Legislator Case Law & Legislation
2-11-52133/9 AI generated

2-11-52133/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-11-52133/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista Dmitri Kovalilt PharmaInvest OÜ kasuks 276 (kakssada seitsekümmend arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse.

Legislator headnote

AI generated

2-11-52133/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Välja mõista Dmitri Kovalilt PharmaInvest OÜ kasuks 276 (kakssada seitsekümmend arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse.

Keywords

AI generated
case of personal hardship renovation costs unpaid cost advance outstanding insurance premiums capacity to incur bill liability housing costs
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-11-52133

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

4. aprill 2012, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-52133

Tsiviilasi

PharmaInvest OÜ hagi Dmitri Kovali vastu 1020,98 euro

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

829,25 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja PharmaInvest OÜ (registrikood 11904383; asukoht

Tartu mnt 18-51, 10115 Tallinn); esindaja volikirja alusel

Sven Soeson (e-post menetlus@jurist.ee);

kostja Dmitri Koval (isikukood 38002182749; elukoht

XXXX

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada PharmaInvest OÜ hagi Dmitri Kovali vastu osaliselt.

2. Välja mõista Dmitri Kovalilt PharmaInvest OÜ kasuks 276 (kakssada seitsekümmend

kuus) eurot ja 64 senti, millest 191,73 eurot on põhinõue ja 84,91 eurot sissenõutavaks

muutunud viivis 24.10.2011 seisuga.

3. Jätta menetluskulud 27% ulatuses Dmitri Kovali kanda ja 73% ulatuses

PharmaInvest OÜ kanda.

4. Välja mõista Dmitri Kovalilt PharmaInvest OÜ kasuks menetluskulud 65

(kuuskümmend viis) eurot ja 27 senti.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse.

Edasikaebamise kord

PharmaInvest OÜ võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Dmitri Koval võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

2(5)

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja kostja laenulepingu

nr 0607678/96sm, mille alusel väljastas laenuandja 29.11.2006 kostjale laenu 3000 krooni

(191,73 eurot) tagastamise tähtajaga 28.01.2007. Kostja oma kohustust ei täitnud ja laenu ei

tagastanud.

Hageja omandas 23.02.2011 laenuandja nõude kostja vastu täies ulatuses, st nii nõude kui ka

kõik võimalikud nõude loovutamise hetkeks tekkinud kõrvalnõuded, samuti nõudega soetud

tagatisõigused.

Hageja nõuab kostjalt lepinguliste kohustuste täitmist, käsitledes kostja lepinguliste kohustustena

kohustust tasuda hagejale laenu põhiosa summas 191,73 eurot ja 24.10.2011 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis summas 829,25 eurot. Seega on kostja koguvõlgnevus hageja

ees 1020,98 eurot, mille väljamõistmist hageja kostjalt taotleb. Samuti palub hageja jätta kõik

menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas

481,73 eurot (riigilõiv 191,73 eurot, õigusabikulud 180 eurot ja võla sissenõudmisega seotud

kulud 110 eurot).

Hageja lisas avaldusele koopia 29.11.2006 maksekorraldusest nr 63512 (tl 10), laenuandja

krediidilepingute üldtingimustest RK (tl 12-14) ja 23.02.2011 nõuete loovutamise lepingust koos

lisaga (tl 15-18, 19-21).

2. Kohus kohustas kostjat 03.11.2011 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse

nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja

kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega

rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja

vastu üleandmisega 18.01.2012 (tl 43). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Hageja on taotlenud hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta

kohtu poolt määratud tähtajaks.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel

juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3

tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit

pidamata. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja taotleb TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud juhul

tagaseljaotsuse tegemist, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

5. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt TsMS § 407 lg 1 ja 6 koostoimes.

5.1. Hageja on esitanud kohtule Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja kostja vahel sõlmitud

laenulepingu nr 0607678/96sm rikkumisest tulenevad nõuded. Kohustuse rikkumine on

võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6

sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib

võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust

tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei

tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine

võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

3(5)

5.2. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele

isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

Kohtule esitatud maksekorraldusest (tl 10) nähtub, et kostja sai 29.11.2006 Balti Investeeringute

Grupi Pank AS-lt laenu summas 3000 krooni ja kohustus tagastama laenu hiljemalt 28.01.2007.

Hageja on omandanud Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja kostja vahel sõlmitud lepingust

tuleneva nõude kostja vastu 23.02.2011 sõlmitud nõuete loovutamise lepingu alusel (tl 15-18,

19-21). Kostja ei ole laenuandjalt laenu saamise, lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise

ega nõude loovutamise osas vastuväiteid esitanud. Kostja on sellega nõustunud laenu

põhisumma maksmisega ja seetõttu loeb kohus tõendatuks, et kostja sai Balti Investeeringute

Grupi Pank AS-ga sõlmitud lepingu alusel laenu 3000 krooni, so 191,73 eurot, jättes laenu

tagastamise kohustuse täitmata. Tulenevalt VÕS § 76 lg-st 1 tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust,

võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja kostja vahel

sõlmitud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Rikkumise

vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega

vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks mõista

välja 191,73 eurot tagastamata laenusumma katteks.

5.3. Hageja nõuab kostjalt laenuandja krediidilepingute üldtingimuste RK (tl 12-14) p 8.1 alusel

viivist 0,25% tasumisele kuuluvalt summalt päevas, so 91,25% aastas. Hagiavalduse kohaselt

moodustab 24.10.2011 seisuga tasumisele kuuluv viivis 1730 päeva eest 829,25 eurot.

Kohus leiab, et hageja viivisenõue taotletud suuruses ei ole põhjendatud. Laenuandja

krediidilepingute üldtingimuste RK p-dest 2 ja 3 nähtub, et Balti Investeeringute Grupi Pank AS

ja Dmitri Koval tarbijana sõlmisid laenulepingu interneti vahendusel. Lepingu järgi puudus

kostjal lepingutingimuste läbirääkimise võimalus. Lepingu sõlmimisel oli kostjal võimalik valida

üksnes laenusummat ja selle kasutamise tähtaega. Kuna laenulepingu teisi tingimusi eraldi läbi ei

räägitud, siis tuleb laenuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses.

Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus

kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42

lg 1 (29.11.2006 kehtinud redaktsioon) sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu

olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades

kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust

tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui

tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kohus märgib, et üldjuhul puudutab tühisus üksnes

seadusega vastuolus olevat kokkulepet või selle osa ega mõjuta lepingu kui terviku kehtivust.

VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult

suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus on seisukohal, et Balti

Investeeringute Grupi Pank AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu p 8.1 on tühine 0,25% suuruse

viivise määra tõttu, sest vaatamata kiirlaenu andmise lihtsustatud korrale ja laenutagatise nõude

puudumisele, on viivisenõudega sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte

õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult

kahjustav ja seetõttu tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev

regulatsioon, käesoleval juhul VÕS § 113 lg-s 1 toodud viivise seadusjärgne määr.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või

lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa

Euroopa Keskpanga

4(5)

põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist tagastamata 3000 kroonilt alates

29.01.2007 kuni 24.10.2011 (aeg, milleni hageja on ise viivist arvestanud). Viivise seadusjärgne

määr VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates 29.01.2007 kuni 30.06.2007 oli 10,5% aastas, alates

01.07.2007 kuni 31.12.2008 11% aastas, alates 01.01.2009 kuni 30.06.2009 9,5% aastas, alates

01.07.2009 kuni 30.06.2011 8% aastas ja alates 01.07.2011 kuni 24.10.2011 8,25% aastas.

Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 29.01.2007 kuni 30.06.2007 summas

132,04 krooni (3000 krooni × 10,5% × 153 päeva / 365 päeva); perioodi eest 01.07.2007 kuni

31.12.2008

497,26 krooni

(3000 krooni × 11% × 550 päeva / 365 päeva);

perioodi

eest

01.01.2009

kuni

30.06.2009

summas

141,33 krooni

(3000 krooni × 9,5% × 181 päeva / 365 päeva); perioodi eest 01.07.2009 kuni 30.06.2011

summas 480 krooni (3000 krooni × 8% × 730 päeva / 365 päeva) ning perioodi eest alates

01.07.2011

kuni

24.10.2011

summas

77,98 krooni

(3000 krooni × 8,25% × 115 päeva / 365 päeva). Kokku tuleb kostjalt välja mõista viivis

perioodi

eest

29.01.2007

kuni

24.10.2011

summas

1328,61 krooni

(132,04 + 497,26 + 141,33 + 480 + 77,98), so 84,91 eurot.

5.4. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt välja põhivõla 191,73 eurot ja 24.10.2011 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 84,91 eurot, kokku seega 276,64 eurot.

6. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163

lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude 27% ulatuses, siis

on põhjendatud jätta menetluskulud 27% ulatuses kostja ja 73% ulatuses hageja kanda.

8. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 191,73 eurot, õigusabikulud 180 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulud

110 eurot, kokku seega 481,73 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv. TsMS § 139 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 3

kohaselt riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav

rahasumma, mida tuleb tasuda hagilt ja mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole

ette nähtud teisiti.

Asja materjalidest nähtub, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud 26.10.2011 riigilõivu

127,82 eurot ja 29.02.2012 täiendavalt 63,91 eurot, kokku seega 191,73 eurot. Käesoleva

tsiviilasja hinnaks on TsMS § 122 lg 1 ja 2, § 123, § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja 2 ning § 134 lg 1

järgi 829,25 eurot, millelt tuli nõude kohtusse esitamise ajal tasuda riigilõivu 191,73 eurot.

Eeltoodust tuleneb, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu seaduses sätestatud määras.

Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis

on hageja kohtukulu (riigilõiv) summas 191,73 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.

Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud.

Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

5(5)

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud sätte eesmärk on

muuhulgas kaitsta vastaspoolt ülemääraste kulude hüvitamise eest. Kohus leiab, et käesoleva

tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude

taotletud suuruses, so summas 180 eurot, kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist

nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult

ühetaolised. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud

keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust ning kohus lahendas asja kirjalikus

menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks

50 eurot.

Hageja nõuab kostjalt menetluskuluna võla sissenõudmisega seotud kulu summas 110 euro

väljamõistmist. Esialgselt nõudis hageja võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist

haginõudena laenuandja krediidilepingute üldtingimuste RK p 8.3 alusel, mille kohaselt on

laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt lepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud kulude, sh

kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulude hüvitamist ning laenusaajale saadetud

meeldetuletuskirjade tasude maksmist. Hiljem täpsustas hageja, et tegemist ei ole hagiavalduses

toodud nõudega, vaid menetluskuluga TsMS-i kohaselt. Kohus selgitab, et menetluskuludeks

TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st

hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud kulude

hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Eeltoodud

põhjendustest tulenevalt jätab kohus hageja nõude kostjalt menetluskuluna võla sissenõudmise

kulu 110 euro väljamõistmiseks rahuldamata.

9. Eeltoodud kohtu põhjendusi arvestades määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks

suuruseks 241,73 eurot (191,73 + 50). Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 27% kindlaksmääratud menetluskuludest, milleks on

65,27 eurot.

Kohtunik