3-12-164/20 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-12-164 Otsuse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2012, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Lõuna-Eesti Päästekeskuse direktori 27. 12. 2011 käskkirja nr 1547 P tühistamiseks ning hüvitise summas

10 037, 26 eurot väljamõistmiseks Asja läbivaatamise aeg

29. märts 2012 Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX ja tema esindaja Maia Ploom Vastustaja – Päästeameti esindaja Silvia Vospert Resolutsioon

1. Jätta XXX kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 16. aprillist 2012 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 16. mail 2012 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XXX töötas Tartumaa Päästeteenistuses alates 17. 05. 1976 kuni 31. 12. 2004 töölepingu alusel. Alates 01. 01. 2005 nimetati ta ametisse Päästeameti Tartumaa Päästeteenistusse. XXX esitas Päästeameti Tartumaa Päästeteenistusele Luua Metsanduskooli 21. 09.2005 tõendi nr 2. 1- 10/168, mille kohaselt ta õppis nimetatud kooli kaugõppe osakonnas metsanduse eriala II kursusel. Alates 01. 03. 2006 moodustati riigis neli regionaalset päästekeskust, mistõttu XXX uueks tööandjaks oli alates 01. 03. 2006 Lõuna-Eesti Päästekeskuses. Politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ja päästeteenistuse seaduse muutmise ning asutuste ümberkorraldamisest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse alusel korraldati ümber ja ühendati Päästeametiga alates 01. 01. 2012 senised Päästeameti kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusega asutused Põhja-Eesti Päästekeskus, Lõuna-Eesti Päästekeskus, Ida-Eesti Päästekeskus ja Lääne-Eesti Päästekeskus. Ümberkorralduste käigus kontrolliti muuhulgas ka personalidokumente ja avastati, et XXX puudub senini keskharidust tõendav dokument.

2. Lõuna-Eesti Päästekeskuse direktori 27. 12. 2011 käskkirja nr 1547 P alusel vabastati XXX

31. 12. 2011 teenistusest ATS § 124 lõike 1 alusel, kuna tema ametisse nimetamisel oli rikutud teenistusse võtmise eeskirju ja talle maksti ATS § 131 lõike 3 alusel hüvitisena kolme kuu ametipalk.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

3. XXX esitas kohtule kaebuse, milles ta palub tühistada Lõuna-Eesti Päästekeskuse direktori 27.

12. 2011 käskkiri nr 1547 P teenistusest vabastamise kohta, tuvastada tema teenistussuhte lõpetamise õigusvastasus, lugeda teenistussuhe lõppenuks koondamise tõttu ning mõista kaebaja kasuks välja 6 kuu ametipalk summas 4 162, 92 eurot, koondamishüvitis 7 kuu ametipalga ulatuses summas 4 856, 74 eurot, 14 päeva ametipalga suurune hüvitis etteteatamistähtaja rikkumise eest summas 323, 78 eurot ja lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest ühe kuu ametipalk summas 693, 82 eurot. Kaebaja väidab, et 14. 12. 2011 saatis Lõuna-Eesti Päästekeskuse direktor Margo Klaos talle ekirja, milles teatas tema koondamisest ATS § 116 lg 1 alusel 31. 12. 2011 seoses tuleohutusbüroo vaneminspektori ametikoha likvideerimisega. Ta oli koondamisega nõus, kuid

27. 12. 2011 edastati talle käskkiri nr 1547 P, millega teatati talle tema teenistusest vabastamisest

27. 12. 2011 teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tõttu, kuna tal puudub keskharidus. Kaebaja leiab, et kuna ta oli teenistuses enne ATS-i kehtimahakkamist, siis ei laiene talle nõue, et tal peaks olema keskharidus. Kaebaja väidete kohaselt on ta hariduse omandanud, kuid tal puudub diplom.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

4. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt töötas XXX Tartumaa Päästeteenistuses kuni 31. 12. 2004 töölepingu alusel ja alates 01. 01. 2005 nimetati ametisse Päästeameti Tartumaa Päästeteenistusse. Vastustaja on seisukohal, et XXX ei töötanud 01. 01. 1996 avaliku teenistuse asutuses, mis õigustanuks keskhariduse puudumisel tema nimetamist teenistusse ametnikuna ATS § 168 alusel. Vastustaja väidab, et kuna kaebajal puudub kuni käesoleva ajani keskharidust tõendav dokument, siis tuli ta teenistusest ATS § 124 lõike 1 alusel vabastada. Vastustaja ei vaidle vastu faktile, et ta koostas 12. 12. 2011 esialgse teabe alusel kavandi kaebaja koondamise kohta, kuid kuna seda ei kooskõlastatud ja ei allkirjastatud, siis jäi see teatise kavand dokumendihaldusprogrammi „Postipoiss“, kust XXX oli võimalus see välja printida, allkirjastada ja esitada koos kaebuse lisana kohtule. Vastustaja väidab, et Lõuna-Eesti Päästekeskuse direktor Margo Klaos keeldus teatist allkirjastamast, kuna koondamissituatsiooni ei tekkinud ja seda teatise kavandit ei ole keegi kaebajale väljastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

5. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

6. Lõuna-Eesti Päästekeskuse direktori 27. 12. 2011 käskkirjast nr 1547 P „Teenistusest vabastamine“ nähtuvalt vabastati kaebaja teenistusest viitega ATS § 112, § 124 lõike 1 ja lõike 3, § 131 lõike 3, § 132 lõigete 1 ja 2, § 134 lõike 1 ja lõike 3; päästeteenistuse seaduse § 7 lõike 4; siseministri 15. 02. 2011 määruse nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduseja tervisenõuded“ § 3 lõike 2; Päästeameti põhimääruse § 12 lõike 3, Lõuna-Eesti Päästekeskuse põhimääruse § 9 lg 1 punkti 6 ja lõike 2 alusel. Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt vabastati H. Võsumägi teenistusest teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tõttu, kuna tal puudub keskharidust tõendav dokument, mis on vastaval ametikohal töötamise kohustuslik tingimus (tl 5). H. Võsumägi nimetati 01. 03. 2006 üleviimise korras Lõuna-Eesti Päästekeskuse tuleohutusbüroo inspektori ametikohale Lõuna-Eesti Päästekeskuse direktori 23. 02. 2006 käskkirjaga nr 38-P. XXX puudus ametikohale üleviimisel keskharidus, mistõttu ta nimetati ametikohale päästeteenistuse seaduse § 7 lõike 4 nõuete rikkumisega. XXX ei ole käesoleva ajani keskharidust.

Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et kuna ta oli tööl enne ATS-i kehtimahakkamist, siis ei laiene talle keskhariduse nõue. Avaliku teenistuse seadus (ATS) jõustus 01. 01. 1996. XXX tööraamatu kannetest nähtuvalt (tl 7-11) töötas ta alates 17. 05.1976 kuni 31. 12. 2004, mil temaga tööleping lõpetati (tl 34), töölepingu alusel. Alates 01. 01. 2005 nimetati ta ametisse Tartumaa Päästeteenistusse ATS-i alusel, kuna Luua Metsanduskooli 21. 09. 2005 tõendist nr 2. 1-10/168 nähtuvalt õppis ta nimetatud kooli kaugõppe osakonnas metsamajanduse erialal II kursusel (tl 38). Luua Metsanduskooli 21. 10. 2011 tõendist nr 2. 1-10/4459 (tl 66) nähtuvalt jättis ta aga õpingud pooleli 23. 02. 2007. Kohus nõustub vastustajaga, et XXX ei töötanud 01. 01. 1996 avaliku teenistuse asutuses, mis õigustanuks keskhariduse puudumisel tema nimetamist teenistusse ametnikuna ATS § 168 alusel. Vaidlust ei ole selles, et kuni käesoleva ajani ei ole tal keskharidust tõendavat dokumenti. Eesti Vabariigi haridusseaduse § 27 kohaselt tõendab isiku haridust, kutset, eriala ja õppeasutuse lõpetamist tunnistus või diplom, mille vormi ja statuudi kinnitab Vabariigi Valitsus. Isiku haridust ja selle taset saab tõendada vaid vormikohase diplomi või tunnistusega, mis antakse pärast õppekava täitmist (täies mahus), sh lõpetamiseks vajalike tingimuste täitmist. Luua Metsanduskooli teatised tõendavad üksnes asjaolu, et kaebaja õppis seal, kuid katkestas õpingud. Kohus on seisukohal, et kuna keskhariduse olemasolu tõendab vastav dokument, kuid mis kaebajal seniajani puudub, siis oli H. Võsumägi ametisse nimetatud ATS § 14 lg 1 nõude rikkumisega ja tema vabastamine teenistusest ATS § 124 lg 1 alusel õiguspärane.

7. Kohus peab vajalikuks märkida, et H. Võsumägi ei vastanud teenistusest vabastamise ajal päästeteenistuse seaduse § 7 lõikes 1 ja siseministri 15. 02. 2011 määrusega nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse ja tervisenõuded“ § 4 lõikes 2 sätestatud nõudele, mille kohaselt tuleohutusjärelevalve päästevanemspetsialist peab vastama Päästeinspektor III kutsestandardile hiljemalt ühe aasta jooksul alates teenistusse võtmise päevast. Sisekaitseakadeemia 13. 12. 2011 teatest nr 6. 5- 3/5563 (tl 37) nähtuvalt ei sooritanud ta Päästeinspektor III kutseeksamil 06. 12. 2011 eksamit.

8. Vastustaja ei vaidle vastu sellele, et Päästeameti personaliosakonna töötaja Jelena Ariva koostas 12. 12. 2011 esialgse teabe alusel teatise kavandi XXX koondamise kohta ja sisestas selle ilma kooskõlastusteta dokumendihaldusprogrammi „Postipoiss“. Kuna Lõuna päästekeskuse tuleohutusbüroos ametikohti alates 01. 01. 2012 ei kavandatud vähendada, siis keeldus Päästeameti tuleohutusosakonna juhataja Rait Pukk seda teatist kooskõlastamast. Samal põhjusel keeldus teatist kooskõlastamast ka Lõuna-Eesti Päästekeskuse direktor Margo Klaos. Kuna teatise kavand jäi kooskõlastusteta, siis jäi ta ilma ka dokumendihaldusprogrammi kuupäevata ja registreerimisnumbrita, mida tõendab ka kaebaja poolt kohtule esitatud teatis (tl 6) ning mistõttu seda teatise kavandit ei saa käsitleda dokumendina.

Kaebaja väide, et Lõuna-Eesti Päästekeskuse direktor M. Klaos saatis eelnimetatud dokumendi tema töömeilile, on paljasõnaline ja ei leidnud kohtus tõendamist. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt ei ole ilma kooskõlastusteta, kuupäevata, registreerimisnumbrita ja digitaalselt allkirjastamata dokumenti kaebaja e-mailile saadetud, vaid kuna dokumendihaldusprogramm „Postipoiss“ võimaldab töötajale ligipääsu teda puudutavate dokumentide projektidele, siis printis kaebaja selle ise välja, allkirjastas ja lisas kuupäeva ning esitas kohtule (tl 6). Ka dokumendi logist (tl 50-52) nähtub, et XXX ei ole seda teatise kavandit keegi väljastanud. Kohtus leidis tõendamist ka asjaolu, et Lõuna Päästekeskuse tuleohutusbüroos alates 01. 01. 2012 ametikohti vähendada ei kavandatud (tl 22-28), mistõttu koondamissituatsiooni ei tekkinud ja sellest tulenevalt ei ole kohtu arvates kaebajal õigust nõuda teenistussuhte muutmise alust ega koondamishüvitist.

Arvestades eeltoodut jätab kohus XXX kaebuse täielikult rahuldamata.

9. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Maare Aloe kohtunik