3-12-667/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-12-667 Määruse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2012, Tartu Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Rõuge Vallavolikogu 28. veebruari 2012. a otsuse nr 9 tühistamiseks ning Rõuge Vallavolikogu kohustamiseks uuesti läbi vaatama ja otsustama Nursipalu piirkonna Rõuge valla üldplaneeringus kajastamise küsimus Resolutsioon

1. Jätta XXX kaebus läbi vaatamata.

2. Jätta XXX esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada kaebuselt ja esialgselt õiguskaitselt tasutud riigilõiv summas 31,94 € (kolmkümmend üks eurot ja üheksakümmend neli senti) Advokaadibüroo Alaver & Partnerid OÜ arveldusarvele nr 1120069098.

4. Kohtumääruse ärakiri saata menetlusosalistele ja riigilõivu tagastamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. Rõuge Vallavolikogu algatas 27. oktoobri 2004. a määrusega nr 15 Rõuge valla üldplaneeringu.

2. Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2008. a korraldusega nr 79 asutati Nursipalu harjutusväli ja anti Nursipalu harjutusvälja maad üle Kaitseministeeriumi valitsemisele.

3. 28 veebruaril 2012. a tegi Rõuge Vallavolikogu otsuse nr 9, millega otsustas kajastada Nursipalu piirkonda Rõuge valla üldplaneeringus. Samuti otsustati, et üldplaneeringuga tuleb määrata Nursipalu harjutusväljal Tsirgupalu ja Lükka külas täiendavalt riigikaitsemaaks 1182 ha, kokku koos Tsirgupalu küla olemasoleva riigikaitsemaaga 1281 ha ning sihtotstarbed

(riigikaitsemaa, maatulundusmaa), rajatiste ligilähedased asukohad ja harjutusväljaga seotud piirkonnad.

4. XXX esindaja vandeadvokaat Armand Reimaa esitas 29. märtsil 2012. a Tartu Halduskohtule kaebuse Rõuge Vallavolikogu 28. veebruari 2012. a otsuse nr 9 „Nursipalu piirkonna kajastamine Rõuge valla üldplaneeringus“ tühistamiseks ning Rõuge Vallavolikogu kohustamiseks uuesti läbi vaatama ja otsustama Nursipalu piirkonna Rõuge valla üldplaneeringus kajastamise küsimus.

Kaebaja arvates ei olnud vaidlustatud otsuse vastuvõtmise hetkel vastatud olulistele küsimustele ja kogutud informatsiooni, mis oleks pidanud olema teada enne planeeringus kajastamise otsustamist. Kaebaja leiab, et kuna Nursipalu piirkonna planeeringuga on seotud väga palju küsimusi, siis tuleks neid analüüsida eraldi planeerimismenetluse käigus ja seeläbi leida kõigile osapooltele parim võimalik lahendus. Põhjendamatu otsus kajastada Nursipalu piirkonda Rõuge valla üldplaneeringus rikub kaebaja arvates lõppkokkuvõttes ka üldplaneeringu menetluse õiguspärasust.

Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsuse näol on tegemist lõplikule haldusaktile eelneva haldusaktiga, kuna üldplaneeringu menetlus ei ole lõppenud ja lõplikku haldusakti ei ole vastu võetud. Rõuge Vallavolikogu on kaebaja arvates otsustanud riigikaitsemaa suurendamise olukorras, kus ei ole teada kavandatavate tegevuste mõju valla arengule, looduskeskkonnale ega rahvastikule ning on pidanud õigustatuks sellises olukorras laialdase avaliku huvi ning mitmete vaidlusküsimuste objektiks oleva maa-ala kajastamist valla üldplaneeringus. Lisaks on vaidlustatud otsus tehtud täiesti arvestamata kohalike elanike soove, kelle huvides oleks põhjaliku planeerimismenetluse läbiviimine, mis oleks võimalik eraldi üldplaneeringu algatamisega Nursipalu piirkonna kohta. Samuti on otsus vastuolus tegelike asjaoludega, mistõttu tuleb pidada õigustatuks selle eraldi vaidlustamist ilmselge sisulise õigusvastasuse tõttu. Vaidlustatud otsus võib suure tõenäosusega seada ebavajalikke piiranguid edasisele Rõuge valla üldplaneeringu menetlusele, mistõttu tuleb kaebaja arvates anda kohe praegu hinnang sellise motiveerimata otsuse kehtivusele.

Kaebaja märgib, et ta on Rõuge Valla elanik, kelle õigusi vaidlustatud otsus rikub. Kaebaja arvates riivab vaidlustatud otsus kaebaja õigusi, sest otsusega on eiratud kohalike elanike, sh kaebaja, huve ning ennatlikult otsustatud piirkonna arengu koha pealt olulisi küsimusi. Kaebajal kui Nursipalu harjutusvälja naabruses elaval isikul on õigus teada, millised tagajärjed ja mõjud elukeskkonnale kaasneksid harjutusvälja laiendamisega. Kohaliku elanikuna on kaebajal olemas isiklik puutumus vaidlustatud haldusaktiga ning eksisteerib põhjendatud huvi haldusakti tühistamiseks. Kuna on tõendatud, et Kaitseministeerium ei täitnud talle pandud kohustusi ja järelikult ei ole puudutatud isikutel teada, mida toob kaasa planeeritud mahus Nursipalu piirkonna arendus, siis on kaebaja kui puudutatud isiku õigusi rikutud. Vastustaja on otsuses juba kindlaks määranud riigikaitsemaa ulatuse, mis võib muuta võimatuks kaebaja ja ka teiste kohalike elanike seisukohtade arvesse võtmise üldplaneeringu menetlemise käigus.

Kaebusele on lisatud ka taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning palutud peatada vaidlustatud Rõuge Vallavolikogu 28. veebruari 2012. a otsuse nr 9 kehtivus.

5. Tartu Halduskohus võttis XXX kaebuse 2. aprilli 2012. a määrusega menetlusse ning küsis vastustaja Rõuge Vallavolikogult ja haldusorganina asja menetlusse kaasatud Kaitseministeeriumilt seisukohta kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse osas.

6. 5. aprillil 2012. a laekusid Tartu Halduskohtule Rõuge Vallavolikogu ja Kaitseministeeriumi seisukohad XXX poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotlusele. Nii vastustaja kui ka kaasatud haldusorgan on seisukohal, et Rõuge Vallavolikogu 28. veebruari 2012. a otsuse nr 9 näol on tegemist haldusesisese menetlustoiminguga ning see ei ole halduskohtus iseseisvalt vaidlustatav.

Kohtu seisukoht

7. XXX taotleb Rõuge Vallavolikogu 28. veebruari 2012. a otsuse tühistamist ning asja uue läbivaatamise kohustamist. Kaebaja leiab, et kuna üldplaneeringu menetlus ei ole lõppenud ja seega ei ole lõplikku haldusakti vastu võetud, siis on vaidlustatud otsuse näol tegemist lõplikule haldusaktile eelneva haldusaktiga. Kaebusest nähtuvalt on kaebuse esitamise põhjuseks asjaolu, et XXX hinnangul tingib Nursipalu piirkonna kajastamine Rõuge valla üldplaneeringus õigusvastase üldplaneeringu kehtestamise.

Kohus märgib, et üldjuhul saab haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Riigikohtu halduskolleegium on 18. veebruari 2002. a otsuses asjas nr 3-3-1-8-02 öelnud, et planeerimismenetluses on menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine erandlikult õigustatud. Seda juhul, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Enne lõplikku haldusakti saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Ka halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg-s 3 on sätestatud nimetatud kaebeõiguse piirang, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

Vaidlustatud Rõuge Vallavolikogu 28. veebruari 2012. a otsuse nr 9 kohaselt tuleb otsuses viidatud küsimused lahendada Rõuge valla üldplaneeringu raames. Kohus nõustub vastustaja ja kaasatud haldusorganiga, et vaidlustatud otsuse näol on vaatamata selle vormistamisest volikogu otsusena tegemist menetlustoiminguga. Praeguses menetlusstaadiumis ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale, et Nursipalu harjutusvälja piirkonna kajastamine Rõuge valla üldplaneeringus tingiks sisuliselt õigusvastase üldplaneeringu kehtestamise. Kohus märgib, et üldplaneeringu puhul koostatakse planeeringud koostöös planeeritava maa-ala elanike ja teiste huvitatud isikutega (PlanS § 16 lg 1 p 4). Üldplaneeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduste ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks korraldab kohalik omavalitsus väljapanekuid ja avalikke arutelusid (PlanS § 16 lg 2). Ka peale planeeringu vastuvõtmist korraldatakse selle avalik väljapanek (PlanS § 18). Seega on avalikkus, sh kaebaja, planeeringu väljatöötamisse kaasatud. Kohus märgib, et isegi planeeringu vastuvõtmine ei tekita kohustust planeeringut vastuvõetud kujul kehtestada, selle üheks eesmärgiks on asja avalikkusele arutamiseks andmine. Avalike väljapanekute käigus on kaebajal edaspidi oma huvide kaitsmiseks õigus teha ettepanekuid algatatud planeeringu lahenduste muutmiseks või täiendavate menetlustoimingute sooritamiseks ja täiendava informatsiooni kogumiseks. Kui avaliku väljapaneku käigus ilmneb elanikkonna suur vastuseis, ei pruugita üldplaneeringut vastuvõetud kujul kehtestada. Kohalikul omavalitsusel on kuni planeeringu kehtestamiseni võimalik planeeringulahendusi, sh riigikaitsemaa suurust, muuta. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtu arvates kaebuses välja toodud Rõuge Vallavolikogu tegevuse eraldiseisev vaidlustamine enne lõpliku planeerimisotsuse tegemist põhjendatud.

HKMS § 151 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta kaebuse määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib kaebuse selle esitajale määrusega tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus XXX kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 151 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna kaebajal puudub kaebeõigus.

8. XXX on koos kaebusega esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse Rõuge Vallavolikogu 28. veebruari 2012. a otsuse nr 9 kehtivuse peatamise nõudes.

HKMS § 249 lg 5 sätestab esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldused. Nimetatud sätte kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks esitada taotluse pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

Võttes arvesse, et kohus jätab XXX kaebuse läbi vaatamata, kuna kaebajal puudub kaebeõigus, siis ei ole ka esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Seetõttu jätab kohus ka XXX esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

9. HKMS § 104 lg 5 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata. Kohus leiab, et nimetatud säte on analoogia korras kohaldatav ka esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise korral.

XXX kaebuselt ja eisalgse õiguskaitse taotluselt on Advokaadibüroo Alaver & Partnerid OÜ poolt 29. märtsil 2012. a tasutud riigilõivu summas 31,94 eurot.

Kohus leiab, et XXX kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv kuulub HKMS § 104 lg 5 p 3 alusel tagastamisele.

10. Lisaks märgib kohus, et kuna XXX kaebus jääb kohtu poolt läbi vaatamata, siis ei ole vastustajal ja kaasatud haldusorganil vajalik täita Tartu Halduskohtu 2. aprilli 2012. a määrust ega esitada vastust XXX kaebusele.

Maare Aloe kohtunik