3-11-2036/131 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Virgo Saarmets, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.04.2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-2036 Haldusasi OÜ KP Music kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse 26.07.2011 korralduse nr õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes Vaidlustatav lahend Tallinna Halduskohtu 23.11.2011 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ KP Music apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja: OÜ KP Music, volitatud esindaja Reimo Mets Vastustaja: Tallinna Kesklinna Valitsus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ KP Music apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 23.11.2011 kohtuotsus haldusasjas 3-11-2036 muutmata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, so hiljemalt 16.05.2012, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul.

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-11-2036

2(5) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Kesklinna Valitsus registreeris 28.03.2011 OÜ KP Music majandustegevuse registrisse kauplemisajaga „esmaspäevast pühapäevani ööpäevaringselt“ seonduvalt OÜ-le KP Music kuuluva ja Tallinnas XXX tegutseva pubi „XXX“ majandustegevusega.

Tallinna Kesklinna Valitsuse 26.07.2011 korraldusega nr 513 otsustati muuta OÜ KP Music kohta majandustegevuse registris tehtud registreeringut 19.08.2011-31.12.2011, asendades kauplemisaja „esmaspäevast pühapäevani ööpäevaringselt“ kauplemisajaga „esmaspäevast pühapäevani kella 09.00-23.00“ seoses asjaoluga, et XXX asuvast ööklubist „XXX“ kostub müra ja sellega rikutakse läheduses elavate inimeste öörahu.

2. OÜ KP Music poolt halduskohtule esitatud kaebuses paluti Tallinna Kesklinna Valitsuse 26.07.2011 korralduse nr 513 tühistamist. Kaebuse põhiväited olid järgmised: 1) kaebajale ei antud enne kauplemisloa väljastamist kordagi ennetavat informatsiooni, et ümbruskonda leviv muusika võib antud piirkonnas problemaatiliseks osutuda. Seega on vastustaja hoidnud kaebajat teadmatuses. Kauplemisloa ja ehitisele kasutusloa andmisega on vastustaja andnud tunnustuse, et ehitis vastab kõigile seaduses sätestatud nõuetele. Kaebaja ei pidanud ette nägema ega teadma, et ehitis tegelikult nõuetele ei vasta ja muusika kostub läbi seinte või akende ja seda ka üle tee asuvate naabrite eluruumidesse. Kaebaja on teinud kõik endast oleneva probleemi lahendamiseks: ehitas vajalikud müratõkke seinad, müüris kinni aknad, paigutas ümber helisüsteemi ja kõlarid, sulges välisukse ja paigaldas topeltuksed muusika väljaleviku takistamiseks, ehitas välja suitsuruumi ja juhendas töötajaid ja turvamehi, et takistada muusikast tekitatud müra levikut maksimaalsel määral. Kaebajal on lubatud XXX hoones mängida muusikat sagedusega 100 Hz. Kaebaja paigaldas helisüsteemile helinivoo piiraja, mistõttu ei ole kaebaja tegutsemiskohas võimalik müra kostumine tänavale ega ka naaberkinnistu eluruumidesse üle tänava; 2) kaebajale ei tutvustatud OÜ Jõgioja Ehitusfüüsika KB 20.07.2011 teostatud müramõõtmise tulemusi ning kaebajal ei olnud võimalik esitada neile omapoolseid vastuväiteid. Selgusetu on, kas müra mõõtmisel selgitati välja, kust müra pärineb, milline oli müra mõõtmise viis, milline oli välisõhus olev müratase, kas mõõteseadmed olid taadeldud, kas müra mõõtnud ekspert omab vastavat litsentsi; 3) sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed eluja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ on täitmiseks soovituslik. Kaebajat ei ole müra tekitamise eest karistatud ning politseile tehtud väljakutsed ei tähenda veel seda, et igakordselt oli tegemist müraprobleemidega. Kuna kaebaja asukoht on tänavalt otse sissepääsu võimaldav, siis on ilmselge, et politsei siseneb esmalt kohe kaebaja asutusse, sest teistesse ettevõtetesse sissepääs on suletud territooriumilt, kuid aknad, kust muusika kostab, avanevad XXX tänavale. XXX tegutseb veel teisigi meelelahutusasutusi.

3. Tallinna Kesklinna Valitsus palus jätta kaebuse rahuldamata.

4. Tallinna Halduskohtu 23.11.2011 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ning mõisteti OÜ-lt KP Music Tallinna Kesklinna Valitsuse kasuks välja riigilõiv summas 12,78 eurot. Kohtuotsuse põhjendused: 1) Tallinna Linnavolikogu 25.08.2005 määrusega nr 43 on kinnitatud Tallinna linna avaliku korra eeskiri ja avaliku koosoleku korraldamise nõuded (Eeskiri). Eeskirja § 3 p-de 1, 2 ja 4 kohaselt on muuhulgas keelatud lärmata, häirida öörahu (ajavahemikus 23.00-07.00) ning tekitada müra, mis ületab sotsiaalministri määrusega kehtestatud normtasemeid. Eeskirja §

4 sätestab, et igasugune ettevõtlusalane tegevus tuleb korraldada nii, et sellega ei häiritaks

3-11-2036

3(5) kaasinimeste rahu. Kaubandustegevuse käigus kaasinimeste rahu häirimine võib olla aluseks majandustegevuse registris registreeringu väljastamisest või muutmisest keeldumisel, lahtiolekuaja piiramiseks või majandustegevuse registris registreeringu kehtetuks tunnistamisel. Kaubandustegevuse seaduse (KaubTS) § 16 lg 6 p 3 kohaselt võib vallavõi linnavalitsus kustutada registreeringu majandustegevuse registris täielikult või osaliselt, kui kauba või teenuse müük registreeringus märgitud tegevuskohas või kauplemisajal kahjustab tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Eeltoodud normidest nähtub, et kaasinimeste rahu häirimise keeld ja nende huvide kahjustamise keeld tuleneb seadusest ning selle alusel antud alamaktist, mistõttu ei oma olulist tähtsust, kas ja millisel määral vastustaja kaebuse esitajat öörahu tagamise kohustusest eelnevalt teavitas. Tegemist on üldteadaoleva kohustusega;

2) KaubTS § 16 lg 6 p 3 ja Eeskirja § 4 ei sea kaasinimeste rahu häirimist või nende huvide kahjustamist sõltuvusse mürataseme eelduslikust mõõtmisest ega mõõtmistulemuste mittevastamisest sotsiaalministri poolt kehtestatud normtasemetele. Haldusorgan peab üksnes tuvastama, kas kaasinimeste rahu häirimine või huvide kahjustamine on aset leidnud või mitte; 3) 26.07.2011 seisuga oli vastustajal OÜ KP Music kohta teada järgmised asjaolud: XXX elanike 25.04.2011 pöördumine seoses ööklubi „XXX“ tegevusega; OÜ Suurlaid 25.04.2011 avaldus, mille kohaselt tekitab ööklubi „XXX“ pidevalt müra; 05.05.2011 ja 06.05.2011 toimunud müramõõtmised, mille tulemuste kohaselt tekitas ööklubi „XXX“ kell 23.20 ja 01.30 müra, mis ületas sotsiaalministri määrusega kehtestatud normtaseme;

XXX elanike 07.05.2011 pöördumine selle kohta, et kolmapäevast kuni pühapäevani kell 21.00-07.00 kostub ööklubist „XXX“ nii kõva muusikat, et keegi ei saa magada; OÜ Suurlaid 16.05.2011 avaldus; Terviseameti 30.06.2011 kiri; Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 01.07.2011 kiri, millest nähtuvalt on perioodil 01.01.2011-01.07.2011 ööklubi „XXX“ tegevusega seoses tehtud 19 väljakutset öörahu rikkumise tõttu; Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 05.07.2011 märgukiri väljakutsete kohta; 16.07.2011 toimunud mürataseme mõõtmine;

Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 19.07.2011 kiri, mille kohaselt käis politseipatrull 12.07.2011, 14.07.2011 ja 17.07.2011 väljakutsetel seoses ööklubist „XXX“ kostuva valju muusikaga, mil igakordselt oli politseiametniku korralduseks ööklubi uksed sulgeda ja muusika vaiksemaks keerata; 4) 14.11.2011 toimunud kohtuistungil kuulati tunnistajana üle OÜ Suurlaid esindaja A M ja XXX elanik L-L K, kes andsid ütlusi ööklubist „XXX“ kostuva müra kohta;

5) kogutud tõenditest nähtub, et ajaks, mil vastustaja andis välja vaidlustatud korralduse, oli XXX tänaval tekkinud müraprobleem jõudnud seisu, mis reaalselt halvas inimeste igapäevase elutegevuse. Pidev unerahu rikkumine tekitab inimestele märkimisväärseid kannatusi, langetab nende töövõimet ja kahjustab tervist. Kuigi elukoha muretsemisel meelelahutusasutuste piirkonda peab isik olema valmis taluma suuremaid ebamugavusi öise müra näol, pole inimeste tervist kahjustava müra tekitamist võimalik aktsepteerida. Eeskiri kehtib kogu Tallinna linnale, eristamata linnaosade piirkondlikku eripära. Ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on korduvalt leitud, et ametivõimudel on kohustus astuda samme isikute eraelu kaitseks meelelahutusasutuse poolt tekitatud müra eest.

POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. OÜ KP Music apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) halduskohus on tõendeid valesti hinnanud. Haldusmenetluses ei ole suudetud kaebajapoolset rikkumist tõendada. Kõik kogutud materjalid ja tunnistajate ütlused on

3-11-2036

4(5) kaudsed tõendid. Müramõõtmise protokollid ei ole adekvaatsed dokumendid ja need ei tõenda muusika mängimise kõvadust. Müra mõõtmiseks tuleb teha mõõtmine siseruumides, mille kohta on teised standardid, kui välisõhu mõõtmise kohta; 2) kohus kuulas üle tunnistajaid, kes andsid ütlusi selle kohta, et suvega võrreldes on olukord paranenud. Kaebaja on piiranud isikute vaba liikumist tänaval ja teinud omalt poolt täiendavaid parandusi võimaliku muusika kostumiseks tänavale. Tänaseks on olukord kardinaalselt muutunud ka ehitustehniliselt; 3) kohus jättis rahuldamata vaatluse taotluse, leides, et selle tulemused on ette näha. Kohtul ei tohiks olla kallutatud arusaama ühe või teise tõendi hindamisel enne, kui see tõend on kogutud. Kohus ei andnud hinnangut kohtutoimikusse esitatud videomaterjalile, kust on selgelt näha, kust müra kostub; 4) kohus oleks pidanud suhtuma tunnistajate ütlustesse kriitilisemalt, kuna need on mõjutatud isikliku mugavuse säilitamisest lähtuvalt. XXX elaniku elukoht on kaebaja tegutsemiskohast sedavõrd kaugel, et müra kandumine tema ruumidesse ei ole juba füüsiliselt võimalik. Nimetatud tunnistaja ütlused on moonutatud. Tunnistajate ütlustega ei ole võimalik anda hinnanguid faktiliste väidete tuvastamiseks. Helirõhutasemete hindamine ei saa põhineda tunnistajate ütlustel. Samuti ei ole faktilisteks tõenditeks politsei hinnangud või raportid. Politsei ei ole eriteadmisi omav ametnik. Ka ei ole tuvastatud, et politsei oleks käinud mõnes korteris ja tunnetanud, et muusika kostus valjult ka korteritesse; 5) vastustaja ja kohtu tegevus piirab otseselt kaebaja ettevõtlusvabadust. Vastustaja ei ole võtnud seisukohta oma haldusakti uuesti läbivaatamise kohta, kuigi sellesisuline avaldus on esitatud enam kui kuu tagasi. Vastustaja oleks pidanud juba kauplemisloa väljaandmisel mõtlema piirangutele, mitte tagantjärele takistama kaebaja majandustegevust.

6. Tallinna Kesklinna Valitsus palus jätta esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja nõustus halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäi juba halduskohtule esitatud seisukohtade juurde. Muuhulgas juhtis vastustaja tähelepanu sellele, et vaidlustatud korralduse toime lõppes 31.12.2011, mistõttu on käesoleva kohtuvaidluse jätkamise otstarbekus küsitav.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Kaebaja muutis 23.03.2012 vastuses oma kaebust, taotledes vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamist ning märkides, et tuvastamiskaebuse läbivaatamine on vajalik, kuna vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu on kaebaja kandnud kahju. Ringkonnakohus leiab, et kaebuse muutmine on otstarbekas ja lubatav (HKMS § 49 lg 1 ja § 45 lg 2).

8. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4) ning vastab üksnes apellatsioonkaebuse väidetele.

9. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et halduskohus on tõendeid vääralt hinnanud ning et kaebaja rikkumine on tõendatud üksnes kaudsete tõenditega. Kõik haldusja kohtumenetluses kogutud tõendid on vahetult seotud pubi „XXX“ tegevusega, so kaebustega pubist öörahu ajal kostuva müra suhtes.

Piisavaks tõendiks olid ka politsei raportid. Politsei ei saanud küll anda hinnangut helirõhutasemele, kuid politseiametnikud on piisavalt pädevad hindamaks, kas öörahu rikutakse või mitte. Ei ole õige siduda öörahu rikkumist üksnes müra normtasemete rikkumisega. Keelatud on ka nt lärmata (Eeskirja § 3 p 1) ning öörahu rikkumine ei ole seotud kehtestatud müratasemetega (Eeskirja § 3 lg 2). Seega on õige halduskohtu seisukoht, et

3-11-2036

5(5) öörahu rikkumine ning kaasinimeste rahu häirimine (Eeskirja § 4) ei ole vahetus seoses müra normtasemete rikkumisega. Samas ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kahelda ka müramõõtmisprotokollide tulemuste õigsuses. Öörahu ajal tekitatav müra ei tohi välisega sisetingimustes ületada ettenähtud normtasemeid. Pealegi toimus müramõõtmine soojal aastaajal. Arvestades, et kaebaja ei taganud pubi ukse korralikku sulgemist, et Sauna tn elanike aknad ei pruukinud kevad-suvisel perioodil olla suletud, ning et Sauna tn on kitsas tänav, mis takistab heli hajumist, on usutav ja veenev, et pubist kostuv muusika ning muu lärm häiris oluliselt ka Sauna tn 6 elanike öörahu.

Apellatsioonkaebuses ei ole õigesti märgitud, et halduskohus jättis vaatluse läbi viimata väitega, et selle tulemused on ette näha. Halduskohus leidis pigem, et varasemas kohtupraktikas ei ole sellised vaatlused osutunud tulemuslikuks, kuna vaatluse toimumise aeg on teada ning asjast puudutatud isikul on võimalik seega vaatluse tulemusi mõjutada nii, et need ei vasta tegelikule olukorrale. Halduskohtu argumentatsioon on lubatav. Kohus ei pea asuma koguma tõendit, mille puhul on tal juba eelnevalt põhjendatud kahtlus, et see tõend ei aita asja lahendamisele kaasa.

Kohtuotsusest ei nähtu tõesti, et halduskohus oleks hinnanud kaebaja poolt esitatud videomaterjali, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole see viinud väära lahendi tegemiseni. Asjaolu, et lärm võib tuleneda ka muudest allikatest, ei tõenda, et kaebaja puhul müraprobleemi ei esine. Pealegi on videomaterjalis sisalduvad salvestused tehtud pärast vaidlusaluse korralduse andmist ega lükka seega ümber teisi kogutud tõendeid.

10. Halduskohus hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga. Seega ei saa kohus vaidlustatud korraldust tühistada põhjusel, et kaebaja on pärast korralduse andmist teinud olulisi parendusi müra leviku tõkestamiseks. Kaebajal endal oli õigus pärast eelnimetatud parenduste tegemist taotleda haldusorganilt korralduse kehtetuks tunnistamist. Kaebaja on märkinud, et ta esitas sellise taotluse vastustajale, kuid vastustaja seda ettenähtud tähtaja jooksul ei lahendanud. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja kirjeldatud tegevusetuse kontrollimine väljuks käesoleva haldusasja läbivaatamise piiridest. Kaebajal oli võimalus esitada enda õiguste kaitseks kohustamiskaebus.

11. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

Kaire Pikamäe

Virgo Saarmets

Ruth Virkus