2-11-52950/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-52950

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2012. a Tartu Tsiviilasja number 2-11-52950 Tsiviilasi OÜ Pharmainvest hagi Viljar Krausi vastu võla väljamõistmiseks Tsiviilasja hind

821.10 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

• Hageja OÜ Pharmainvest (registrikood 11904383, asukoht Tartu mnt 18-51, 10115 Tallinn)

• Hageja esindaja Sven Soeson (OÜ Rigolet, asukoht Estonia pst 1/3-311, 10132 Tallinn, e-post menetlus@jurist.ee )

• Kostja Viljar Kraus (isikukood 37910214937, elukoht XXX). Menetlus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Viljar Krausilt OÜ Pharmainvest kasuks võlgnevus 1 012.83 eurot (üks tuhat kaksteist eurot 83 senti).

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud

1. Jätta menetluskulud Viljar Krausi kanda.

2. Välja mõista Viljar Krausilt OÜ Pharmainvest kasuks menetluskulud 241.73 eurot (kakssada nelikümmend üks eurot 73 senti).

Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Pharmainvest hagi Viljar Krausi vastu AS Balti Investeeringute Grupi Pank ja kostja vahel 22.12.2006 laenulepingu nr 0613250/96sm mittekohasest täitmisest tekkinud võlgnevuse nõudes. 23.02.2011 omandas OÜ Pharmainvest nõude kostja vastu. Hageja täpsustas 21.03.2012 oma nõuet kostja vastu ning palub kostjalt välja mõista põhivõla 191.73 eurot ja viivised põhinõudelt 821.10 eurot, kokku 1 012.83 eurot.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus kohustas kostjat hagi menetlusse võtmise määruses vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale isiklikult allkirja vastu 8.02.2012. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-ide 1, 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, alusel.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1 ning § 173 lg 1, 4. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 191.73 eurot ja õigusabikulud summas 180 eurot sissenõudmise kulud 110 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 191.73 eurot.

Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 50 eurot. Hageja nõuab kostjalt menetluskuluna võla sissenõudmisega seotud kulu summas 110 euro väljamõistmist. Esialgselt nõudis hageja võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist haginõudena laenuandja krediidilepingute üldtingimuste RK p 8.3 alusel, mille kohaselt on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt lepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud kulude, sh kohtu-, inkassoja täitemenetlusega seotud kulude hüvitamist ning laenusaajale saadetud meeldetuletuskirjade tasude maksmist. Hiljem täpsustas hageja, et tegemist ei ole hagiavalduses toodud nõudega, vaid menetluskuluga TsMS-i kohaselt. Kohus selgitab, et menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud kulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt jätab kohus hageja nõude kostjalt menetluskuluna võla sissenõudmise kulu

110 euro väljamõistmiseks rahuldamata.

Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 241.73 eurot (191.73 + 50). Kohus mõistab nimetatud kulu kostjalt hageja kasuks välja.

Kohtunik