2-10-21636/12 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

2-10-21636

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Määruse tegemise aeg ja koht 11.aprillil 2012 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-21636 Tsiviilasi INTRAC Eesti AS hagi E. P. vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming tunnistaja tasu kohta Pooled ja nende esindajad hageja INTRAC Eesti AS (registrikood xxxxxxxx, asukoht Tartu mnt 167 Peetri küla Rae vald Harjumaa, esindaja v.adv. Taivo Ruus); kostja E. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx x-xx xxxx xxxx xxxxxxx, esindaja v.adv. Vahur Krinal) RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata INTRAC Eesti AS taotlus tunnistajatele tasu maksmiseks.

Määrus toimetada kätte hagejale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu, kui taotletud summa ületab 64 eurot.

HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED

1. INTRAC Eesti AS esitas kohtule TSMS § 152 alusel taotluse tunnistaja tasu maksmiseks. Taotluse kohaselt osalesid INTRAC Eesti AS töötajad Indrek Randviir ja Mati Kivimeister tunnistajatena tsiviilasja nr 2-10-21636 kohtuistungil, mis toimus 01.11.2011 Võru kohtumajas. Mati Kivimeister sõitis Võrru oma töökohast Tartus, edasi-tagasi sõidule kulus 2 tundi. Ajakulu kokku 6 tundi. Mati Kivimeistri viimase 6 kuu keskmine tunnitasumäär on 7,65 eurot. Seega taotleb hageja M. Kivimeistrile tunnistajatasu maksmist summas 45, 90 eurot. Indrek Randviir viibis samuti tunnistajana 01.11.2011 toimunud kohtuistungil Võru kohtumajas. I. Randviir sõitis Võrru oma töökohast Tallinnas, edasi-tagasi sõidule kulus 6 tundi. Ajakulu kokku 10 tundi. I. Randviiru viimase 6 kuu keskmine tunnitasumäär on 8,78 eurot. Seega taotleb hageja I. Randviirule tunnistajatasu maksmist summas 87, 80 eurot.

2 (2)

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED

2. TsMS § 151 lg 1 kohaselt makstakse menetluses osalenud tunnistajale tasu arvestades Tsiviilkohtumenetluse seadustiku 18.ptk 3.jagu.

Vastavalt TsMS § 160 lg 1 makstakse tunnistajale tasu üksnes nõudmisel. Taotluse tunnistajatele Mati Kivimeistrile ja Indrek Randviirile tunnistaja tasu maksmiseks on esitanud hageja. Kohus leiab, et arvestades Tsiviilkohtumenetluse seadustiku tunnistajale tasu maksmise sätteid makstakse tunnistajale tasu üksnes tunnistaja taotluse alusel. Seega kohus leiab, et hageja poolt esitatud taotlus tunnistajatele I. Randviirile ja M. Kivimeistrile tasu maksmiseks ei kuulu rahuldamisele.

3. Kohus selgitab seoses menetluskuludega järgmist.

TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures asja läbivaatamise kulud on kohtukulud. Tulenevalt TsMS § 143 p 1 on tunnistajakulu asja läbivaatamise kuluks. TsMS § 148 lg 1 kohaselt tasub asja läbivaatamise kulud kohtu määratud ulatuses ette menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad, kui kohus ei määra teisiti. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui tunnistajad ja eksperdid kutsutakse välja või vaatlus tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud võrdselt. TsMS § 158 lg 1 kohaselt kohtusse kutsutud tunnistajale, eksperdile või tõlgile makstakse kulud tema taotluse alusel ette, kui tal ei ole piisavalt raha kohtusse sõitmiseks või kui talt ei saa selle raha maksmist mõistlikult oodata.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja taotlenud tunnistajate ülekuulamist, kuid ei ole käesolevas tsiviilasjas kohtu deposiiti ette tasunud tunnistaja tasu ega ei ole taotlenud tunnistajate kohtu poolt kohtusse kutsumist. Tartu Maakohtu 10.aprili 2012 määrusega on kindlaks määratud hageja menetluskulud ja hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest ei nähtu, et hageja oleks kandnud kulusid seoses esitatud taotlusega tunnistajate ülekuulamiseks.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-9-11 leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramise viis, kus pooltel ei ole võimalik menetluse käigus saada ülevaadet võimalike tulevikus tekkivate kulutuste kohta, ei vasta tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtetele. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 17. veebruaril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-156-10 tehtud otsuse p-s 14 korranud juba oma varasemates lahendites toodud seisukohta, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb reeglina arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik algselt ette näha.

Kohtunik: