3-03-122/36 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 12.aprill 2012. a Tallinn Haldusasja number 3-03-122 Haldusasi AS Tallinna Sadam kaebus Paldiski Linnavalitsuse 25.06.2003. a korralduse nr 225 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebuse esitaja : AS Tallinna Sadam, lepinguline esindaja: adv. Toivo Viilup;

Vastustaja: Paldiski Linnavalitsus

Kolmas isik :AS Kuusakoski ( endine ärinimi AS Eesti Metallieksport), lepinguline esindaja:adv. Paul Künnap.

RESOLUTSIOON

1.Uuendada haldusasja menetlus.

2. Võtta vastu AS Tallinna Sadam kaebusest loobumine.

3. Lõpetada haldusasja nr 3-03-122 menetlus.

4. Jätta vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud nende endi kanda.

5. Sekretäril saata käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates käesoleva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest (HkMS § 155 lg 5; § 204 lg 2).

I Asjaolud

1.12.08.2003 esitas AS Tallinna Sadam Tallinna Halduskohtule kaebuse Paldiski Linnavalitsuse 25.06.2003.a. korralduse nr 225, 25.06.2003.a. korralduse nr 227 ja 02.07.2003.a. korralduse nr 244 tühistamise nõudes.

2.Tallinna Halduskohus peatas 20. oktoobri 2003. a määrusega nr 3-1606/03 AS Kuusakoski taotlusel menetluse AS-i Tallinna Sadam kaebuses Paldiski Linnavalitsuse 25.06.2003. a korralduse nr 225 tühistamise nõudes asja läbivaatamise võimatuse tõttu kuni kohtulahendi jõustumiseni Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2/27-9169/03. Teiste nõuete osas lõpetati osundatud kohtumäärusega menetlus.

3.Vaatamata menetlusosalistele ülalmärgitud kohtumäärusega kohustuse panemisest informeerida viivitamatult kohut menetluse peatamise aluseks olevate asjaolude äralangemisest on halduskohus pidevalt ka omal initsiatiivil küsinud asjaosalistelt teavet kohtuväliselt toimuvate läbirääkimiste seniste tulemuste kohta, samuti - kas kaebuse esitajal on aset leidnud läbirääkimiste tulemusena saavutatud kokkulepete realiseerimise järgselt jätkuv huvi asja menetlemise vastu.

4. Vastuseks halduskohtu nõudele informeeris AS Tallinna Sadam 13.01.2012 kohut, et AS Tallinna Sadam hinnangul on reaalne jõuda käesoleva kohtumenetluse lõpetamise eelduseks oleva asjaõiguslepingu sõlmimiseni AS-ga Kuusakoski hiljemalt 31.märtsiks 2012.a.

5. 29.03.2012 esitas AS Tallinna Sadam kohtule avalduse kaebusest loobumise kohta. Avalduse kohaselt on asjakohased kokkulepped osapoolte vahel menetluse väliselt sõlmitud ning vajadus käesoleva haldusasja esemeks oleva kaebuse edasiseks menetlemiseks on ära langenud. Eeltoodud põhjusel palub kaebuse esitaja haldusasja menetluse lõpetamist. Kaebuse esitaja on avalduses ka märkinud, et vastavalt saavutatud kokkulepetele jäävad asjas seni kantud kulud asjaosaliste enese kanda ning menetlusosalised üksteise suhtes selles osas nõudmisi ei oma.

6. Tallinna Halduskohtu 30.03.2012 määrusega edastati kooskõlas HkMS § 153 lg 2 kaebusest loobumise avaldus omapoolsete seisukohtade esitamiseks vastustajale ja kolmandale isikule.

7.Vastustajal ja kolmandal isikul puuduvad vastuväited AS-i Tallinna Sadam poolt kaebusest loobumise ja käesolevas haldusasjas menetluse lõpetamise avaldusele. Vastustaja Paldiski Linnavalitsus on ka teatanud, et ta nõustub asjaoluga, kus poolte kantud menetluskulud jäävad täies ulatuses poolte endi kanda ja selles osas Paldiski Linnavalitsusel nõudmisi ei ole. Kolmas isik ei ole vastuses taotlenud menetluskulude kaebuse esitajalt väljamõistmist.

II Kohtu seisukoht

8.HkMS § 99 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole või kolmanda isiku taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolu on ära langenud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib peatatud menetluse uuendada muu hulgas juhul, kui teine menetlus, mille tõttu menetlus peatati, venib ülemäära ja peatatud asja on võimalik lahendada. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja saavutanud oma menetlusliku eesmärgi menetlusosaliste vahel kohtuväliselt sõlmitud kokkulepetega ja on esitanud avalduse kaebusest loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Eeltoodust tulenevalt kuulub menetlus asjas uuendamisele.

9.Tulenevalt HkMS § 155 lg-st 1 on kaebajal õigus loobuda kaebusest kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. HkMS § 155 lg 4 kohaselt võtab kohus muuhulgas kaebusest loobumise vastu määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama lõike neljanda lause kohaselt enne kaebusest loobumise vastuvõtmist selgitab kohus kaebajale kaebusest loobumise tagajärgi.

10. Avalduses on kaebuse esitaja kinnitanud, et ta on teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest. Seega ei esine takistusi kaebusest loobumise avalduse vastu võtmiseks.

11. HkMS § 108 lg 7 kohaselt kannab kaebaja, kes loobub kaebusest, menetluskulud. Vastavalt HkMS § 108 lg-le 8 hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Vastustaja ja kolmas isik menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud ei ole. Seetõttu jäävad nende menetluskulud nende endi kanda.

Lea Kuuse kohtunik