha esialgse õiguskaitse määrus, millega keelata tsiviilasjas nr 2-08-54011 menetluse jätkamine ja kaebajalt selles määratud kohtukulude sissenõudmine, seniks kuni ei ole jõustunud käesolevas asjas tehtud kohtuotsus
3-24-2160/20
N.N (kaebaja) esitas 24.07.2024 Tallinna Halduskohtule venekeelse kaebuse.
3-16-1200/2
13.06.2016 esitas A.Ž. Tallinna Halduskohtule kaebuse tsiviilasjas nr 2-15-8086 kohtulahendi tühistamiseks ning täiteasja nr 022/2016/798 kehtetuks tunnistamiseks. Koos kaebusega esitas A.Ž. ka riigi õigusabi taotluse isiku esindamiseks halduskohtumenetluses ning isiku esindamiseks täitemenetluses. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on Tallinna Ringkonnakohus 25.05.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-8086 keeldunud Harju Maakohtu 18.01.2016 otsusele tsiviilasjas 2-15-8086 esitatud G. Ž. apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
3-20-459/27
Tartu Halduskohus rahuldas 31.07.2020.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaupo Paal ja Malle Seppik Määruse tegemise aeg ja koht 12.04.2012, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-34824 Tsiviilasi OÜ Ehituse Hankekeskus hagi Kaia Reimo vastu 829,57 eurose võla, 170,46 eurose intressi ja 650 eurose viivise väljamõistmiseks. Hagi hind 829,57 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 29.02.2012 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Ehituse Hankekeskus apellatsioonkaebus Menetlusosalised, nende esindajad Hageja OÜ Ehituse Hankekeskus (registrikood 10420045, asukoht Vana-Tartu mnt 20 Järveküla, Rae vald), lepinguline esindaja adv Merilin Valdmaa Kostja Kaia Reimo (isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxx xxx x-xx, xxxxxxx), lepinguline esindaja adv Ene Soop Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda OÜ Ehituse Hankekeskus poolt Harju Maakohtu 29.02.2012 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see peale käesoleva määruse jõustumist.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

Edasikaebe kord Käesoleva kohtumääruse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest.

2(2)

Asjaolud Harju Maakohus jättis lihtmenetluses 29.02.2012 otsusega rahuldamata OÜ Ehituse Hankekeskus hagi Kaia Reimo vastu 829,57 eurose võla, 170,46 eurose intressi ja 650 eurose viivise väljamõistmiseks. OÜ Ehituse Hankekeskus esitas 02.04.2012 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist.

Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tagastada selle esitajale. Hageja esitas kohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles taotles põhinõudena 829,57 euro väljamõistmist. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Nimetatud sätte eesmärk on väiksema hagihinnaga asjades menetluse lihtsustamise ja kiirendamise kaudu tõhusama õigusemõistmise tagamine. Seega on käesoleval juhul tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses, mille osas on edasikaebeõigus piiratud. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi, või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. See asjaolu, et maakohus märkis kohtuotsuses edasikaebamise korra, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Kui maakohus ei ole TsMS 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS §

367 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema. Vaid juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi, võtab kohus apellatsioonkaebuse menetlusse. Ringkonnakohus on seisukohal, et neid eeldusi, mis tingiksid kaebuse menetlusse võtmise, ei esine. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna alust teha teistsugust järeldust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul õiguslik alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

Malle Seppik