2-12-8042/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Legislator summary
AI generated2-12-8042 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Määruse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2012. a Põlva Tsiviilasja number 2-12-8042 Tsiviilasi AS Krediidikassa hagi M. L. vastu 1398,11 euro väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 699,08 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja - AS Krediidikassa (registrikood: 11344317, asukoht: A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) Hageja lepingulin...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
2-12-8042
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Määruse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2012. a Põlva Tsiviilasja number 2-12-8042 Tsiviilasi
AS Krediidikassa hagi M. L. vastu 1398,11 euro väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 699,08 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja - AS Krediidikassa (registrikood: 11344317, asukoht: A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja – Marie Tsine Kostja – M. L. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxx x-xx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx) Kirjalik eelmenetlus 13. aprill 2012. a Menetlustoiming Menetluse lõpetamne ja riigilõivu osaline tagastamine
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada AS Krediidikassa ja M. L. vahel 10.04.2012. a sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus AS-i Krediidikassa hagis M. L. vastu 1398,11 euro väljamõistmiseks järgnevatel tingimustel:
1.1 M. L. kohustub tasuma AS-le Krediidikassa põhivõla katteks 699,08 eurot, intressi katteks 199,35 eurot, viivise katteks 499,68 eurot, õigusabikulude katteks 166,17 eurot ja poole tasutud riigilõivu katteks 95,87 eurot, s.o kokku 1660,15 eurot alljärgneva maksegraafiku alusel: 1.1.1 15.05.2012 – 92 eurot; 1.1.2 15.06.2012 – 92 eurot;
2-12-8042
2(3) 1.1.3 15.07.2012 – 92 eurot; 1.1.4 15.08.2012 – 92 eurot; 1.1.5 15.09.2012 – 92 eurot; 1.1.6 15.10.2012 – 92 eurot; 1.1.7 15.11.2012 – 92 eurot; 1.1.8 15.12.2012 – 92 eurot; 1.1.9 15.01.2013 – 92 eurot; 1.1.10 15.02.2013 – 92 eurot; 1.1.11 15.03.2013 – 92 eurot; 1.1.12 15.04.2013 – 92 eurot; 1.1.13 15.05.2013– 92 eurot; 1.1.14 15.06.2013 – 92 eurot; 1.1.15 15.07.2013 – 92 eurot; 1.1.16 15.08.2013 – 92 eurot; 1.1.17 15.09.2013 – 92 eurot; 1.1.18 15.10.2013 – 96,15 eurot. 1.2 M. L. kohustub tasuma eelmärgitud punktis märgitud summa Julianus Inkasso OÜ-u kontole nr 332100020001 Danske Bank Eesti filiaal viitenumbriga 703607399. 1.3 Martin Llaane poolt käesolevast kompromissilepingust tuleneva maksega viivitamisel on AS-l Krediidikassa õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja M. L. kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses. 1.4 Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.
2. Jätta kompromissilepinguga mittehõlmatud menetluskulud poolte endi kanda. 3. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada Julianus Inkasso OÜ-u kontole nr 332100020001 Danske Bank Eesti filiaal pool tasutud riigilõivust, s.o 95 (üheksakümmend viis) eurot 87 senti.
Määrus tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantselei kaudu 13.04.2012. a kell 15.30.
Asjaolud
Kohtule esitati kirjalik kompromissileping, mille on sõlminud AS Krediidikassa lepinguline esindaja Marie Tsine ja M. L. 10.04.2012. a. Nimetatud lepingus taotletakse menetluse lõpetamist seoses kompromissi kinnitamisega. Peale selle taotleb AS Krediidikassa esindaja Marie Tsine tasutud riigilõivust poole – 95,87 euro – tagastamist Julianus Inkasso OÜ-u arveldusarvele nr 332100020001 Danske Bank AS Eesti filiaal seoses poolte vahel kompromissi sõlmimisega.
Kohtu põhjendus
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
Kompromissilepingu kohaselt on pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
2-12-8042
3(3)
Kuna poolte kompromiss on seaduslik ja seda on võimalik täita, samuti ei kahjusta see avalikku huvi ega ole vastuolus heade kommetega, sellepärast leiab kohus, et esitatud kompromissileping tuleb kinnitada ning seoses sellega lõpetada menetlus käesolevas asjas TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.
Kohus selgitab täiendavalt, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 9 saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. TsMS § 432 kohaselt ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Käesolevas tsiviilasjas on Julianus Inkasso OÜ tasunud 21.02.2012. 191,73 eurot riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 (viitenumber 2900072699) Swedbank.
Kuna pooled on 10.04.2012. a sõlminud kompromissilepingu ning kohus selle kinnitab, siis tuleb pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 95,87 eurot (191,73 : 2) tagastada hageja esindaja poolt näidatud arvelduskontole.
Kompromissilepinguga reguleerimata menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel.
Määruskaebuse esitamise tähtaja välistamine on pooltel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele TsMS § 661 lg 4 alusel. Seega pole pooltel võimalik enam kohtumäärust vaidlustada ning käesolev kohtumäärus jõustub selle avalikult teatavaks tegemisest.
Lembit Käis kohtunik