2-11-21333/35 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-21333

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht

10. aprillil 2012, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-21333 Tsiviilasi

Hagihind Liivo Kasemets ja Klaarika Marton hagi Jüri Rüster ja Kristi Rüster vastu 33 940.21 euro nõudes. Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Liivo Kasemets Hageja: Klaarika Marton Hagejate esindaja: Adv. Marko Paabumets (asukoht: AB In Jure OÜ Riia 15b 51010 Tartu, email: marko@injure.ee) Kostja: Jüri Rüster Kostja: Kristi Rüster Kostjate esindaja: Vandadvokaat

Peeter Viirsalu (Advokaadibüroo VARUL

Kaluri

Tartu 51004 menetlus@varul.ee) RESOLUTSIOON Võtta vastu ja kinnitada poolte – hageja ja kostja vahel saavutatud kompromiss, mis seisneb järgnevas:

1. Kostjad maksavad hagejatele 7000( seitse tuhat ) eurot viivitamatult pärast kompromissi allkirjastamist ja Liivo Kasemetsa arvele XXX kandmist. Kompromiss jõustub 7000 euro arvele laekumisega. Kompromissi jõustumisel esitavad hagejad Tartu Maakohtule kompromissi menetluse lõpetamiseks.

2. Hagejad loobuvad kompromissi sõlmimise eesmärgil Kostjate vastu esitatud hagiavaldusest tsiviilasjas nr 2-11-21333 (TsMS § 4 lg 3). Hagejad kinnitavad, et pärast kompromissi jõustumist puuduvad neil igasugused nõuded Kostjate vastu seoses kinnistuga Kastani 175-1 Tartus.

3. Pooled avaldavad ja kinnitavad, et kõik nende poolt Tartu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-11- 21333 kantud menetluskulud jäävad täies ulatuses nende endi kanda ning nad kohustuvad sellega seoses mitte esitama üksteise vastu mistahes nõudeid nimetatud tsiviilasja raames ega väliselt isegi juhul, kui mõne nimetatud tsiviilasjas tehtava kohtulahendiga Pooltelt üksteise kasuks mis tahes menetluskulusid välja mõistetakse. Sellisel juhul loetakse Hageja ja Kostja väljamõistetud menetluskulude osas tekkinud võlasuhe lõppenuks VÕS § 207 alusel poolte kokkuleppel ning mis tahes makseid ei teostata.

4. Pooled avaldavad ja kinnitavad, et Lepingu sõlmimine selles toodud tingimustel ei ole takistatud ja/või vastuolus mistahes õigusaktidega, samuti seda, et Lepingu sõlmimine ei ole vastuolus Poolte poolt mistahes isikutega varem sõlmitud lepingute ega võetud kohustustega.

5. Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest ega pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt kohtuistungi pidamist. Seega paluvad pooled kohtul kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata.

Tagastada Liivo Kasemetsa arvele nr XXX Swedbank hageja poolt 05.05.2011 Rahandusministeeriumi arvele 221023778606 viitenumbriga 2900072699 tasutud riigilõivust pool so. 1757,57 ( üks tuhat seitsesada viiskümmend seitse eurot ja 57 senti).

Poolte muud kohtukulud jätta poolte endi kanda.

Lõpetada menetlus antud asjas.

Saata määrus menetlusosalistele ja riigilõivu tagastamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord Pooled on loobunud kompromissi vaidlustamise õigusest. ASJAOLUD Pooled saavutasid kompromissi. Pooled paluvad kompromissi kinnitamist ja lõpetada menetlus antud tsiviilasjas. Pooled on teadlikud TsMS § 432 sätestatud tagajärgedest. Hageja palub kohtul TsMS § 150 lg 2 p-st 1 lähtuvalt tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust so 1757,57 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et menetlus antud asjas tuleb lõpetada. Hagi lahendamine kompromissiga on mõistlik ja reaalselt täidetud. Kompromiss (transactio) muudab vaieldava ja kaheldava õigussuhte poolte vastastikuste järeleandmiste kaudu vaieldamatuks ja kaheldamatuks. Kompromiss on kantud otstarbekusest kõrvaldada vaieldavus ja kaheldavus poolte järeleandmise teel. Ühtlasi tagab kompromiss edasise õigusrahu, kus pooled on vastastikku loobunud igasugustest pretensioonidest. Kohus kinnitab kompromissi, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tuleb asjas menetlus lõpetada. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kompromiss kehtib täitedokumendina (TsMS § 430 lg 5).

Hageja poolt on 05.05.2011. a tasutud riigilõivu 3515,14 eurot. Rahandusministeeriumi arvele 221023778606 viitenumbriga 2900072699 (tl.3). TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 661 lõike 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kohtule avaldanud, et soovivad edasikaebusest loobuda. Arvestades eeltoodut välistab kohus määruskaebuse esitamise TsMS § 661 lõike 4 alusel. Poolte endi kohtukulud jätta poolte endi kanda.

Kohtunik