2-11-30907/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Legislator summary
AI generated2-11-30907
Legislator headnote
AI generated2-11-30907/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: 2-11-30907
Full text
2-11-30907
1
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Harju Maakohus Kohtunik Sirje Õunpuu Määruse tegemise aeg ja koht 5. aprill 2012.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-30907 Tsiviilasi LT ja SM avaldus nõusoleku saamiseks lapse nimel tehingu tegemiseks Menetlustoiming Avalduse lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja I LT(isikukood XXX, elukoht XXX); Avaldaja II SM(isikukood XXX, elukoht XXX); Puudutatud isik IM(isikukood XXX, elukoht XXX), tema esindaja riigi õigusabi korra advokaat Ilya Zuev (Vladimir Sadekov Advokaadibüroo, elektronpost ilya.zuev@sadekov.ee); Tallinna linn Kesklinna Valitsuse kaudu (registrikood 75014221,asukoht Nunne 18, 15058 Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
1. Rahuldada LT ja SM avaldus osaliselt. 2. Anda LT ja SM nõusolek IM nimel XXX.a surnud MJ pärandvara jagamise lepingu sõlmimiseks, millega lõpetatakse pärandvara ühisus. 3. Anda LT ja SM nõusolek teha alaealise IM nimel ühiselt ja samaaegselt XXX.a surnud MJ kaaspärijate VT, UT, RCT, SM ja LT IM kuuluva 1/6 mõttelist osa kinnistust XXX, Pärnu linn (registri osa nr XXX) müümiseks tingimusel, et eelnimetatud vara müügist saadud IMkaasomandi osaga võrdne osa raha hoiustatakse kuni tema täisealiseks saamiseni tähtajalise hoiusena krediidiasutuses, mille määrab kindlaks alaealise seaduslik esindaja. Menetluskulude jaotus IM määratud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Avaldaja nõue
2-11-30907
2
Avaldajad soovivad saada nõusolekut korteriomandi müümiseks ja lapse poolt pärimise teel omandatud vara valitsemiseks ja käsutamiseks nii, et müügist saadav rahasumma laekub IM arveldusarvele, pangas MJ arvel olevast rahast 1/6 laekub IM arvele, käsutada lapse arvet, et saaks kanda tulumaksu korteri müügist Maksuja Tolliametile ning käsutada lapse arvet tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks ja muude jooksvate kulude katmiseks.
Tallinna Kesklinna Valitsuse arvamus
Omavalitsuse arvamuse kohaselt on avaldus põhjendatud osaliselt. Pärijatele, sh IM on väljastatud XXX.a surnud MJ vara pärimisõiguse tunnistus ning pärijatele kuulub pärandvara ühisus. Omavalitsus näeb avaldajate nõude sisuna eelkõige kohtult nõusoleku saamist alaealise nimel pärandvara jagamise lepingu sõlmimiseks, millega lõpetatakse pärandvara ühisus ning antakse seejärel alaealisele 1/6 osas kuuluva korteriomandi müümiseks. Päringute tulemusena on omavalitsusele selgunud, et perekonna majanduslik seis on piisav selleks, et vanemad võiksid ise täita lapse ülalpidamiskohustust, s.h alaealise kooli ja muusikakooli õppemaksu tasumine, lastekindlustus Juunior maksete tasumine ja lapsega seonduvate muude kulude katmine. Vestlusel LT selgus, et lapsele pärandvara jagamise järel kuuluvat raha ei ole igapäevaselt vaja lapse ülalpidamiseks, vanemate kaalutlus oli lihtsalt võimaldada lapsele enam rahalisi vahendeid.
Lapse esindaja seisukoht
Lapse esindaja leiab, et avaldus ei ole vastuolus lapse huvidega lapsele kuuluva korteriosa müümise, lapse kontole korteri müügist raha paigutamise ja korteri müügist ette nähtud lapse tulumaksuosa riigile tasumise osas. Avaldajaid tuleb kohustada peale kinnisasja võõrandamist paigutama võõrandamisest saadud raha eestkostetava pangakontole, sealjuures tuleb teha märge, et kontot võib käsutada vaid kohtu nõusolekul. Esindaja on seisukohal, et lapse huvide tagamiseks tuleb avaldajatel esitada kohtule aruanne eestkostetava raha paigutamise kohta. Aruandes tuleb märkida kinnisasja võõrandamise tehingu väärtus ja krediidiasutuse andmed, kuhu eestkostetava raha paigutati, sealhulgas konto number ja konto omaniku andmed. Kohus võib nõuda aruande esitamist ühe kuu jooksul peale korteri müügitehingut. Et kasutada lapse arveldusarvet lapse ülalpidamiseks, tuleb täpselt kindlaks määrata, mis ulatuses avaldajatel on õigus käsutada lapse arvet lapse ülalpidamisel, juhul kui tekkib selline vajadus. Esindaja hinnangul võiks anda avaldajatele nõusolek käsutada lapse arvel oleva raha, mis on saadud korteri müügist, 50% ulatuses tema ülalpidamiseks, ülejäänud osa rahast paigutada hoiusele või emiteeritud võlakirjadesse.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 § 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS ei sätesta, et nõusoleku andmise menetluses lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks peab kohus menetlusosalised ära kuulama, seega võib kohus avalduse lahendada kirjalikus menetluses.
Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada (PKS § 127). Perekonnaseaduse § 131 lõigete 1 ja 4 kohaselt peab vanemal olema lapse nimel tehingute tegemiseks kohtu nõusolek juhtudel, kui seda perekonnaseaduse § 187 ja § 188 lõike 1
2-11-30907
3
punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. Kohtu nõusolekule kohaldatakse eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 188 lg 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada pärandit. Lapse õiguste konventsiooni artikkel 13 kohaselt lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus vanema õiguste ja kohustuste kohta käivas peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.
Kohus, hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Pärnu notar Anne Kaldvee poolt 23.05.2011.a. notari ametitoimingute raamatu registris nr XXX all tõestatud pärimisõiguse tunnistuse alusel XXX.a. surnud MJ vara testamendijärgseks pärijaks 1/6 mõttelises osas alaealine IM.
Teadaolevalt kuulub MJ pärandvarasse Pärnu linnas, XXX asuv korteriomand (registri nr XXX) ja arveldusarve AS-is SEB Pank, millel XXX.a seisuga oli 453,64 eurot.
Avaldaja soovib IM kuuluva 1/6 mõttelise osa Pärnu linnas, XXX asuvast korteriomandist (registri nr XXX) võõrandada, kanda 1/6 MJ pangakontol olevast rahast IM arveldusarvele, samuti, et kohus annaks avaldajatele nõusoleku käsutada IM arveldusarvet, et saaks Maksuja Tolliametile maksta korteriomandi võõrandamiselt tasumisele kuuluva tulumaksu ning käsutada IM arveldusarvet tema ülalpidamiseks.
Pärimisseaduse (PärS) § 147 mõttest tulenevalt kuulub MJ järelejäänud pärandvara pärijatele ühiselt ning moodustub pärandvara ühisus, millele kohaldatakse kaasomandi sätteid (AÕS § 71 - 79). Samuti nähtub esitatud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse märkustest 4 ja 5, et pärandvara kuulub kaaspärijatele ühiselt ning kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelisi osi nendest – seega on avaldajad ja MJ teised pärijad pärandvara ühisusest teadlikud. PärS § 148 lg 1 kohaselt ei või kaaspärija iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest. PärS § 151 lg 2 kohaselt vastutavad pärandvarasse kuuluva kohustuse täitmise eest pärijad solidaarselt, s.t. käesoleval juhul kõik kaaspärijad ühiselt.
MJ pärandvara jagamise lepingut pärijad käesoleva hetke seisuga sõlminud ei ole, küll aga on pärijad üksmeelel pärandvara jagamise tingimuste suhtes. Pärijad on omavahel kokku leppinud neile kuuluva korteriomandi asukohaga XXX, Pärnu, müügis ning müügist saadava tulu jagamisega pärijate vahel vastavalt nende pärandiosadele. Ühtlasi on pärijad nõus ühiselt kandma pärandvara säilitamisega seotud kulud, s.o kasutusel mitte oleva päritud eluruumi kommunaalkulude tasumine jmt.
Kuna MJ pärijad on avaldanud samuti MJ pärandvarasse kuuluva Pärnu linnas, XXX asuv korteriomandi (registri nr XXX) müümiseks, tuleb avaldus selles osas rahuldada.
Kohus leiab, et avaldajatele tuleb anda kohtu nõusolek alaealise nimel pärandvara jagamise lepingu sõlmimiseks, millega lõpetatakse pärandvara ühisus ning seejärel alaealisele kuuluva 1/6 osas kuuluva korteriomandi müümiseks.
Avaldajad ei ole kohtu hinnangul põhistanud vajadust, et avaldajad vajavad IM ülalpidamiseks ja jooksvate kulude katteks juurdepääsu IM arveldusarvele pärandina saadud korteriomandi müügist laekuvale rahale.
2-11-30907
4
PKS § 186 lg 1 kohaselt kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Tulenevalt PKS § 183 lg 1 on eestkostja kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Lapse vara kasutamisel kehtib eeldus, et vara ennast ei või vanemad üldreeglina ära kulutada, seda tuleb püüda säilitada lapse jaoks ning anda lapsele täisealiseks saamisel üle. Asjaolu, et alaealisel lapsel on endal vara (saadud nt pärandina) ei vähenda vanemate ülalpidamiskohustust lapse suhtes.
Eeltoodust tulenevalt ei anna kohus avaldajatele nõusolekut alaealisele (pärandvara jagamise lepingu sõlmimise järel) kuuluva rahasumma käsutamiseks alaealise ülalpidamiseks ja muude jooksvate kulude katteks.
Avaldajatel tuleb peale IM kuuluva mõttelise osa korteriomandi võõrandamist paigutada võõrandamisest saadud raha IM arvelduskontole vastavalt PKS §-s 186 lg 1 sätestatud korras või hoiuarvele kuni tema täisealiseks saamiseni.
Menetluskulud
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluses avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluses avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 koosmõjus jätab kohus alaealise esindaja tasu Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Sirje Õunpuu Kohtunik