2-12-10307/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Otsuse tegemise aeg ja koht 16.04.2012.a. Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-10307 Tsiviilasi

Hagi hind Swedbank AS hagi MA ja EA vastu solidaarses võla ja viivise nõudes

6390,00 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Swedbank AS (rk 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn); Hageja esindaja Marge Goldberg; Kostja MA(ik XXX, elukoht XXX); Kostja EA(ik XXX, elukoht XXX)

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega.

2. Välja mõista solidaarselt kostjatelt MA ja EA hageja Swedbank AS kasuks 12 780,00 eurot, millest 6390,00 eurot on põhivõlgnevus, 1119,08 eurot on intress ja 5270,92 eurot on viivised.

3. Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

4. Välja mõista solidaarselt kostjatelt MA ja EA hageja Swedbank AS kasuks menetluskulud summas 639,11 eurot.

5. Välja mõista solidaarselt kostjatelt MA ja EA hageja Swedbank AS kasuks viivis menetluskuludelt (639,11 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

6. Käesolev kohtuotsus on viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Menetluse käik Swedbank AS esitas 12.03.2012.a. Harju Maakohtule hagi MA ja EA vastu solidaarses võla ja viivise nõudes. Kostjad teatasid 30.03.2012.a., et tunnistavad nende vastu suunatud nõudeid.

Kohtu põhjendused TsMS § 440 lg 3 kohaselt, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, mille kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning taganeda lepingust ja öelda lepingu üles, p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuna kostjad on hagi õigeks võtnud, kuulub hagi rahuldamisele.

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kooskõlas TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 144 p 1, § 162 lg 1, lg 2 ja § 1741 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskuludena riigilõiv 639,11 eurot.

Liili Lauri Kohtunik