2-10-25981/47 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2012 Tartu

Tsiviilasja number

2-10-25981

Tsiviilasi

M.K. hagi K.M. ja kohtutäitur Risto Küti vastu

täitedokumendi puudumise, täitemenetluse ebaseadusliku

korraldamise

ja

kinnisasjale

sissenõude

pööramise

lubamatuse tuvastamiseks, korteriomandile sissenõude

pööramise

seadusevastaseks

ja

täitemenetluse

seadusevastaseks tunnistamiseks ning sundtäitmisega

seotud kõikide tehingute tühisuse tunnustamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1597,79 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 24. mai 2011 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.K. e apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

27. märts 2012

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja) – M.K. (IK: XXX)

Vastustaja (kostja) – K.M. (IK: XXX)

Vastustaja (kostja) – kohtutäitur Risto Kütt, esindaja Marko

Tiirik

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu

24. mai 2011 otsus muutmata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus M.K. e

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Viru Maakohtu 22.12.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-7950 tunnistati muuhulgas K.M. e

ja M.K. e ühisvaraks korteriomand Jõhvis XXX , Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru

jaoskonna registriosa nr XXX , turuväärtusega 800 000 krooni. Kohus jättis ühisvara

jagamisel korteriomandi M.K. e ainuomandisse ja M.K. e kanda laenu laenulepingu nr 05-

093712-EL alusel Swedpank AS-le 380 000 krooni. Kohus mõistis M.K.’lt K.M. kasuks välja

hüvitise suurema väärtusega ühisvara osa eest 193 500 krooni.

Viru Maakohtu 22.12.2008 otsuse ja sissenõudja K.M. e avalduse alusel algatati 15.07.2009

M.K. e suhtes täitemenetlus (täiteasi nr 072/2009/1670). M.K. saadeti 15.07.2009

täitmisteade, mille ta sai kätte 20.07.2009. M.K. oli antud vabatahtliku täitmise tähtaeg kuni

19.08.2009. 25.08.2009 saatis kohtutäitur Risto Kütt välja teate korteriomandi XXX

arestimise kohta. Korter arestiti M.K. e juuresolekul 24.09.2009.

M.K. esitas 19.08.2009 kohtule avalduse täitemenetluse peatamiseks/lõpetamiseks, mille

Viru Maakohus jättis 17.03.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-41872 rahuldamata.

31.05.2010 esitas M.K. kohtule hagi K.M. e (kostja 1) ja kohtutäitur Risto Küti (kostja 2)

vastu, paludes tuvastada täitmisele võetud ja hageja kinnisasjale pööratud sissenõude

õigusvastasus, tunnistada hageja kinnisasjale sissenõude pööramine seadusevastaseks ja

sundtäitmine lubamatuks ning tunnustada sundtäitmisega seotud tehingute tühisust; jätta

menetluskulud, kohtutäituri tasu ja muud täitekulud kostja 1 kanda.

Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 1 hagejale Viru Maakohtu 22.12.2008 otsuse tegemise

järgselt pakkumuse ning pooled leppisid tunnistajate juuresolekul kokku uutes vara

puudutavates tingimustes, mille järgi tasub kostja 1 vastastikuste õiguste ja kohustuste

üleminekul hagejale enamsaadud vara eest 210 000 krooni suuruse hüvitise koos

laenukohustuse

täieliku

ülevõtmisega

ning

korteriomand

vormistatakse

kostja

ainuomandisse. Kokkuleppe vormistamine pidi toimuma notari juures, kuid kostja 1 ei

pidanud kokkuleppest kinni. 08.07.2009 esitas kostja 1 täitmisavalduse täitemenetluse

läbiviimiseks (täiteasi nr 072/2009/1670), soovides pöörata sissenõude muuhulgas ja eelkõige

hageja ainuomandisse jäetud kinnisasjale. Kinnistusraamatu IV jaos on seatud hüpoteek

Swedbank AS kasuks, keda täitemenetlusse kaasatud ei ole ning seega on rikutud

täitemenetluse olulisi tingimusi, mis on aluseks täitemenetluse lõpetamiseks täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 48 p 7 alusel. Kohtutäitur on kinnisasja arestimise aktiga alates

24.09.2009 keelanud kinnisasja käsutamise. Keelumärge on kantud kinnistusraamatusse

kohtutäituri 27.07.2009 avalduse alusel 31.07.2009. Kinnisasja arestimisega on eiratud TMS

§-de 142 – 146 sätteid nii kinnisasja üleskirjutamise kui kinnistusraamatus olevate kinnisasja

andmete õigsuse kohta. Kinnisasja hindamist ja üleskirjutamist TMS § 142 lg 1 ja § 143 p 4

järgi ei toimunud. Kinnisasja hinnaks määras kohtutäitur oma suva järgi 700 000 krooni.

Hageja hinna määramisega ei nõustunud ning tegi arestimise akti sellekohase märke, kuid

kohtutäitur ei tellinud vara väärtuse kindlaksmääramiseks eksperthinnangut. Kohtutäituri

tegevus vara hinna määramisel ei toimunud seadusega kooskõlas. TMS § 54 lg 1 järgi on

võlgnikul alates arestimisest keelatud arestitud vara käsutada. Seadus ei kehtesta arestitud

vara käsutamist lubavat erandit kohtutäituri jaoks. TMS § 54 lg 2 ja tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 88 lg 1 järgi on käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing või muu käsutus tühine.

Arestitud vara müümine kohtutäituri poolt on enampakkumise oluliste tingimuste rikkumine,

mis on aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. 30.12.2009 koostatud vara

ümberhindamise aktis on alandatud korteriomandi hinda 350 000 kroonile ja 06.04.2010

koostatud aktis 210 000 kroonile. Hagejat ei ole toimingutest eelnevalt teavitatud, seega on

rikutud TMS § 100 lg-s 5 sätestatud teavitamiskohustust. Hageja ei ole nõustunud sissenõude

pööramisega hageja kinnisasjale. Hageja on sellest kohtutäiturile nii suuliselt kui ka kirjalikus

vormis teada andnud. Hageja on 05.03.2010 ja 17.05.2010 esitanud kaebuse, milles ta ei

nõustu enampakkumisega. Sissenõude pööramine hageja korteriomandile on õigusliku

aluseta, rikub isiku põhiseaduse (PS) §-s 32 sätestatud põhiõigust omandi puutumatusele ning

on vastuolus tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse põhimõtetega. Sundtäitmist

on asjaõigusseaduse kohaselt õigus nõuda vaid hüpoteegiga tagatud nõude mittetäitmise

korral ja sellel isikul/võlausaldajal, kelle kasuks on hüpoteek seatud (asjaõigusseaduse (AÕS)

§ 325; § 352). TMS § 138 järgi kinnisasja või sellega võrdsustatud õiguse osale võib

sissenõude pöörata ainult siis, kui osa on kaasomaniku mõtteline osa või sissenõudja nõue

põhineb õigusel, millega mõtteline osa on koormatud.

23.03.2011 esitas hageja kohtule hagiavalduse täienduse, milles palus tuvastada

täitedokumendi puudumine ning täitemenetluse ebaseaduslik korraldamine ja kinnisasjale

sissenõude pööramise lubamatus täiteasjas nr 072/2009/1670, tunnistada korteriomandile

XXX sissenõude pööramine seadusevastaseks ja täitemenetlus täiteasjas nr

072/2009/1670 ebaseaduslikuks ning tunnustada sundtäitmisega seotud kõikide tehingute

tühisust; jätta menetluskulud, kohtutäituri tasu ja muud täitekulud kostja 1 kanda.

Hageja leidis, et täitemenetluse algatamiseks puudub jõustunud kohtulahend, mis käsitleks

rahalist nõuet – võlgnevust. Viru Maakohtu 22.12.2008 otsus abielulahutuse ja ühisvara

jagamise nõudes ei ole sundtäidetav. Nõude olemasolul peab nõue olema tagatud

asjaõiguskokkuleppe, kohese sundtäitmiskokkuleppe ja tagatiskokkuleppega. Sellised

kokkulepped pooltel puuduvad. Sundtäitmine ei ole seaduslik ning seetõttu on kõik

täitetoimingud ja tehingud tühised. Korteriomand kuulus kinnistusraamatu kande kohaselt

hageja ja kostja 1 ühisomandisse. Seega tulenevalt AÕS § 70 lg-st 1 olid kostjal 1 säilinud

kõik ühisomaniku õigused ning kostja varalisi õigusi ei olnud rikutud. Ühisomanike puhul ei

saa korterit müüki panna ilma teise poole nõusolekuta. Ilma teise abikaasa nõusolekuta tehtud

tehing on tühine. Asjaõigusseaduse ja täitemenetluse seadustiku sätteid nende koostoimes

arvestades saab isik kinnisasjaga vastutada vaid hüpoteegiga tagatud nõude täitmata jätmise

eest hüpoteegisumma ulatuses.

2. K.M. hagi ei tunnistanud. Kostja 1 vastuväidete kohaselt toimus sissenõude pööramine

kinnisasjale täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Kuna hageja ei tasunud kostjale 1

Viru Maakohtu 22.12.2008 otsusega välja mõistetud hüvitist, oli kostja 1 ainus võimalus

kohtuotsus täitmisele pöörata, sh taotleda sissenõude pööramist hagejale kuuluvale

kinnisasjale. Asjaolu, et registriossa nr XXX ei ole eelnimetatud kohtuotsuse alusel kannet

tehtud, ei takista täitemenetluse läbiviimist. Isegi juhul, kui Swedbank AS-i ei kaasatud

menetlusse, ei ole see aluseks täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 p 7 alusel. Kuna

kinnisasja hindamine toimus ajal, mil hinnad langesid, on loomulik, et kohtutäituri määratud

hind oli madalam kui hind ühisvara jagamise kohtumenetluse ajal. Kohtutäitur ei ole

kohustatud hinna määramiseks tellima eksperthinnangut. Kõik kohtutäituri koostatud

dokumendid on hagejale edastatud. Kostja 1 taotles sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

nõudele aegumise kohaldamist TsÜS § 143 alusel, kuna vastavalt TMS § 221 lg-le 3 võib

hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate

kättetoimetamist. Kohtutäituri tegevuse peale kaebuste esitamiseks on TMS §-s 217 ette

nähtud 10-päevane kaebetähtaeg, seega on kõik nõuded, mis on suunatud kohtutäituri

tegevusele, aegunud.

3. Kohtutäitur R. Kütt palus jätta hagi rahuldamata. Kostja 2 vastuväidete kohaselt puudus

kinnisasja hindamise juures K.M. , seetõttu määras vara arestimisel hinna kohtutäitur lähtudes

TMS § 74 lg-test 4 ja 5. Kohtutäitur hindas korteri kõrgemalt kui turuhind, kuna

arestimisaktis märgitud hinnale 700 000 krooni lisandus veel laen Swedbank AS-le 350 000

krooni. Hageja kohtutäiturile hinna kohta TMS §-s 217 sätestatud korras kaebust ei esitanud.

Vara ümberhindamise aktid sai hageja kätte 04.01.2010 ja 22.04.2010, kuid ei vaidlustanud

ka nimetatud akte. Esimene enampakkumine toimus 30.10.2009 alghinnaga 700 000 krooni,

enampakkumisel osalejaid ei olnud ja enampakkumine nurjus. Kordusenampakkumine toimus

15.03.2010 alghinnaga 350 000 krooni, enampakkumisel osalejaid ei olnud ja see nurjus.

Teine kordusenampakkumine toimus 18.05.2010 alghinnaga 210 000 krooni, korteriomandi

omandas kostja 1 hinnaga 210 000 krooni. Swedbank AS-i on täitemenetlusest ja arestimisest

teavitatud. Täitemenetluse lõpetamiseks vastavalt TMS § 48 p-le 7 puudub alus, kuna

sissenõudja on esitanud kohtutäiturile 08.07.2099 korrektse täitmisavalduse ning jõustunud

kohtuotsuse. Täitemenetluse algatamise tingimusi ei ole rikutud. Kinnistusraamatusse seati

keelumärge 31.07.2009, kuna sissenõudja kasuks ei olnud seatud hüpoteeki ja oli vara

võõrandamise oht. Hageja on kohtutäiturile esitanud 05.03.2010 ja 17.05.2010 kaebused ning

kohtutäitur on otsused teinud. Pooled ei ole otsuseid edasi kaevanud.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus jättis 24. mai 2011 otsusega M.K. e hagi K.M. e ja kohtutäitur Risto Küti

vastu täitedokumendi puudumise ning täitemenetluse ebaseadusliku korraldamise ja

kinnisasjale sissenõude pööramise lubamatuse tuvastamiseks, korteriomandile sissenõude

pööramise seadusevastaseks ja täitemenetluse seadusevastaseks tunnistamiseks ning

sundtäitmisega seotud kõikide tehingute tühisuse tunnustamiseks rahuldamata ning

menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt täidetakse TMS § 2 lg 1 p 1 järgi käesoleva seadustiku

alusel nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja -

määrusest tsiviilasjas. TMS § 23 lg 1 järgi viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja

avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Alusetu on hageja väide, et Viru

Maakohtu 22.12.2008 otsus ei ole sundtäidetav. Kohtuotsus on jõustunud. Kohtuotsuses

sisaldub ilmselge kostja 1 rahaline nõue hageja vastu, st kohus on tuvastanud

kohtumenetluses hageja kohustuse maksta kostjale 1 ühisvara jagamisel enamsaadud vara eest

rahalist hüvitust. Tsiviilasja nr 2-08-7950 menetluses oli nii kostjal 1 kui ka hagejal võimalik

oma õigusi kaitsta ja vastuväiteid esitada. Seetõttu on hageja viited VÕS §-dele 5, 6, 7 ja

perekonnaseaduse (kuni 01.07.2010 kehtinud redaktsioon) § 18 lg-tele 1, 2; § 19 lg-tele 1, 3, 4

asjakohatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku, täitemenetluse seadustiku ja asjaõigusseaduse

sätetest ei tulene, et kohtuotsusega väljamõistetud rahasummad peavad olema veel täiendavalt

tagatud asjaõiguskokkuleppe, kohese sundtäitmiskokkuleppe ja tagatiskokkuleppega, kuna

vastasel korral ei ole nende rahuldamine võimalik ning kohtutäiturile ei saa esitada avaldust

täitemenetluse algatamiseks ja kinnisasja sundtäitmise läbiviimiseks. Asjaolu, et 22.12.2008

kohtuotsuse alusel oli kanne kinnistusraamatusse tegemata, ei mõjuta kohtuotsuse õigusjõudu

ega muuda seda täidetamatuks. Jõustunud kohtuotsuse täitmine, sh kinnisasjale sissenõude

pööramine ja müük, toimub täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Seega on hageja

väide, et ühisomandit saavad võõrandada ainult ühisomanikud koos ning ilma teise abikaasa

nõusolekuta tehtud tehing on tühine, asjasse mittepuutuv.

Hageja on 04.03.2010 esitanud kohtutäiturile kaebuse, milles ta ei nõustunud täiteasjas

läbiviidava täitetoiminguga, 15.03.2010 toimuva kordusenampakkumisega, sh ka kõikide

teiste täitetoimingutega selles osas, mis puudutavad sissenõude pööramist kinnisasjale.

Kohtutäitur R. Kütt jättis 26.03.2010 otsusega hageja kaebuse rahuldamata. Hageja ei ole

enne kordusenampakkumist ja sellega seotud täitedokumente kohtutäiturile ühtegi kohtutäituri

toimingut (sh täitemenetluse algatamine, kinnisasja arestimine ja hindamine) ning otsust (sh

täitekulu väljamõistmise otsus) kajastavat kaebust esitanud. Samuti ei ole hageja kohtutäituri

26.03.2010 otsust TMS § 217 lg-s 1 sätestatud korras vaidlustanud. Kui hageja leidis, et

täitemenetlus on korraldatud ilma täitedokumendita, ebaseaduslikult, kinnisasjale sissenõude

pööramine on lubamatu ja seadusevastane ning seetõttu on kõik sundtäitmisega seotud

tehingud tühised, oleks tal tulnud kõiki neid väiteid sisaldav(ad) kaebus(ed) TMS §-s 217

sätestatud korras ja tähtaegadel esitada kohtutäiturile ning kohtutäituri otsusega

mittenõustumisel esitada TMS §-s 218 sätestatud korras kaebus kohtule. Kui menetlusosaline

ei esita kaebust, kaotab ta TMS § 217 lg 6 järgi õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta

oleks võinud esitada kaebuses. Tulenevalt TMS §-st 218 kohtutäituri otsuse või tegevuse

peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kuna hageja

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras kaebusi selles, et täitemenetlus on korraldatud

ilma täitedokumendita, ebaseaduslikult, sissenõude pööramine kinnisasjale on lubamatu ja

seadusevastane ning seetõttu on kõik sundtäitmisega seotud tehingud tühised, esitanud ei ole,

on ta minetanud võimaluse tugineda asjaoludele, mida oleks võinud esitada kaebuses.

Kohtu Infosüsteemi (KIS) andmetel on hageja 04.06.2010 esitanud kohtusse hagi

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-10-26696). Nimetatud tsiviilasjas

lahendit tehtud ei ole. Seetõttu puudub kohtul alus antud tsiviilasja raames anda hinnangut

täitemenetluses läbiviidud enampakkumisele/kordusenampakkumisele.

Kuigi eeltoodust lähtuvalt ei saa hageja hagis tugineda asjaoludele, mida võinuks esitada

kaebuses, andis kohus lühidalt hinnangu mõningatele hagiavalduses ja selle täienduses toodud

väidetele. Kohus leidis, et sissenõude pööramine kinnisasjale toimus täitemenetluse

seadustikus ettenähtud korras ja selle seadusevastaseks tunnistamiseks hagiavalduses esitatud

põhjustel puudub alus. Vastavalt TMS § 23 lg-le 3, kui sissenõudja soovib pöörata sissenõude

kinnisasjale, tuleb avalduses märkida võimaluse korral ka andmed selle kinnisasja kohta,

millele soovitakse sissenõue pöörata. Kostja 1 esitas avalduse täitemenetluse alustamiseks,

milles soovis pöörata sissenõuet hagejale kuuluvale kinnisasjale. Kuna hageja ei täitnud

täitedokumenti vabatahtlikult, arestis kohtutäitur hagejale kuuluva kinnisasja kostja 1 nõude

tagamiseks. AÕS § 352 lg 1 antud juhul kohaldamisele ei kuulu. Täitemenetluse seadustik ei

sätesta piirangut, et sissenõuet saab pöörata ainult sellisele kinnisasjale, mis on tagatud

sissenõudja kasuks seatud hüpoteegiga. Ka ei ole põhjendatud hageja viide tema

omandiõiguse rikkumisele, kuna hageja on ise kohtuotsusega väljamõistetud rahasumma

tasumata jätmisega tinginud täitemenetluse algatamise, sundtäitmise ja kinnisasja müügi.

Hageja on esitanud väite, et kohtutäitur on täitemenetluses teinud käsutuskeeldu rikkuva

käsutustehingu, kuna on 27.07.2009 avalduse alusel 31.07.2009 kinnistusraamatusse sisse

kandnud kinnistu käsutamise keelumärke kostja 1 kasuks, mis välistab kinnisasja müümise

või takistab seda. Kohus viitas TsÜS § 88 lg 1 ja TMS § 54 lg 1, 2; § 52 lg 1 sätetele ning

leidis, et seaduse mõttest tulenevalt arestib kohtutäitur vara ning seab käsutuskeelu selleks, et

võlgnik ei saaks vara täitemenetluse ajal võõrandada. Kuna sissenõude pööramisel varale

tuleb kinnisasi kohtutäituri poolt täitemenetluse seadustikus sätestatud korras müüa, ei riku

kohtutäitur sellega tema enda poolt seatud aresti ega vara käsutuskeeldu.

Kuna hageja ei ole esitanud nõuet täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 p 7 alusel, puudub

vajadus anda hinnang hageja väitele selles, et Swedbank AS-i pole kaasatud täitemenetlusse.

Täitemenetluse

seadustik

lubab

pöörata

sissenõuet

kinnisasjale,

mille

kohta

kinnistusraamatusse on kantud hüpoteek kolmanda isiku kasuks.

Hageja väide, et peale kohtuotsuse jõustumist on hageja ja kostja 1 sõlminud kokkuleppe, mis

välistab kohtuotsuse täitmise, oleks vastava vormikohase kokkuleppe olemasolul arvestatav,

kui hageja jäänuks 31.05.2010 esitatud nõude juurde tunnistada sundtäitmine lubamatuks.

Täpsustatud hagiavalduses hageja nimetatud nõuet esitanud ei ole. Seetõttu puudub vajadus

anda hinnang kostja väitele, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue on aegunud.

Hageja esitas 30.03.2011 vastuväite kohtu tegevusele, s.o et hagi ei ole menetletud mõistliku

aja jooksul ja kohtuistungi aja määramist ei ole TsMS § 342 lg 2 kohaselt toimunud ning hagi

tagamise taotluse lahendas 13.07.2010 kohtumäärusega asja mittemenetlev kohtunik, kes

oleks pidanud end antud asjas taandama. Hageja on 23.03.2011 esitanud hagiavalduse

täienduse, kuid selles ta vastuväiteid kohtu tegevusele ei esitanud. Seega tulenevalt TsMS

§ 333 lg-st 2 ei saanud hageja eeltoodud vastuväiteid 30.03.2011 esitada.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. M.K. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 24. mai 2011 otsuse

tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellant taotleb õigusliku

hinnangu andmist Viru Maakohtu 13.07.2010 määrusele, millega jäeti hagi tagamise taotlus

rahuldamata, ja hageja 30.03.2011 esitatud vastuväite lahendamata jätmisele maakohtu poolt.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ei ole hagi rahuldamata jätmine seaduslik ega põhjendatud. Kohus on jätnud lahendamata

hageja nõude TsMS § 368 alusel ning hindamata täitemenetluse korraldamise ja kinnisasjale

sissenõude pööramise seaduslikkuse. Hagi on kvalifitseeritud ebaõigesti, tegemist on hagiga,

mitte kaebusega kohtutäituri tegevuse või otsuse peale. Kohus ei ole välja selgitanud asja

õigeks lahendamiseks vajalikke asjaolusid ja tõendeid ning on jätnud arvestamata olulised

argumendid ja asjaolud ning ei ole tuginenud seadusele. Kohus ei arutanud pooltega

õigussuhte võimalikku kvalifikatsiooni ega teinud ettepanekut sellest tulenevalt oma väiteid

selgitada ning tõendeid esitada. Samuti ei arutanud kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid

asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest (TsMS § 351

lg 1). Õigusemõistmist võrdõiguslikkuse alusel ei toimunud. Kohus on lähtunud vaid kostjate

väidetest ja õigustest, jättes tähelepanuta hageja õigused, põhjendused ja taotlused. Kohus on

palunud kohtutäituril esitada tõenditena täitemenetlusega seotud materjalid, kuid on jätnud

vajaliku tähelepanuta hageja esitatu ning samuti olulise asjaolu – tunnistajate olemasolu;

2) ei ole Viru Maakohtu 22.12.2008 otsus sundtäidetav. Hageja on esitanud nii tuvastusliku

kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise taotluse. Kuna vaidlus hõlmab ka täitedokumendi

tõlgendamist, siis oli vajalik täitedokumendi selgitamine ja vajalike asjaolude tuvastamine.

Ühisvara jagamisel viisil, kus ühele poolele jääb ainuomand koos kohustusega hüvitada

teisele poolele tema osa väärtus, tekib vastastikune kohustus. Seega õigus korteri

ainuomandile peab tekkima alles siis, kui raha makstud on. Vastastikused kohustused

rahuldatakse samaaegse täitmisega (3-2-1-168-05). Kohtul oleks tulnud hinnata, kas on

tekkinud selline kohustus, mille täitmist võib nõuda, mis viisil on õigus kohustuse täitmist

nõuda ning sellest lähtuvalt kujundada seisukoht täitedokumendi täidetavuse osas. Kohus ei

ole hinnanud kohustuste tekkimise või tekkimata jäämise asjaolusid.

Kostja 1 tegi tunnistajate juuresolekul hagejale pakkumuse ning pooled leppisid kokku uutes

vara puudutavates tingimustes, mille järgi tasub kostja 1 vastastikuste õiguste ja kohustuste

üleminekul hagejale enamsaadud vara eest kokkulepitud hüvitise koos laenukohustuse

täieliku ülevõtmisega ning korteriomand vormistatakse kostja 1 ainuomandisse. Kostja 1 elas

kuni 15.06.2009 hagejaga ühises korteriomandis ja korteriomandi müügi vältimiseks lasi

hagejal heauskselt arvata, et pooled lahendavad varalised küsimused omavahelise kokkuleppe

alusel. Pooled ei vormistanud seetõttu ka laenulepingut ümber ning hageja ei esitanud

kinnistamisavaldust ja kinnistusraamatus jäi kehtima kanne, kus korteriomand oli poolte

ühisomand. Kokkuleppe kinnitamist notari juures ei toimunud, kuna kostja ei pidanud

kokkuleppest kinni. Korteriomand oli enne abieluvaralepingut hageja lahusvara. Kostja

loodab omandada kogu ühisvara ja teha hageja varatuks. Tegemist on tahtliku heade kommete

vastase käitumisega õigusvastase kahju tekitamise eesmärgil (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Kohus

on alles kohtuotsuses võtnud seisukoha viidatud kokkuleppe osas, leides, et hageja väide

oleks olnud arvestatav, kui hageja jäänuks nõude juurde tunnistada sundtäitmine lubamatuks.

Viru Maakohtu 22.12.2008 otsusega lahendati hagi abielu lahutamiseks ja ühisvara

jagamiseks. Võlgnevuse osas vaidlust ei olnud. Võla olemasolu, kohustuse ja selle täitmata

jätmise kohta puudub tunnustav kohtulahend. Võlaõigusliku nõude maksmapanekuks on vaja

tõendada nõude eeldused ja teisel poolel on õigus esitada vastuargumendid. Täitmisnõude

eeldusena tuleb välja selgitada rikkumise põhjused, seadusega lubatud õiguskaitsevahendi

kohaldamiseks peab kontrollima kehtiva võlasuhte olemasolu, kohustuste rikkumise fakti, kas

õiguskaitsevahendite kasutamine on lubatav (VÕS § 101 lg 3) ning kas ei esine vastutusest

vabastavaid asjaolusid. Sealhulgas vabastab täitmisnõudest GISG art 80, mille kohaselt ei saa

pool tugineda teise poole kohustuste täitmata jätmisele ulatuses, milles täitmata jätmise oli

põhjustanud tema enda tegu või tegemata jätmine. Samuti peab tunnustatud nõue selle

realiseerimiseks olema tagatud, vastasel korral ei ole nõude rahuldamine võimalik. Kui

tagatiskokkulepet ei ole, ei saa kohtutäiturile esitada avaldust kinnisasja suhtes täitemenetluse

algatamiseks. Tagatiskokkulepe määratleb, millise nõude täitmata jätmise eest vastutab

kinnisasja omanik oma kinnisasjaga. Sellekohased kokkulepped pooltel puuduvad;

3) ei ole õiguslikult põhjendatud kohtu seisukoht, et kinnistusraamatu kanne, mille järgi

kuulus korteriomand hageja ja kostja 1 ühisomandisse, ei oma tähtsust. Kuna korteriomand

kuulus kinnistusraamatu kande kohaselt hageja ja kostja 1 ühisomandisse, olid kostjal 1

säilinud kõik ühisomaniku õigused (AÕS § 66 lg 2). TMS § 46 lg 1 p 7 sätestab kohtutäiturile

kohustuse peatada täitemenetlus kinnistusraamatusse kantud õiguse ilmnemisel täitemenetluse

esemeks oleva kinnisasja suhtes, kui see õigus välistab kinnisasja müümise või takistab seda.

TMS § 48 p 7 sätestab kohtutäiturile kohustuse lõpetada täitemenetlus selle põhjendamatul

alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmisel. Sundtäitmine on vastuolus PS

§-ga 32, mis sätestab omandi kaitse. Sundtäitmise lubatavus on sätestatud AÕS §-s 352, mille

lõike 1 järgi on sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras õigus nõuda

hüpoteegipidajal, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta. Hüpoteegi kui asjaõiguse sisuks on

õigus realiseerida kinnisasi tagatava nõude katteks ja rahuldada nõue saadud raha arvel (AÕS

§ 325). TMS 138 lg 2 kohaselt võib kinnisasja või sellega võrdsustatud õiguse osale

sissenõude pöörata ainult siis, kui osa on kaasomaniku mõtteline osa või kui sissenõudja nõue

põhineb õigusel, millega mõtteline osa on koormatud. Asjaõigusseaduse ja täitemenetluse

seadustiku sätteid nende koostoimes arvestades saab isik kinnisasjaga vastutada vaid

hüpoteegiga tagatud nõude täitmata jätmise eest hüpoteegi summa ulatuses.

Tsiviilasjas nr 2-08-1950 tehtud kohtulahendi puhul on sundtäitmine ja kinnisasja müük

välistatud. Sealhulgas ühisomanikuna ei ole kostjal 1 kinnisasja müügiõigust – ühisomanike

puhul ei saa korterit müüki panna ilma teise poole nõusolekuta. Ilma teise abikaasa

nõusolekuta tehtud tehing oli enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse § 17 lg 4 järgi

tühine. Varaliste õiguste teostamine ei või kahjustada teise abikaasa varalisi õigusi. Alates

01.07.2010 kehtiv perekonnaseadus kaitseb teist abikaasat vara vähendamise eest. PS § 27

sätestab riigile kohustuse kaitsta perekonda kui ühiskonna alust. See tähendab kohustust

reguleerida seadusandlikus korras õiglaselt perekonna ning abielu õiguslikud tagajärjed.

Perekonna eluase on eluruum, mille suhtes iga pereliikme õigused on eriliselt kaitstud;

4) on kohus jätnud hageja nõuded tuvastada täitemenetluse ebaseaduslik korraldamine ja

kinnisasjale sissenõude pööramise lubamatus täiteasjas nr 072/2009/1670, tunnistada

korteriomandile sissenõude pööramine seadusevastaseks ja täitemenetlus ebaseaduslikuks

ning tunnustada sundtäitmisega seotud kõikide tehingute tühisust lahendamata, viidates TMS

§ 217 lg 1 ja § 218 sätetele. Tegemist on hagiga, mitte kaebusega kohtutäituri tegevuse või

otsuse peale. Apellandile ei ole ka teada, milliseid tõendeid on kostjad esitanud ja kohus

hinnanud, mille põhjal on toimunud tuvastamine ning millises seoses see on hageja nõuetega.

Muuhulgas ei saa nõustuda kohtu väitega nagu ei oleks hageja vaidlustanud algatatud

täitemenetlust. Hageja on vaidlustanud nii täitemenetluse kui kinnisasjale sissenõude

pööramise juba 19.08.2009 esitatud avalduses Viru Maakohtule (kohtuasi nr 2-09-41872),

samuti on hageja esitanud kogu täitemenetluse jooksul vastuväiteid nii suulises kui kirjalikus

vormis. Viru Maakohtu menetluses on hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja

omandiõiguse tunnustamiseks (tsiviilasi nr 2-10-26696), milles lahend veel puudub. Kohtu

antud hinnang hagiavalduses ja selle täienduses toodud väidetele on pealiskaudne, õiguslikult

põhjendamata ja seadusega vastuolus;

5) ületab kohtu seisukoht kohtutäituri poolt aresti all oleva vara müümise kohta

enampakkumisel nõude piire (TsMS § 439). Kohus on andnud hinnangu enampakkumisega

seotud ja veel lahendita kohtuasjale, millega on rikkunud hageja õigust õiglasele, sõltumatule

ja erapooletule õigusemõistmisele. Kohtu seisukoht on ka ebaõige ja ei tugine seadusele;

6) ei ole kohus lahendanud hageja 30.03.2011 vastuväidet kohtu tegevusele määrusega,

rikkudes TsMS § 333 lg-t 1 ja hageja põhiõigust tõhusale menetlusele enda kaitseks.

6. K.M. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle menetlusse võtmata või

rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud. Õigusliku hinnangu andmine maakohtu

13.07.2010 määrusele ja 30.03.2011 vastuväite lahendamata jätmise peale ei ole

ringkonnakohtu

pädevuses.

Apellatsioonkaebuse

väited

ei

ole

asjakohased

ja

apellatsioonkaebus oleks tulnud jätta TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata;

2) ei ole hageja kordusenampakkumist ja sellega seotud täitedokumente, kohtutäituri

toimingut ega otsust kajastavas asjas kaebust esitanud. Seega jõudis kohus õigele järeldusele,

et kuna hageja ei ole eelnevalt TMS §-des 217 ja 218 ettenähtud kaebemenetlust läbinud, on

ta kaotanud TMS § 217 lg 6 alusel võimaluse tugineda asjaoludele, mida ta oleks võinud

esitada kaebuses. TsMS § 5 lg-st 1 tulenevalt on poole kohustus esitada kohtule nõue

tsiviilkohtumenetluse seadustikus enne nähtud korras ning selles ettenähtud tõenditega

tõendada. Kohtul puudub kohustus hakata arutama pooltega hageja nõude õiguslikku

kvalifikatsiooni ja kohustada pooli esitama oma väiteid põhistavaid tõendeid. Tsiviilkohtus ei

kehti uurimispõhimõte. Dispositiivsuse põhimõtte kohaselt valib hageja asjaolud, millega ta

oma nõuet põhjendab. Otsuse tegemisel on lähtutud mõlema poole väidetest ning tõenditest;

3) on TMS § 2 lg 1 järgi täitedokumendiks jõustunud kohtuotsus. Viru Maakohtu 22.12.2008

otsuse puhul on tegemist jõustunud kohtuotsusega ja sellest tulenevad kohustused on pooltele

TsMS § 457 lg 1 järgi täitmiseks kohustuslikud. Ühegi muu kohtumenetlusega ei saa muuta

jõustunud kohtuotsust. Viru Maakohtu 22.12.2008 otsuse resolutsiooni p 6 sätestas hagejale

kohustuse maksta kostjale 1 välja hüvitis 193 500 krooni ning p 7 võimaldas hagejal see

tasuda nelja kalendrikuu jooksul. Igasugune selgitamise ja tõlgendamise nõue on siinkohal

asjakohatu. Kostja 1 ei ole käitunud vastuolus heade kommetega. Täitemenetlus algatati peale

seda, kui selgus, et hageja ei kavatsegi maksta temalt kohtuotsusega väljamõistetud hüvitist;

4) ei mõjuta asjaolu, et 22.12.2008 kohtuotsuse alusel oli kanne kinnistusraamatusse

tegemata,

kohtuotsuse

õigusjõudu

ega

muuda

seda

täidetamatuks,

seega

on

apellatsioonkaebuse viited nii asjaõigusseaduse paragrahvidele kui ka PS §-le 32 asjakohatud.

Täitemenetluse puhul ei küsita eraldi kellegi nõusolekut, seega on ebaõiged ka viited

perekonnaseaduse ja PS § 27 sätetele;

5) eeldab nõude piiride ületamine, et kohus on teinud otsuse nõude osas, mida ei ole kohtule

esitatud, käesoleval juhul ei ole kohus seda teinud;

6) jättis kohus hageja esitatud vastuväite kooskõlas TsMS § 333 lg-ga 2 tähelepanuta, kuna

vastuväide oli esitatud kohtule hilinenult.

7. Kohtutäitur R. Kütt vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja

kohtukulude apellandi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas TMS § 2 lg 1 p 1 alusel täitedokumendiks. Kostja 1

poolt kohtutäiturile täitmisele antud otsus tsiviilasjas nr 2-08-7950 on jõustunud kohtuotsus,

millega kohus mõistis hagejalt sissenõudja kasuks välja 193 500 krooni;

2) on TMS § 14 järgi sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks

mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse

täitmiseks

kohustav

täitedokument.

Kostja

soovis

korteriomandi

müüki

läbi

enampakkumise, seega oli olemas võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolek. Sissenõude

pööramine toimus täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras ja selle seadusevastaseks

tunnistamiseks hagiavalduses esitatud põhjustel puudub alus;

3) ei ole kohus ületanud nõude piire. Hageja soovis kõikide sundtäitmisega seotud tehingute

tühisuse tuvastamist. Täitemenetluses läbi viidud enampakkumine on sundtäitmisega seotud

tehing ning kohus andis ka sellele oma põhjendatud hinnangu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu

24. mai 2011 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis

nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel

vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

9. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski

nendest ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu

kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning

põhjendatult jätnud hagi rahuldamata.

9.1. Viru Maakohtu 22.12.2008 jõustunud otsusega jagati M.K. e ja K.M. e ühisvara ning jäeti

M.K. e ainuomandisse XXX asuv korteriomand ning tema kanda laenulepingust tulenev laen

Swedbankile 380 000 krooni. Ühtlasi mõisteti M.K. elt K.M. e kasuks välja hüvitis 193 500

krooni ühisvara osa eest.

Õige on maakohtu seisukoht, et nimetatud maakohtu otsus on TMS § 2 lg 1 p 1 järgi

täitedokumendiks, mida saab sundkorras täita ning apellandi vastupidine seisukoht ei ole

seadusega kooskõlas. Samuti ei ole põhjendatud apellandi seisukoht, et maakohtu 22.12.2008

otsuse alusel ei ole tekkinud tal kohustust tasuda K.M. 193 500 krooni ning, et XXX asuv

korteriomand on jätkuvalt tema ja K.M. e ühisomandis. Siinjuures ei ole tähendust selles, kas

kohtuotsuse alusel on kinnistusraamatu kannet muudetud või mitte. Ekslik on apellandi

arusaam, et maakohtu 22.12.2008 otsuse täitmiseks peab eraldi kohtuotsusega tunnustama

apellandi kohustust tasuda K.M. 193 500 krooni ning apellandi ainuomandiõigust XXX

korteriomandile. Apellandi viide AÕS §-le 352 ei ole asjakohane, kuna nimetatud säte

reguleerib hüpoteegiga tagatud nõuete sundtäitmist. Samuti ei ole asjakohane apellandi viide

kuni 10.07.2010 kehtinud PKS § 17 lg-le 4, sest 22.12.2008 kohtuotsuse alusel kuulus XXX

asuv korteriomand apellandi ainuomandisse.

Apellant ei ole tõendanud, et ta on sõlminud pärast maakohtu 22.12.2008 otsuse jõustumist

K.M. ega kokkulepe, mille kohaselt jääks korteriomand K.M. e ainuomandisse ning K.M.

kohustuks talle tasuma hüvitise ühisvara osa eest. Asja materjalidest nähtuvalt on apellant

kinnitanud, et K.M. ei olnud kokkuleppega nõus ning keeldus notari juurde minemast.

Seetõttu puudus maakohtul TsMS § 368 lg 2 järgi alus tuvastada, et on olemas uus

täitedokument ning K.M. el puudus õigus esitada kohtutäiturile avaldus maakohtu 22.12.2008

otsuse sundtäitmiseks. Juhul, kui apellant oleks jäänud maakohtus nõude juurde tunnistada

sundtäitmise lubamatus, jäänuks see rahuldamata, kuivõrd puudus apellandi ja K.M. vaheline

kokkulepe, mis välistaks maakohtu 22.12.2008 otsuse täitmise (s.o puudusid TMS § 221

kohaldamise eeldused). M.K. esitas maakohtusse hagi 31.05.2010 ning kohtutäituri

26.03.2010 jõustunud otsusest nähtuvalt toimetati täitmisteade M. K kätte 20.07.2009. K.M.

evastuväidetest nähtuvalt esitas ta hagile muu hulgas aegumise vastuväite. Seega jäänuks hagi

rahuldamata ka aegumise vastuväite esitamise tõttu. Ringkonnakohtu istungil kinnitas

apellant, et tema 23.03.2011 esitatud hagi nõuete täpsustus ei sisalda nõuet sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks.

9.2. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-42-08 asunud seisukohale, et TMS § 217 kohase kaebuse

eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või

täitetoimingu tegemisest keeldumisel. Seega puudutab kaebus eelkõige kohtutäituri tegevust

täitetoimingute (võlgniku ruumidesse sisenemine, vara hindamine ja arestimine, müümine jms

tegemisel).

Hageja ülejäänud nõuded (t.l 78 nõuded 2-4) on käsitletavad kaebustena kohtutäituri tegevuse

ja otsuste peale ning maakohus on neid sellistena ka põhjendatult käsitlenud. Kuna apellant

esitas nimetatud nõuded koos tuvastushagiga (t.l 78 nõue nr 1), siis vaatas maakohus kõik

nõuded läbi hagimenetluses. Kõikide nõuete koos läbivaatamine ei tähenda aga seda, et

nõuete 2-4 puhul ei oleks tegemist kaebusega kohtutäituri erinevate toimingute ja otsuste

peale. Apellant kinnitas ka ringkonnakohtu istungil, et nõude – tunnustada sundtäitmisega

seotud kõikide tehingute tühisus – all pidas ta silmas kõiki kohtutäituri toiminguid.

Maakohus on põhjendatult leidnud, et kaebused kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale on

reguleeritud TMS §-des 217 ja 218. Seejuures on maakohus õigesti märkinud, et vastavalt

TMS § 217 lg-le 6 kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust,

kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaolule, mida ta oleks võinud esitada kaebuses.

Maakohtu otsusest nähtuvalt esitas apellant 04.03.2010 kohtutäiturile kaebuse, milles ta ei

nõustunud täiteasjas nr 072/2009/1670 läbiviidava täitetoiminguga, 15.03.2010 toimuva

kordusenampakkumisega, sealhulgas ka kõikide teiste täitetoimingutega osas, mis puudutavad

sissenõude pööramist kinnisasjale. Kohtutäituri 26.03.2010 otsusega jäeti kaebus

rahuldamata.

Eelneva alusel on õige maakohtu seisukoht, et kuna hageja täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras kaebusi selle kohta, et täitemenetlus on korraldatud ilma täitedokumendita ja

seetõttu ebaseaduslikult, kinnisasjale sissenõude pööramine on olnud lubamatu ja

seadusevastane ning kõik kohtutäituri toimingud on tühised, esitanud ei ole, on ta minetanud

võimaluse tugineda asjaoludele, mida oleks võinud esitada kaebuses ning hageja nõuded tuleb

seetõttu jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ja hageja nõuete rahuldamiseks.

Apellandi väide, et maakohus andis vaidlustatud otsuses hinnangu tsiviilasjale nr 2-10-26696

(s.o hageja nõue enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks) ja ületas sellega nõude piire, ei

ole õige, kuna vaidlustatud maakohtu otsusest sellist hinnangut ei nähtu.

9.3. Viru Maakohtu 13.07.2010 määrusega jäeti rahuldamata M. K taotlus hagi tagamiseks.

TsMS § 390 lg 1 kohaselt ei saa hagi tagamata jätmise määruse peale määruskaebust esitada

ning seega on tegemist jõustunud määrusega.

TsMS apellatsioonimenetlust reguleerivad sätted (TsMS 64. ja 65. peatükk) ei näe ette

ringkonnakohtule võimalust anda õiguslikku hinnangut jõustunud kohtulahenditele ning

seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellandi taotluse anda õiguslik hinnang

maakohtu 13.07.2010 jõustunud määrusele.

Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, et maakohus jättis lahendamata apellandi 30.03.2011

vastuväite. Nähtuvalt vaidlustatud maakohtu otsusest (t.l 130) on maakohus apellandi

nimetatud vastuväite lahendanud kooskõlas TsMS §-s 333 sätestatuga. Ainuüksi asjaolu, et

maakohus lahendas vastuväite otsusega (mitte eraldi määrusega), ei tähenda seda, et

vastuväide oleks jäänud maakohtu poolt lahendamata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus

seda,

et

kui

käsitleda

apellandi

30.03.2011

vastuväidet

kohtunik

M. Tamme

taandamisavaldusena, siis oli see esitatud TsMS § 25 lg-s 1 sätestatud nõudeid eirates.

10. Seoses

apellatsioonkaebuse

rahuldamata

jätmisega

jäävad

menetluskulud

apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

Üllar Roostoja