2-11-20359/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ulvi Loonurm ja Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 12.04.2012, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-20359 Tsiviilasi Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses A A hagi A Ai vastu elatise vähendamiseks

900 eurot Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 02.12.2011 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik A Ai apellatsioonkaebus Hageja A A (isikukood xxxxxx, elukoht xxxx x xx, xxxxx xxxxxx xxxxxxx) Kostja A A (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxxxxxxxx xxxxx xxx xxxxxx xxxxxxxxxx), seaduslik esindaja Andrus A, lepinguline esindaja Annika Murulaid Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 02.12.2011 otsus tühistada. Saata tsiviilasi tagasi uueks läbivaatamiseks Pärnu Maakohtule.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada.

3. Menetluskulud jaotatakse tsiviilasja uuel läbivaatamisel.

4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

S e l g i t u s e d Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohus võib asja läbi vaadata ja lahendada ilma kassatsioonikaebust kohtuistungil arutamata, kui ta ei pea istungit vajalikuks. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Hagi asjaolud

1. 02.05.2011 esitas A A hagi Pärnu Maakohtusse A Ai vastu väljamõistetud elatisraha vähendamiseks.

2. Hageja 30.06.1995 sündinud poeg A A elab isa Andrus Ai juures ning hagejalt on lapse ülalpidamiseks Pärnu Maakohtu 07.10.2008 otsusega välja mõistetud igakuine elatis 2175 krooni (139.01 eurot). Seoses asjaoluga, et hageja ülalpidamisel on veel kaks last – 2004. aastal sündinud J-M J ja 2009. aastal sündinud S-M J, kelle ülalpidamiseks hageja nende isalt elatist ei ole saanud, ja hageja sissetulekuks on vaid peretoetus 38.36 eurot, ei ole hagejal võimalik enam kostjale tema ülalpidamiseks väljamõistetud suuruses elatist maksta. Hageja palus määrata elatise suuruseks 35 eurot kuus.

Kostja vastuväited

3. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja laste isa S J töötu, vaid teenib elatist Soomes. Asjaolu, et hageja ei ole laste isalt laste kasvatamiseks elatist nõudnud, ei ole põhjuseks, et vähendada kostjale väljamõistetud elatise suurust.

Esimese astme kohtu otsus

4. 02.12.2011 otsusega rahuldas Pärnu Maakohus, tuginedes perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg-le 2, hagi osaliselt ning vähendas väljamõistetud elatis suurust ning mõistis alates kohtuotsuse jõustumisest hagejalt kostja kasuks välja elatise 100 eurot igakuiselt kuni kostja täisealiseks saamiseni.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks.

6. Hageja leiab, et sisuliselt puudub käesolevas asjas kohtuotsus. Maakohus on oluliselt rikkunud TsMS § 436 lg-s 1, § 348 lg-tes 1 ja 2, § 351 lg-s 1, § 438 lg-s 1 ning § 442 lg-tes 7 ja 8 sätestatud norme. Kuna maakohus ei ole otsuses tõendeid hinnanud ja on jätnud asjaolud tuvastamata, on apellandil võimatu esitada seisukohta, miks maakohtu üks või teine järeldus või põhjendus ei ole õige.

Vastustaja seisukoht

7. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Maakohus ei ole küll teatud osas oma otsust piisavalt põhjendanud, kuid tehtud otsus on lõppjäreldustes õige.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

8. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 ning § 657 lg 1 p 3 alusel täielikult tühistada ja saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mida ringkonnakohus ei saa kõrvaldada. Maakohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud.

9. TsMS § 434 kohaselt on kohtuotsus kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohtuotsuse sisu peab vastama TsMS §-s 442 sätestatule, välja arvatud, kui on võimalik rakendada §-s 444 sätestatud erisusi. Nimetatud säte annab kohtule võimaluse jätta otsusest ära kirjeldav ja põhjendav osa, kui asi lahendati lihtmenetluses TsMS § 405 mõttes ja kui otsuse teinud kohus ei anna luba selle edasikaebamiseks. TsMS § 444 lg 1 teise lause kohaselt tuleb sellisel juhul otsuses märkida, et kohus täiendab otsust, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.

10. Vaidlustatud otsuse vormistamisel ei ole maakohus viidatud sätetest lähtunud. Maakohtu 02.12.2011 otsus ei sisalda põhjendavat osa, kuid viidatud ei ole ka TsMS § 444 lg-le 1 ega § 448 lg-le 4¹. Kohtuotsus peab oma sisult vastama TsMS § 442 nõuetele, mille lg 8 kohaselt märgitakse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Samas osas peab kohus põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega ja analüüsima kõiki tõendeid. Vaidlustatud otsuses selline osa täielikult puudub. Asjakohane on apellandi seisukoht, et käesolevas tsiviilasjas puudub selline kohtuotsus, mida oleks võimalik vaidlustada kooskõlas TsMS § 633 lg-ga 1. Samuti ei ole ringkonnakohtul võimalik maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kontrollida, sest teadmata on kohtu veendumuse kujunemise põhjendused, hinnangud poolte esitatud arvukatele tõenditele jmt.

11. Eelpool kirjeldatud olulisi menetluslikke mööndusi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada ja seetõttu tuleb tsiviilasi saata uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. Apellatsioonkaebuse vastusele lisatud täiendavate tõendite vastuvõtmine tuleb lahendada tsiviilasja uuel läbivaatamisel. Samuti tuleb siis võtta seisukoht menetluskulude osas.

Ulvi Loonurm Malle Seppik Imbi Sidok