3-10-969/103 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Dagmar Maastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.aprillil 2012.a. Tallinnas

Haldusasja number

3-10-969

Haldusasi

OÜ „Velldoris Invest“ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu-

ja tollikeskuse 16.03.2010.a. korralduse nr 13-7/2-4 tühistamiseks

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tal-

linna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teata-

vakstegemisest arvates ehk hiljemalt 10.mail 2012.a. Samaks kuu-

päevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koosta-

miseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioon-

kaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnako-

hus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist

kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

16.03.2010.a. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse(PMTK) korraldusega nr

13-7/2-4 tuvastati, et OÜ „Velldoris“ on seisuga 31.07.2009.a. jätnud tähtajaks tasumata makse

kogusummas 2 676 110 kr (tulumaks 192 988 kr, käibemaks 2 022 077 kr, sotsiaalmaks 384 796

kr, töötuskindlustusmaksed 13 408 kr, kogumispensionimakse 13 716 kr, erijuhtude tulumaks 23

108 kr, raskeveokimaks 930 kr, maamaks 25 087 kr) ning kohustati OÜ-d "Velldoris Invest"

tasuma Maksu- ja Tolliameti tulukontole SEB Pangas või Swedbankis 30 päeva jooksul korralduse

saamise päevast arvates OÜ "Velldoris" maksuvõlga kogusummas 2 571 132 kr. Korralduse mitte-

täitmisel hoiatati selle sundtäitmisega.

Korralduse andmise OÜ-le "Velldoris Invest" tingis asjaolu, et OÜ "Velldoris" oli seisuga

31.07.2009.a. OÜ-sse "Velldoris Invest" üle läinud, OÜ "Velldoris" majandustegevus oli lõppenud

- seal puudusid töötajad ning ettevõte oli loovutanud kõik oma varasemad äripinnad koos seal

olnud käibevaraga OÜ-le "Velldoris Invest"; OÜ "Velldoris" on varatu, mistõttu puudub võimalus

maksuvõla nõude rahuldamiseks ettevõtte üleandja vara arvelt. OÜ "Velldoris"(reg.kood 10803

208) on äriregistris registreeritud 7.10.1998.a., põhitegevusalaks mööbli- ja puittoodete valmista-

mine ja realiseerimine, alates 15.03.2002.a. on firma juhatuse liikmeks Valeri Sobtšenko, osa-

ühingu maksuvõlg on tekkinud 2009.a. OÜ "Velldoris Invest"(reg.kood 11561351) on äriregistris

registreeritud 29.12.2008.a., asutajateks ja juhatuse liikmeteks OÜ "Velldoris" endised töötajad

Dmitri Mjagkonossov, Dimitri Podgornõi, Leonid Podvalnõi ja Andrei Mironov ning OÜ

"Velldoris" juhatuse liikme V.Sobtšenko abikaasa Svetlana Sobtšenko, põhitegevusalaks puidu ja

puidu esmatöötlustoodete hulgimüük. Pärast seda on mõlema ettevõtte poolt sooritatud üksteisele

järgnevaid toiminguid OÜ "Velldoris" tegevuse sujuvaks üleviimiseks OÜ-sse "Velldoris Invest".

Viimane võttis üle tegutseva majandusüksuse koos sinna kuuluvate asjadega, õiguste ja kohus-

tustega, mis võimaldas jätkata OÜ "Velldoris" senist tegevust OÜ "Velldoris Invest" nime all.

MKS-i kohaselt on maksukohustuslaseks ka muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu

alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest(§ 6 lg 1 p 3); ettevõtte või selle

osa omandi või valduse ülemineku korral lähevad ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva

osaga olemuslikult seotud MKS §-s 31 lg 1 nimetatud nõuded ja kohustused, v.a. sunniraha maks-

mise kohustus, üle omandajale või valduse saajale vastavalt võlaõigusseaduses(VÕS) sätestatule(§

37). VÕS-i järgi võib ettevõte omandajale üle minna nii lepingu kui ka seaduse alusel(§ 180 lg 1);

ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõt-

tega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes,

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlausaldaja või teise lepingupoole nõusolekut pole kohustuse

või lepingu üleminekuks vaja, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti(§ 182 lg 2). Ettevõtte ülemineku

puhul on oluline, et kui läheb üle ettevõtte toimimist tagava asjade ja õiguste nn “kriitiline mass”,

lähevad kõik kohustused automaatselt kaasa. MKS § 37 alusel saavad kohustused, sh maksumaksja

kohustus tasuda maksusumma, minna üle ettevõtte omandajale või valduse saajale juhul, kui on

tuvastatud ettevõtte kui iseseisva majandusüksuse üleminek. Ettevõte VÕS-i ja MKS-i mõttes on

asjade ja õiguste ning kohustuste kogum, mis võimaldab ettevõtjal teenida tulu kogumi koostoi-

mest. Ettevõtte ülemineku kindlakstegemine eeldab selliste asjaolude tuvastamist, millest nähtuvalt

on ettevõte algul ühe ettevõtja(füüsiline või juriidiline isik) ja seejärel teise ettevõtja valduses või

omandis. Oluline on tuvastada majandusliku üksuse üleminek, mis säilitab oma identiteedi ja või-

maldab jätkata majanduslikku pea- või kõrvaltegevust.

EL direktiivi 2001/23/EÜ “Äriühingute, ettevõtete või äriühingute ja ettevõtete osade üle-

minekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta” art 1 lg 1 punkti b

alusel on üleminekuga tegemist siis, kui üle läheb majandusüksus, mis säilitab oma identiteedi - s.t.

ressursside organiseeritud grupeeringut, mille eesmärk on tegeleda majandustegevusega sõltumata

sellest, kas see on tema pea- või kõrvaltegevus. Direktiivi art 1 lg 1 punkt c kehtib majandustege-

vusega tegelevate avalik-õiguslike ja eraõiguslike ettevõtete suhtes olenemata sellest, kas nad

tegutsevad kasu saamise eesmärgil. Direktiivi kohaldamise osas on Euroopa Kohus leidnud, et

ettevõtte ülemineku olemuse kindlakstegemiseks peab analüüsima selle kõiki aspekte, sh äriühingu

või ettevõtte tüüpi, kas äriühingu kinnis- või vallasvara on üle läinud, vara väärtust ülemineku ajal,

kas uus tööandja on enamuse töötajatest üle võtnud, kas kliendid on üle läinud, tegevuse sarnasust

enne ja pärast üleminekut, tegevuse peatumise aega.

Ettevõtte üleminek võib toimuda ka nii, et ettevõtte võõrandaja ja omandaja vahel lepin-

gulised suhted puuduvad. Praegusel juhul on tegemist ettevõtte varjatud üleminekuga, kus polegi

oluline lepingu olemasolu, kuivõrd tehingu poolte eesmärgiks on vältida vähemalt osaliselt ettevõt-

te ülemineku regulatsiooni kohaldumist. Üldjuhul soovitakse vältida kohustuste üleminekut(VÕS §

182 lg 2), selleks teevad pooled tehinguid ja toiminguid, mis raskendavad ettevõtte ülemineku

tuvastamist ega tunnista üleminekut. Samuti puuduvad reeglina tavapärasele heausksele ettevõtte

ülemineku tehingule omased kirjalikud tõendid(kirjalik ettevõtte üleandmise leping, teatised tööta-

jatele jne). Euroopa Kohus on rõhutanud, et ettevõte on funktsioneeriv tervik ning selle ülemine-

kust saab rääkida juhul, kui üle on läinud just funktsioneeriv tervik. Sama põhimõtet sisaldab ka

direktiiv 2001/23/EC ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate

liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta art 1 lg 1. OÜ "Velldoris" kui funktsioneeriv tervik

tegutseb alates 31.07.2009.a. ärinime all OÜ "Velldoris Invest".

Ülemineku hindamisel on kõige olulisemaks kriteeriumiks ettevõtte olemus, põhitegevus,

millest sõltuvad kõik muud parameetrid. OÜ "Velldoris" ja OÜ "Velldoris Invest" tegevus on

identne, mõlemad tegelevad mööbliplaatide müümisega. Erinevusi teenuse osutamise olemuses

pole tuvastanud ka OÜ "Velldoris Invest" töötajad, kes varem töötasid OÜ-s "Velldoris", mistõttu

on ilmne, et OÜ "Velldoris" tegevust jätkatakse teise nime all ning uus ettevõte loodi vaid ees-

märgiga hoida kõrvale OÜ "Velldoris" maksuvõlgade tasumisest, taotledes seeläbi konkurentsiee-

list teiste sama teenust pakkuvate ettevõtete ees. OÜ "Velldoris Invest" jätkab töötamist ruumides,

mis varem kuulusid OÜ-le "Velldoris" ja kus toimus selle firma majandustegevus, ning kasutab

OÜ "Velldoris" kasutuses olnud kontaktnumbreid ja kodulehekülge internetis, suurem osa varem

OÜ "Velldoris" kasutuses olnud tegevusinventarist on nüüd OÜ "Velldoris Invest" kasutuses. Vii-

masele anti üle ka OÜ "Velldoris" laovarud - müümata mööbliplaadid -, mille müüki OÜ "Velldo-

ris Invest" nime alt jätkati. Mõlemas ettevõttes laojuhatajana töötanud I. K.i väitel ei tehtud

ettevõtte nime vahetumisele eelnevalt laojäägi erakorralist inventuuri ega sõlmitud ühtegi laojääki

puudutavat üleandmise-vastuvõtmise akti, OÜ "Velldoris Invest" kasutas edasi samu arvuteid jm

kontoriinventari, mis olid varem kasutusel OÜ-s "Velldoris"; tegevus jätkus nagu tavaliselt, erine-

vus seisnes vaid ettevõtte nime muutumises.

Kõik OÜ "Velldoris Invest" töötajad on varem töötanud OÜ-s "Velldoris" ning nende töö-

ülesanded ja töötasu uues firmas on jäänud samaks mis OÜ-s "Velldoris". 2009.a. veebruaris OÜ-s

"Velldoris" töötanud 37 töötajast 26 töötab alates 2009.a. juunist OÜ-s "Velldoris Invest"; OÜ-s

"Velldoris" töötas 2009.a. juulis kõigest 2 töötajat ja alates augustist vaid juhatuse liige V.Sobt-

šenko. Töötajatel kästi kirjutada avaldus omal soovil töölt lahkumiseks OÜ-st "Velldoris" ja uuesti

tööle võtmiseks OÜ-sse "Velldoris Invest", mis kinnitab samuti, et OÜ "Velldoris" tegevus ei lõp-

penud, vaid läks üle OÜ-sse "Velldoris Invest" - kui OÜ "Velldoris" oleks reaalselt oma tegevuse

lõpetanud, oleks olnud õiguspärane töötajad koondada. Töölepingud lõpetati valdavalt 2009.a.

aprilli lõpus või mai alguses ja uued töölepingud OÜ-ga "Velldoris Invest" sõlmiti valdavalt

2009.a. mais. See kinnitab, et analoogilise majandustegevuse toimimiseks oli vaja OÜ-sse "Vell-

doris Invest" üle tuua sama tööd varem teinud töötajad. Töölepinguseaduse(TLS) § 112 lg 1 koha-

selt lähevad töölepingud muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt VÕS-le, kui ettevõte

jätkab sama või sarnast majandustegevust. Kuna OÜ "Velldoris Invest" jätkab OÜ-ga "Velldoris"

sarnast majandustegevust, loetakse töölepingud muutumatul kujul üle läinuks ning seega poleks

olnud vaja vanas firmas töölepinguid lõpetada ja uues neid uuesti sõlmida - selle tegevuse eesmärk

oli võlausaldajate eksitamine, vältimaks kohustuste üleminekut OÜ-lt "Velldoris" OÜ-le "Velldoris

Invest".

OÜ "Velldoris Invest" on töötajate üleminekuga seoses hakanud deklareerima käivet, mis

oli võrreldav OÜ "Velldoris" käibega enne töötajate lahkumist, OÜ-s "Velldoris" on käive aga

praktiliselt kadunud, mis tõendab, et tema tegevus on üle kandunud uude äriühingusse. Samal ajal

sõlmisid OÜ "Velldoris Invest" 30.04.2009.a. OÜ-ga "Maint Assets" üürilepingu Tallinnas Punane

tn 70 hoonestatud kinnistu üürimiseks ning 12.05.2009 üürilepingu AS-ga "Sangar" Tartus Sõpruse

pst 2 angaaride üürimiseks. Mõlemal aadressil tegutses varem OÜ "Velldoris". 30.04.2009.a.

üürilepingu sõlmimise ajal kuulus OÜ "Maint Assets" poolt OÜ-le "Velldoris Invest" välja üüritud

vara kinnistusraamatu andmetel OÜ-le "Velldoris". 2009.a. juunis võõrandas viimane Punane 70

kinnistu OÜ-le "Punane ja Roheline"(reg.kood 11649488), kes võõrandas selle 2009.a. detsembris

OÜ-le "Maint Assets". 30.04.2009.a. üürilepingu punktist 2.1. nähtub, et üürnik võtab üürile

Punane tn 70 kinnistu koos sellel paikneva vallasvaraga(v.a. võimalikud kaubajäägid, mis jäid kin-

nisasjale valduse üleandmise momendil.) Üürileping AS-iga "Sangar" ei sätesta kinnisasjaga kaa-

sas käiva vallasvaraga seonduvat, kuid OÜ "Velldoris Invest" Tartu filiaalis laojuhatajana töötava

I. K.i kinnitusel Tartus kauba üleandmise osas erakorralist inventuuri ei teostatud ning OÜ-lt

"Velldoris" kauba üleandmise-vastuvõtmise akte ei koostatud, millest järeldub, et OÜ "Velldoris"

käibevara laojääkide(mööbliplaadid jm) näol läks üle OÜ-le "Velldoris Invest", kes jätkas OÜ

"Velldoris" tegevust, sh laos oleva kauba müümist. Ettevõtte ülemineku tuvastamisel ei oma prae-

gusel juhul tähtsust laojääkide maht, oluline on fakt, et OÜ "Velldoris" laopinnal olnud kaubavarud

jäid lattu ka pärast seda, kui see pind läks uue rendilepingu sõlmimisega üle OÜ-le "Velldoris

Invest". Maksukohustuslaste registri andmetel puudub OÜ-l "Velldoris Invest" registervara.

Oluliseks kriteeriumiks alustava ja tegutseva ettevõtte vahel on turupositsioon. Tegutseval

ettevõttel on kindel turupositsioon, seevastu uue ettevõtte loomisel tuleb vastav positsioon saavu-

tada, s.t. alustatakse üldjuhul sisuliselt nullist. OÜ "Velldoris Invest" puhul ei ole tegemist uue

alustava ettevõttega, kellel oleks vaja teha pingutusi uue turupositsiooni saavutamiseks Eesti turul,

vaid ta jätkab uue ärinime all OÜ "Velldoris" poolt varem pakutud teenuse osutamist. Mööblit ja

puittooteid saab käsitleda ka puidu esmatöötlustoodetena, samuti on töödeldud puit klassifitseeritav

puittoote alla, mistõttu on mõlema osaühingu poolt võõrandatava kauba lähtematerjal ning sellest

valmistatav kaup sama. Samuti tegelesid mõlemad ettevõtted vastava lähtematerjali ning sellest

valmistatud kaupade müügiga, mida äriregistris OÜ "Velldoris" põhitegevusala kirjeldamisel tähis-

tati sõnaga “realiseerimine” ning OÜ "Velldoris Invest" puhul sõnaga “hulgimüük”. OÜ "Velldo-

ris" endiste töötajate ning OÜ "Velldoris Invest" praeguste töötajate ja juhatuse liikmete ütluste

ning mõlema äriühingu pangakontode(AS-s SEB Pank ja AS-s Swedbank) väljavõtete võrdlemise

põhjal selgus, et samaks on jäänud ka "kriitiline mass" tarnijaid ja kliente, mis tegi võimalikuks

OÜ "Velldoris" majandustegevuse tõrgeteta jätkumise OÜ-s "Velldoris Invest".

VÕS § 183 lg 1 sätestab, et enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on

ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul

pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Seega vastutavad

kõnealused äriühingud küll OÜ "Velldoris" maksuvõla tasumise eest solidaarselt, kuid kuna viima-

ne deklareeris arvestatavat käivet viimast korda 2009.a. juulis, pidas maksuhaldur otstarbekaks

pöörduda solidaarkohustuse täitmiseks OÜ "Velldoris Invest" poole VÕS § 65 lg 1 alusel, mis näeb

ette, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja palub vaidlustatud korraldus tühistada. Korraldus on motiveerimata ega ole kont-

rollitav. Vastustaja on vääralt hinnanud fakte ja jätnud olulisi asjaolusid tähelepanuta, rikkunud

kaebaja menetlusõigusi ning kohaldanud ebaõigesti maksuõigusnorme. Maksuhaldur ei võimalda-

nud kaebajale MKS §-des 95 ja 96 kehtestatud menetluslikke tagatisi. MKS § 96 sätestab, et

kolmandalt isikult, kes vastutab maksumaksja maksukohustuse eest, nõutakse maksuvõlg sisse

mitte korraldusega, vaid vastutusotsusega(lg 1), kus näidatakse vastutuse kohaldamise alus ja mak-

susumma arvutamise metoodika(lg 3). Osundatud sätte regulatsiooniga tagatakse, et maksuvõla

tekkimisega mitteseotud kolmas isik on teavitatud sissenõutava maksusumma kujunemisest. Üheks

MKS §-st 96 tulenevaks garantiiks on aegumise kohaldamine vastutusotsuse tegemisele.

Väär on PMTK seisukoht, et majandusüksus, mille kaudu tegutses OÜ „Velldoris“(reg.

kood 10803208), pole tegevust lõpetanud, vaid tegutseb edasi OÜ „Velldoris Invest“ nime all.

Nõudes sisse teise maksukohustuslase maksuvõlga ja tuginedes seejuures ettevõtte ülemineku asja-

olule, peab maksuhaldur esitama maksuvõlgade sissenõudmise korralduses maksuvõlgade kujune-

mist kajastava teabe. PMTK rikkus MKS § 14 lg 1 ja 4, jättes OÜ „Velldoris“ maksuvõla kujune-

mist kajastavad dokumendid tutvustamata, üksnes maksuvõla saldod ei võimalda kontrollida mak-

suvõla kujunemist. Kaebajal puudub erinevalt OÜ-st „Velldoris“ igasugune ülevaade viimase mak-

sukohustustest ja võlgadest, mistõttu kaebaja ei saa ka esitada vastuväiteid näiteks erijuhtude tulu-

maksu sissenõudmise kohta, mille objektiks on reeglina ettevõtlusega mitteseotud kulud ja välja-

maksed. Ka vaidlustatud korraldus ei sisalda teavet, mille järgi oleks võimalik kontrollida nimeta-

tud äriühingu maksuvõla kujunemist, sealhulgas seda, kas üks või teine korralduses kajastatud

maksukohustus on ettevõttega olemuslikult seotud(MKS § 37) või mitte. Ettevõtte või selle orga-

nisatsiooniliselt iseseisva osaga on olemuslikult seotud need maksukohustused, mis tekkivad selle

ettevõtte või organisatsiooniliselt iseseisva osa funktsioneerimise käigus või on vahetult seotud

ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa koosseisu kuuluvate asjade kasutamisega ja

õiguste realiseerimisega majandustegevuse elluviimise eesmärgil.

Väär on vastustaja seisukoht, et ettevõtte ülemineku korral läheb automaatselt üle kogu

maksuvõlg. Isegi kui OÜ „Velldoris“ ettevõte oleks üle läinud kaebajale, vastutaks kaebaja OÜ

„Velldoris“ maksuvõlgade eest ainult juhul, kui ta oleks konkreetse maksukohustuse osas maksu-

kohustuslane. Raskeveokimaksu sissenõudmiseks kaebajalt puudub alus, sest kaebaja pole kunagi

kasutanud oma ettevõtluses OÜ-le „Velldoris“ kuuluvaid raskeveokeid, vaid on sellist transpordi-

teenust vajadusel sisse ostnud. Kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustus- ja kogu-

mispensionimaksete sissenõudmine kaebajalt täies ulatuses oleks mõeldav vaid juhul, kui kaebajale

oleksid koos ettevõttega üle läinud kõik OÜ „Velldoris“ endised töötajad, kuid vastustaja tuvastas

37 töötajast vaid 26 ülemineku. Seejuures lähtus vastustaja OÜ „Velldoris“ töötajate arvust koon-

damiste hetke seisuga ega teinud kindlaks, kui palju inimesi töötas osaühingus enne koondamisi.

OÜ "Velldoris" isikustatud maksukohustused nõutakse kaebajalt sisse ka 2009.a. mai, juuni ja juuli

eest, mil kaebaja moodustas oma töökollektiivi ja täitis nõuetekohaselt oma töötajatega seotud

maksukohustused. Maamaksu puhul jättis vastustaja tähelepanuta, et maamaksu seaduse §-de 3 ja 7

kohaselt maksab maamaksu maa omanik või kasutaja, kaebaja aga üürib nii tootmis- kui laoruume

ega ole kunagi olnud nende omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja; samuti pole kaebaja võtnud

endale sellist vastutust üürilepinguga MKS §-s 42 tähendatud asjaoludel. Küsimus väidetava ette-

võtte üleandja maksuvõla kujunemist kajastava materjali tutvustamisest muutub aktuaalseks kaebe-

õiguse realiseerimisel, mitte haldusakti projektiga tutvumisel. Seega süüdistab vastustaja kaebajat

asjatult selles, et kaebaja ei esitanud taotlust kõnealuse materjali saamiseks enne korralduse tege-

mist.

Alusetu on vastustaja arvamus, et kaebaja võttis üle tegutseva majandusüksuse koos sinna

kuuluvate asjadega, õiguste ja kohustustega, sealhulgas maksuvõlgadega. VÕS § 180 lg 2 kohaselt

kuuluvad ettevõttesse selle majandamisega seotud ja majandamist teenivad asjad, õigused ja ko-

hustused, sealhulgas ettevõttega seotud lepingud. Korralduses tõi vastustaja välja üksikud asjaolud,

mis formaalselt võiksid viidata OÜ „Velldoris“ ettevõtte seosele kaebaja ettevõttega, kuid kõiki

asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates ei anna alust järeldada, et kaebaja on võtnud üle OÜ

„Velldoris“ ettevõtte. Korralduse õiguslike alustena nimetatud MKS § 35 ja § 37 sätestavad, et

ettevõtte või selle osa omandi või valduse ülemineku korral lähevad ettevõtte või selle

organisatsiooniliselt iseseisva osaga olemuslikult seotud MKS §-s 31 lg 1 nimetatud nõuded ja

kohustused, v.a. sunniraha maksmise kohustus, üle omandajale või valduse saajale vastavalt VÕS-s

sätestatule. Samas ütleb vastustaja viitega VÕS §-le 180 lg 1(ettevõtte üleandja võib omandajaga

sõlmitud lepinguga kohustuda omandajale ettevõtet üle andma), et ettevõte võib omandajale üle

minna ka seaduse alusel. Seega sätestatakse kaks õigusjärgluse viisi - lepingu ja seaduse alusel.

Nimetatud sättest ning korralduses viidatud EL direktiivi 2001/23/EÜ artiklist 1 lg 1 p „a“ tuleneb

üheselt, et kui ettevõtte üleminek ei toimunud seaduse järgi (näit. juriidiliste isikute ühinemisel,

ümberkujundamisel või jagunemisel või ettevõtte pärimisel), võib see toimuda lepingu alusel.

Vastustaja pole tõendanud, et OÜ Velldoris ettevõtte väidetav üleminek on toimunud üldõigus-

järgluse korras, mistõttu on ebaõige tema järeldus, et OÜ „Velldoris“ ettevõte on kaebajale üle

läinud seaduse alusel. Samuti pole korralduses üheselt kindlaks määratud ülemineku aega, märgi-

tud on nii 1.07.2009.a. kui ka 31.07. 2009.a.

Tõendatud pole vastustaja järeldused, et kaebaja ja OÜ „Velldoris“ tegevused on identsed

ning et OÜ „Velldoris“ töötajaid sunniti esitama avaldusi töölt lahkumiseks. OÜ "Velldoris" val-

mistas mööblit ja realiseeris seda valmistoodanguna, kaebaja müüb hulgimüügi korras puidu es-

matöötlustooteid, mida ei saa mööbliks pidada. Vastustaja peamine majandustegevuse identsuse

tõend on töötajate seletusi, mida on võetud valikuliselt 21-st OÜ „Veldoris“ endisest töötajast

ainult 10-lt. Töötaja võib küll anda selgitusi selle kohta, kas konkreetselt tema töökohustustes on

midagi muutunud või mitte, kuid äriühingu majandustegevuse kohta tervikuna võivad objektiivseid

seletusi anda vaid juhatuse liikmed. Kaebajat seostab OÜ-ga „Velldoris“ üksnes asjaolu, et osa OÜ

„Velldoris“ endisi töötajaid võeti tööle kaebaja juurde. Sellest ei saa aga järeldada OÜ "Velldoris"

ettevõtte kui funktsioneeriva üksuse terviklikku üleminekut kaebajale. Vastustaja on arvestanud

kaebaja poolt OÜ-st „Velldoris“ tööle värvatud 26 töötaja hulka ebaõigesti ka kaebaja asutajad ja

juhatuse liikmed, kes kuuluvad äriühingu juhtkonda ning kelle ülesanded pole seotud vahetult toot-

misprotsessis osalemisega. 5 endist OÜ „Veldoris“ töötajat on kaebaja asutajad ja juhatuse liikmed,

kes, kasutades ära oma varasemat töökogemust, teadmisi ja ärikontakte, otsustasid alustada uue

ettevõttega eraldi OÜ „Velldoris“ juhtkonnast ja omanikest. Vastustaja on nendest küsitlenud vaid

osa ega ole arvestanud nende seletustega, mis välistavad OÜ „Velldoris“ ettevõtte ülemineku

kaebajale. Majandustegevuse ja OÜ „Veldoris“ ettevõttes toimunud koondamise asjaolude kohta

pidanuks vastustaja võtma seletused kõikidelt töötajatelt ja juhtidelt. Ettevõtete võrdlemisel on

oluline hinnata mitte ainult tegevust iseloomustavaid väliseid asjaolusid, vaid ka ettevõtte sisemist

struktuuri. Kaebaja ettevõtte juhtimine erineb oluliselt OÜ „Velldoris“ ettevõtte juhtimisest -

sellega tegeleb suurem isikute ring ning juhtide vastutusalad on teistsugused ja detailsemalt mää-

ratletud.

30.04.2009.a. OÜ-ga „Maint Assets“ sõlmitud allüürilepingu alusel üüris kaebaja Tallinnas

Punane tn 70 asuva kinnistu koos vallasvara ja inventariga. Lepingu objektist on välistatud iga-

sugused kaubajäägid, mis võisid jääda kinnisasjale valduse üleandmise momendil. OÜ „Velldoris“

oli küll üürilevõtmise hetkel kinnistu omanik, kuid hiljem omandas selle OÜ „Maint Assets“, kes

allüürilepingu sõlmimise ajal oli selle kinnistu üürnik. Kaebaja juhatuse liikme L.Podvalnõi 13.01.

2010.a. seletuse järgi pole kaebajal Tartus tegevuskohta, ta üürib seal 12.05.2009.a. üürilepingu

alusel ainult laoruume, ja mitte OÜ-lt „Velldoris“, vaid AS-lt „Sangar“. Varem tegutses neis ruu-

mides küll OÜ „Velldoris“, kuid tuvastamata on jäänud, kas ja kui suures mahus laojääke jäi AS-lt

„Sangar“ üüritud angaaridesse, kas kaebaja kasutas neid oma majandustegevuses ning missugust

mõju avaldas see kaebaja ettevõtte tegevuse arendamisele(käibe suurendamisele). Riigikohus on

15.03.2012.a. otsuses nr 3-3-1-89-11 sedastanud, et kui ettevõtte üleminek toimub mitme tehingu

tulemusena vahendlikult ning mõnes tehingus osalevad lisaks üleandjale ja omandajale ka kolman-

dad isikud, peab maksuhaldur maksukohustuse kindlakstegemisel tuginema MKS §-le 83 lg 4 või

§-le 84, kui ta kahtlustab, et ettevõtte üleminek toimub kolmandate isikute osalusel toimunud

tehingute kaudu, millega püütakse varjata teist tehingut(MKS § 83 lg 4) või mis ei vasta nende

tegelikult majanduslikule sisule(MKS § 84). Vastustaja pole OÜ-ga „Maint Assets“ sõlmitud üüri-

lepingu käsitluses nendele alustele tuginenud ega tuvastanud MKS § 83 lg 4 või § 84 kohaldamise

eeldusi. Seega on järeldused kinnisvara üleandmise kohta nii õiguslikult kui ka faktiliselt põhjen-

damata ja tuleb jätta tähelepanuta.

Korralduse lisa järgi deklareeris OÜ „Velldoris“ käivet ka 2009.a. mais-juulis, ehk perioo-

dil, mil töötajad olid koondatud ja kaebaja värbas endale töökollektiivi. See asjaolu viitab sellele,

et laojäägid realiseeriti OÜ „Velldoris“ enda poolt. Vastustaja vastupidine järeldus on oletuslik.

Lähtudes vastustaja loogikast pidanuks kaebaja üle võtma ka OÜ „Velldoris“ transpordivahendid,

kuid pole seda teinud. Riigikohtu 20.10.2009.a. lahendis nr 3-2-1-105-09 asus tsiviilkolleegium

seisukohale, et ettevõtte ülemineku korral läheb omandajale üle ettevõte kui tervik. Kuna ettevõtte

ülemineku eelduseks on ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste kogumi üleandmine, tuleb oman-

dajale üle anda ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad ja õigused.

Seega juba selle asjaolu tõttu, et kaebaja ei kasuta OÜ „Velldoris“ transpordivahendeid, pidanuks

vastustaja tegema järelduse, et OÜ „Velldoris“ ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste kogumi

üleandmist ei toimunud. Olukorras, kus puuduvad kirjalikud lepingud vara ülekandmise kohta, tul-

nuks maksuhalduril ära näidata, et osapoolte vahel üldse esineb kokkulepe vara ülekandmise kohta

ja tuvastada vara koosseis, mis on vastustaja arvates koos äriruumidega üle antud. Vastustaja ei

tuvastanud, et OÜ "Velldoris" oleks kaebajale üle andnud mööbli tootmiseks vajaliku tegevusin-

ventari, mis oleks vajalik OÜ "Velldoris" tegevuse jätkamiseks.

Maksuhalduri järeldused kliendibaasi ja tarnijate kattuvuse kohta on ennatlikud ja arusaa-

matud ega kinnita OÜ „Velldoris“ ettevõtte üleminekut kaebajale. Tarnijate võimalik kattuvus on

selgitatav vastava tegevusala turutingimustega. Euroopas on üldse alla 10 puitmaterjali suurmüüja,

paratamatult tekib kattumus ostukohtade osas, kui soovitakse pakkuda konkurentsivõimelist hinda.

Tegemist on Eesti väiksusest tingitud majandusliku paratamatusega, ka teised siin tegutsevad ette-

võtjad kasutavad olulises osas kattuvate tarnijate teenuseid. Kaebajal kui tegevust alles alustaval

ettevõttel on tegevuse mastaabid (pakutavate kaupade sortiment) väiksemad kui OÜ-l „Velldoris“.

Pikaajalisi lepinguid klientidega pole veel sõlmitud ja suhtlemine toimub arvete alusel, mis viitab

sellele, et kaebaja ei võtnud üle OÜ „Velldoris“ ettevõttega seotud lepinguid ja müüb oma kaupu

klientide üksiktellimustel. Võimalikud kattuvused klientide osas on selgitavad samuti majandusliku

paratamatusega. Kui ostjale on kaup kvaliteedilt ja hinnalt vastuvõetav, siis oleks kaebajal kui

kasumit taotleval ettevõtjal ebamõistlik jätta kaup müümata. Pole ka midagi erilist selles, et varem

OÜ-s „Velldoris“ töötanud kaebaja asutajad ja juhatuse liikmed kasutavad oma teadmisi, kogemust

ja kontakte iseseisva äriprojekti realiseerimisel.

Väär on vastustaja seisukoht, et ettevõtte ülemineku tuvastamisel hinnatakse väliseid tunnu-

seid, mitte sisemist tööjaotust. Ettevõtte identiteedi määratlemisel on oluline just see, kas kaebaja

loodud ettevõte erineb OÜ „Velldoris“ ettevõttest oma sisemise struktuuri poolest. Välistada ei tohi

ka olukorda, kus ettevõtte loomiseks on majandusliku otstarbekuse kriteeriumist lähtudes võetud

tööle välja õpetatud ja varem sarnast tööd teinud töötajad ja üüritud sobivad äriruumid ning klien-

dibaasi loomiseks ära kasutatud ettevõtte loojate ärikontaktid, kuid ettevõtte sisemine struktuur

erineb sedavõrd võrreldava ettevõtte skeemist, et mõistlikult ei saa väita, et tegemist on identse

ettevõttega. Ka siseriiklik kohtupraktika kinnitab, et ettevõtte sisemine struktuur omab tähendust

ettevõtte identiteedi määratlemisel. Vastustaja viited Euroopa Kohtu lahendile nr C-466/07 ja EN

direktiivile 2001/23/EÜ on asjakohatud. Nimetatud direktiivi eesmärk on tagada töötajate töölepin-

gust või tööõigussuhetest tulenevate õiguste tõhus kaitse ettevõtte või selle osa lepingu alusel toi-

muva ülemineku või ühinemise korral. Vastustaja ei tuvastanud, et OÜ „Velldoris“ oleks kaebajale

üle läinud lepingu alusel. Samuti on käsitletava vaidluse esemeks maksuõigussuhetest tulenevate

kohustuste täitmine, mitte tööõigussuhetest tulenevate töötajate õiguste kaitsmine.

Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Maksuvõla sissenõudmine korraldusega on

õiguspärane. Ettevõtte ülemineku korral on ettevõtte ülevõtja omandatud ettevõtte osas selle üle-

andja õigusjärglane. Seega ei nõuta kaebajalt maksuvõla tasumist kolmanda isikuna, vaid OÜ

„Velldoris“ õigusjärglasena kooskõlas MKS §-ga 37. Kui seadusandja näeks MKS §-s 37 maksu-

võla tasumise korraldusele ette samad kriteeriumid, mis kehtivad MKS §-s 96 vastutusotsusele,

sisalduks seaduses selle kohta otsene viide, kuid sellist viidet pole. MKS ei sätesta, kuidas tuleb

maksuvõla tasumise korralduses lahti kirjutada ettevõtte üleandja maksuvõla kujunemine. MKS §-

st 37 lähtudes peab maksuhaldur korralduse faktiliste asjaolude all ära näitama, et tegemist on

ettevõtte ülemineku olukorraga ja ettevõtte üleandjal on maksuseadusest või MKS-st tulenevad

täitmata rahalised nõuded ja kohustused, mis saaksid ettevõtte omandajale üle minna. Maksuvõla

kajastamine tähendab erinevate maksude lõikes isiku maksukohustuse suuruse märkimist. Korral-

duse vormistamisel tuleb lähtuda MKS §-st 46. Riigikohus on 31.10.2005.a. lahendis nr 3-3-1-41-

05 märkinud, et vastutusotsuse puhul on tegemist maksuvõla sissenõudmisega kolmandalt isikult,

kusjuures vastutuse eelduseks on oma kohustuste täitmata jätmine süüliselt tahtluse või raske

hoolimatuse vormis, mille tõttu on tekkinud maksuvõlg. MKS §-d 37 ja 96 ei võimalda sisu- ja

vorminõuete osas vastatikust normianaloogia kohaldamist, kuna ettevõtte ülemineku kindlakstege-

misel pole korralduse tegemise eelduseks maksuseadusest tulenevate kohustuste süüline täitmata-

jätmine ning korraldusega ei nõuta sisse võõrast maksuvõlga; erinevalt vastutusotsuse adressaadist

astub ettevõtte ülevõtja õigusjärglasena maksuõigussuhtes ettevõtja üleandja asemele ning õigus-

järglase jaoks on tegemist tema enda maksuvõlaga.

Vastustaja ei piiranud kaebaja võimalust tutvuda OÜ „Velldoris“ maksuvõla kujunemist

puudutavate dokumentidega. Nii maksuvõla tasumise korralduse projektile kui ka korraldusele

endale oli lisatud OÜ „Velldoris“ nõuete saldo seisuga 31.07.2009.a. koos üksikute nõuete liikide

ja seletusega. Kaebaja pole korralduse projektile esitatud vastuväidetes kordagi juhtinud tähele-

panu, et ei saanud OÜ „Velldoris“ maksuvõla kujunemist kajastavaid materjale kätte või puudus

võimalus nendega tutvumiseks. Sellise vastuväite tõstatamine alles kaebuses näitab argumendi

otsitust. Korralduse lk-l 17 toodud tabelis on kajastatud maksuvõla suurus seisuga 31.07.2009.a.

üksikute maksude lõikes ning lisatud OÜ „Velldoris Invest“ maksuvõlgade saldopäring, millest

nähtub täpsemalt iga üksiku nõude aluseks oleva dokumendi kirjeldus ja nõude saldo. Seega on

vaidlustatud haldusakt maksuvõla koosseisu ja suuruse osas kontrollitav. Taotluse maksumenetluse

kontrolltoimiku ja maksuvõla kujunemist kajastavate dokumentide saamiseks esitas kaebaja alles

pärast maksumenetlust 29.03.2010.a., mistõttu ei saa selle taotluse lahendamine olla käsitletava

vaidluse esemeks ning kaebaja maksuvõla kujunemise tutvustamist puudutavad vastuväited ei saa

mõjutada kaevatud haldusakti õiguspärasust. Koopiad kontrolltoimiku dokumentidest on kaebajale

esitatud.

Kuna OÜ „Velldoris“ maksuvõlg on tekkinud äriühingu poolt esitatud maksudeklaratsi-

oonide alusel, v.a. maamaksu ja raskeveokimaksu võlad, annab maksuvõla kujunemisest üksikas-

jaliku ülevaate osaühingu raamatupidamis- ja maksuarvestus, mide maksuhalduri käsutuses pol-

nud. Seadus ei kohusta maksuhaldurit kontrollima ettevõtte ülemineku tuvastamise kontrolli raa-

mes üleandja maksudeklaratsioonide tõelevastavust või välja nõudma viimase maksuarvestuse

aluseks olevaid dokumente. Ettevõtte ülemineku tuvastamise hetkel on üleandja reeglina majan-

dustegevuse lõpetanud, sest puudub majandusüksus, mille kaudu tegutseda, ning äriühing pole

enam kättesaadav. Pealegi valitseb maksuõiguses maksukohustuslase poolt esitatud andmete õig-

suse eeldus(Riigikohtu lahend nr 3-3-1-18-10 p 19). Ettevõtte varjatud ülevõtmise korral kannab

isik teadlikku riski, et tal ei pruugi olla juurdepääsu üleandja raamatupidamis- ja maksuarvestuse

algdokumentidele.

MKS § 37 näeb ette maksukohustuste kaasnemise ettevõttega viimase ülemineku korral.

Kuna MKS § 37 ettevõtte ülemineku mõistet ei ava, tuleb pöörduda VÕS-i poole. Seega juhul, kui

tegemist on ettevõtte ülemineku olukorraga, mida reguleerib VÕS, rakendub MKS §-s 37 sisalduv

õiguslik tagajärg. Kusjuures ettevõtte omandaja vastutus tekib ettevõtte ülemineku tingimuste

täitumisega õigusjärgluse korras automaatselt ega nõua selleks avaliku võimu kandja sekkumist.

Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse(TsÜS) §-le 6 lg 1 võivad tsiviilõigused ja – kohustused

üle minna ühelt isikult teisele(õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutama-

tult seotud. VÕS § 182 lg 2, sätestab, et ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga

lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest

tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. MKS § 96 lg

1 pole ettevõtte ülemineku korral asjassepuutuv norm, sest ettevõttega ülekanduvad maksukohus-

tused erinevad vastutusest tasuda kolmanda isiku maksuvõlg. Ettevõtte üleminek ja vastutuskohus-

tus ei ole samasisulised mõisted. Maksuhaldur on korralduse õigusliku alusena näidanud, et ette-

võte on üle läinud seaduse alusel(VÕS § 180 lg 1). Tegemist on vormipuudusega, sest tuvastatud

asjaoludest nähtuvalt kohaldub VÕS § 180 lg 1 ja varjatud tehingulise ülemineku olukord. Kuid

haldusakti ei saa kehtetuks tunnistada üksnes põhjusel, et selle andmisel rikuti vormi- või menet-

lusnõudeid.

Euroopa Kohus on lahendi C-234/98 punktis 26 märkinud, et ettevõte kui tervik tähendab

organiseeritud töötajate ja varade kogumit, mille kaudu teostatakse kindlat eesmärki teenivat

majandustegevust. Ettevõtte kui terviku üleminekuks vajalike kriteeriumite täitumise hindamisel

tuleb vaadelda, kas ettevõtte varad, olulisemad töötajad, kliendid on omandajale üle läinud, kas

jätkatav majandustegevus sarnaneb sisult ettevõtte poolt varem läbiviidud tegevusele ning kui

kauaks selline iseloomulik tegevus on peatunud. Ettevõtte üleminekut ei saa siduda kõikide Eu-

roopa Kohtu poolt nimetatud tingimuste samaaegse esinemisega. Ettevõtte ülemineku tuvastami-

seks peab olema täidetud vajalik hulk eeltingimusi, mis koostoimes konkreetsel üksikjuhtumil näi-

tavad veenvalt majandusüksuse kandumist ühest juriidilisest kehast teise. Töötajate üleminek ei

saanud olla juhuslik. Kaebaja juhatuse liige on öelnud, et töötajad tulid OÜ-sse „Velldoris Invest“

üle olemasolevate kogemuste tõttu. Euroopa Kohus on pidanud ettevõtte ülemineku kontekstis

tähtsaks just olulisemate töötajate siiret. Maksuhaldur kogus piisavalt ütlusi, näitamaks isikute

töölevõtmise tegelikku tausta. Euroopa Nõukogu direktiiv 2001/23/EÜ “Äriühingute, ettevõtete või

äriühingute ja ettevõtete osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide

ühtlustamise kohta” ning Euroopa Kohtu ega Riigikohtu praktika ei kehtesta ettevõtte ülemineku

eelduseks sisemise struktuuri muutumatust, üleminek toimub väliste tunnuste hindamise läbi, mitte

sisemise tööjaotuse pinnalt. Osundatud direktiivi art 1.b kohaselt kujutab ettevõtte üleminek endast

identiteeti säilitava majandusüksuse üleminekut kui ressursside organiseeritud koondamist, mille

eesmärk on majandustegevus põhi- või kõrvaltegevusena. Euroopa Kohus on kohtuasjas C-466/07

märkinud, et võõrandatud ettevõtte organisatsioonilise struktuuri muutmine ei takista EN direktiivi

2001/23/EÜ kohaldamist; tähtsust omab see, et omandajal oleks võimalus kasutada ülevõetud

vahendeid samasuguseks või analoogiliseks majandustegevuseks ka siis, kui need on liidetud uue

ja teistsuguse organisatsioonilise struktuuriga. Sisemise struktuuri sidumine ettevõtte ülemineku

tuvastamisega on põhjendamatu, sest see võimaldaks ettevõtte omandajal väiksemate muutuste abil

hõlpsasti välistada seaduses sätestatud koormavad tagajärjed. Oluline on, millised õigused ja

kohustused kogumis üle lähevad, mitte see, kuidas neid hiljem hallatakse. Kaebaja jätkas võrreldes

OÜ-ga „Velldoris“ oluliselt sarnast majandustegevust, võttis üle tegevuse jätkamiseks vajalikud

OÜ „Velldoris“ töötajad ja kliendid ning tegevuse alustamiseks vajalikud varad; OÜ „Velldoris“

maksustatava käibe vähenemine ja kaebajal maksustava käibe tekkimine viitab samuti majanduste-

gevuse liikumisele OÜ-sse „Velldoris Invest“.

Riigikohus on 1.06.2011.a. lahendi nr 3-3-1-20-11 p-s 11 toonud välja, et ettevõtte või selle

osa ülemineku hindamisel tuleb analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja nii tehingutele

eelnevat kui ka järgnevat äriühingute käitumist. Ettevõtte ülemineku hindamisel arvestatavateks

kriteeriumiteks on mh: 1)ettevõtte tüüp; 2)kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete va-

hendite üleminek; 3)immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine; 4)kliendi- ja hankija-

suhete jätkuvus; 5)üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; 6)majandustegevuse

jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; 7)nn väheste vahenditega ette-

võtete puhul on eriti oluline personali säilitamine; 8)ettevõtja omandaja varasem tegevus; 9)üle-

andja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus. Kolleegium märkis, et nimetatud

kriteeriumitel on eri tüüpi ettevõtete puhul erinev kaal.

Vaidlustatud korralduses on käsitletud järgmisi ettevõtte üleandmise kriteeriume: tegevuse

kattuvus, töötajate ülevõtmine, majandustegevuse jätkuvus, tegevuskohtade kattuvus, inventari üle-

võtmine, domeeninime kattuvus, kontaktandmete ja väliste tunnusmärkide kattuvus, tarnijate ja

klientide kattuvus. Kõikide kriteeriumite täidetus on tuvastatud maksumenetluses võetud isikute

suuliste seletustega ning läbi viidud vaatluste ja analüüsitud dokumentidega(lepingud, arveldus-

kontode väljavõtted, maksudeklaratsioonid, kaebaja internetilehekülg). Ei saa olla mõistlikku kaht-

lust selles, et kaebajale läks üle majandusüksus kui tervik, mille abil kaebaja jätkas iseloomulikku

majandustegevuset - mööbli valmistamist ja mööbliplaadi müümist. Riigikohus tuvastas 21.12.

2011.a. otsuses nr 3-2-1-131-11 ettevõtte ülemineku isegi situatsioonis, kus selle üleandja ja üle-

võtja vahel oli ainsaks ühiseks jooneks tegevuse - jäätmete käitlemine - sarnasus. Samas ülevõtja ei

jätkanud üleandja tarnija- ja kliendisuhteid, juhtorganite liikmed ei kattunud, üle ei võetud mis ta-

hes immateriaalset vara, kaubamärke ega muid õigusi ja organisatsiooni. Lisaks oli üleandmise

hetkeks ettevõtte üleandja tegevus peatunud ja ülevõtja alustas omandatud kinnisasjal tegevust

alles pool aastat pärast ostu.

Kaebaja ei eita, et mõlema äriühingu tegevused on oluliselt sarnased. Täielik samasus pole

ettevõtte ülemineku seisukohalt määrav. OÜ „Velldoris“ põhitegevusalaks on äriregistri andmete

järgi mööbli ja puittoodete valmistamine ja realiseerimine ning OÜ-l „Velldoris Invest“ puidu ja

puidu esmatöötlustoodete hulgimüük. Arvestades, et kaebaja valmistab ka puidust valmistoodan-

gut, on ettevõte säilitanud suurel määral oma identiteedi. Maksuhalduril on järeldusteks piisavalt

tõendeid. Kuigi töötajad ei tegele äriühingu juhtimisega, oskavad nad hinnata, kas äriühingu tege-

vus on ümber kujundatud või mitte. Muutuste tajutavus võib küll sõltuda majandustegevuse spet-

siifikast ja äriühingu suurusest, kuid kaebaja kasuks töötavate isikute arvu silmas pidades pole

usutav, et maksuhalduri poolt küsitletud töötajad ja juhatuse liikmed, kes kõik eitasid muutuste

toimumist, ei omanud ülevaadet enda ümber toimuvast. Kaebaja väide töötajate ütlustest tehtud

järelduste ebaadekvaatsuse kohta on põhjendamata ning alusetu tema nõudmine, et vastustaja oleks

pidanud analüüsima äriühingu töötajate arvu muutumist teatud perioodi jooksul enne ettevõtte

üleminekut. Tegelikkuses hinnatakse töötajate üleminekut selle aja seisuga, millal ülevõetavas ette-

võttes majandustegevus seiskus, varasemad töötajate liikumised ei oma tähendust.

Tegevuskoha määratlemisel on kaebaja ekslikult pidanud ettevõtte ülemineku oluliseks

komponendiks seda, kes kasutatavad ruumid kaebajale üle andis. 30.04.2009.a. OÜ-ga „Main

Assets“ lepingu sõlmimise ajal kuulus Tallinnas Punane tn 70 asuv kinnistu OÜ-le „Velldoris“.

Üürilepingu järgi sai üürnik enda kasutusse kogu üüripinnal paiknenud vallasvara. Skeemi eesmär-

giks, kus OÜ-le „Velldoris“ kuulunud kinnistu üürib välja kolmas isik, on varjata ettevõtte ülemi-

nekut. Üürilepingu kunstlikkust kinnitab asjaolu, et vahetult enne kaebajat kasutas neid ruume OÜ

„Velldoris“. Ülemineku tuvastamisel oli otsustav, et tegevus jätkus samades ruumides Tallinnas

Punane tn 70 ja Tartus Sõpruse 2, mida varem kasutas OÜ „Velldoris“; eeldatavasti kasutas kae-

baja seejuures ka OÜ „Velldoris“ laojääke. Kuivõrd ettevõtte üleminek tuvastatakse maksuhalduri

poolt tagantjärele, on kirjalike lepingute puudumisel võimatu ära näidata, millises koguses täpselt

vara ühest äriühingust teise liikus. Seetõttu toetus maksuhaldur oma järeldustes õigustatult töö-

tajate selgitustele. Tallinna Ringkonnakohus sedastas 12.10.2009.a. otsuses nr 3-08-1370, et lepin-

gute puudumine, millest oleks võimalik välja lugeda tehingu poolte esindajate nimesid või muid

ettevõtte ülemineku tuvastamiseks vajalikke andmeid, viitab ettevõtte varjatud üleminekule ja

võlausaldaja, praegusel juhul maksuhalduri, kahjustamise huvile. Samuti pole ettevõtte üleandmise

olemasolu või puudumise tuvastamisel oluline tehingute struktuur, mida kasutades ettevõte üle

anti. Olukord, kus näiteks üürileping lõpetati ja sõlmiti uus üürileping, on objektiivselt sarnane olu-

korraga, kus üürileping anti üle - tegemist on tehingu juriidilise struktuuri erinevusega, majandus-

lik lõpptulemus on sama.

Kaebaja väited majandustegevuse ja kliendisuhete muutumise, ettevõttesisese organisatsi-

ooni täieliku ümberkorraldamise, tarnijasuhete majandusliku paratamatuse kohta on paljasõnalised.

Meelevaldne on kaebaja järeldus Riigikohtu lahendist 3-2-1-105-09, et kuna ta ei kasuta OÜ

„Velldoris“ transpordivahendeid, pidi vastustaja tunnistama ettevõtte ülemineku mittetoimunuks.

Osundatud lahendi punktis 12 tõdeb tsiviilkolleegium samalaadselt Euroopa Kohtuga, et ettevõtte

ülemineku tõendamiseks peavad ettevõttesse kuuluvad asjad ja õigused üle minema üksnes olulises

osas, mitte täielikult. Maksuvõla tasumise kohustuste tekkimisel pole oluline, kas ettevõtte uus

omanik on ettevõtte üleandja tegevuse tulemusel sissenõutavaks muutunud maksukohustuste osas

maksukohustuslane. Vastutuse maksuvõla eest tekitab ettevõtte üleminek, mitte maksukohustus-

lasena registreeritus. Transpordivahendite üleandmine kaebajale oli raskendatud, sest neile oli sea-

tud võõrandamise keelumärge. Klientide kattuvuse osas on kaebaja kajastanud isikute ütlusi vali-

kuliselt, püüdes jätta muljet selgituste vastuolulisusest. Maksuhalduri kogutud teabest järeldub

õigesti, et tarnijad ja kliendibaas suures osas ei vahetunud. Lisaks töötajate ja juhatuse liikmete

ütlustele analüüsis vastustaja OÜ „Velldoris“ ja kaebaja pangakontode väljavõtteid. Lõpptarbijatele

müümisel on iseloomulik, et müüja poole ei pöördu tagasi alati samad isikud, vaid tekib ka uusi

ostjaid. Samas tuleb ettevõtte tunnuste samasuse hindamisel lähtuda sellest, millises ulatuses muu-

datused on toimunud. Olulisest muutusest klientide osas saab rääkida olukorras, kus varem rea-

liseeriti kaup hulgimüüjatele, kuid edaspidi toimub müük üksnes eraisikutele.

Ettevõtte või selle organisatsioonilise osaga olemuslik seotus tähendab, et maksuseadusest

tulenevad rahalised kohustused ja nõuded on tekkinud konkreetse majandusüksuse tegevuse tule-

musena. Kuna äriühing võib tegutseda mitme ettevõtte kaudu, siis olemuslikult pole ettevõttega

seotud maksukohustused, mille tekke on põhjustanud iseseisev terviklik majandusüksus. OÜ „Vell-

doris“ tegutses ühe ettevõtte kaudu, mille omandas kaebaja, järelikult on ettevõttega olemuslikult

seotud kõik olemasolevad maksukohustused. Olemuslik seotus ei sõltu sellest, kas omandaja saab

endale ettevõtte tegevust teenindanud kõik asjad ja töötajad või mitte. Kui üleminemata asju ja

isikuid kasutati ettevõtluse läbiviimiseks, on sellelt tekkinud maksukohustus ka ettevõttega ole-

muslikult seotud. Ühtlasi ei tähenda ettevõtlusega mitteseotud väljamakse mitteseotust ettevõttega,

sest seotus ettevõtte ja ettevõtlusega on eritähenduslikud terminid. Samuti ei mõjuta maksuvõla

olemuslikku seostust asjaolu, milliste maksude tasumata jätmisest maksuvõlg on tekkinud ja kas

ettevõtte omandaja on maksuseaduste järgi tasumata maksukohustuste tasumiseks kohustatud sub-

jekt. Vastupidine tõlgendus poleks kooskõlas MKS § 37 mõtte ja eesmärgiga. Ettevõtte ülemine-

kule kui õiguse instituudile on omane universaalse vastutuse põhimõte(VÕS § 182 lg 2), s.t. ette-

võtte omandamisega lähevad üle kõik õigused ja kohustused, sealhulgas maksuvõlad, millest MKS

§ 37 välistab erandina üksnes sunniraha tasumise kohustuse. Seega kuulub ettevõttega seotud üks-

kõik millise maksu tasumata jätmisest tekkinud maksuvõlg tasumisele üldise õigusjärgluse korras.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vaidlustatud korraldus on seaduslik ja põhjendatud, selle tühistamiseks puudub alus. Hal-

duskohtumenetluse seadustiku § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja

poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jät-

mist on vaidlustatud haldusaktis või vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjen-

dust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõus-

tumisele.

Vastustaja on õigesti tuvastanud, et OÜ "Velldoris" ettevõte oli seisuga 31.07.2009.a. var-

jatult OÜ "Velldoris Invest" omandusse üle läinud. Kohus nõustub kaevatud korralduses korraldu-

se õiguspärasuse ja kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumise kohta too-

dud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata.

Alusetu on kaebaja nõudmine viitega MKS §-le 96, et korralduse asemel tulnuks koostada

vastutusotsus. MKS § 96 lg 1 sätestab, et kolmandalt isikult, kes vastutab maksumaksja maksuko-

hustuse eest, nõutakse maksuvõlg sisse mitte korraldusega, vaid vastutusotsusega. Nagu vastustaja

õigesti on märkinud, ei saa kaebajat kui OÜ "Velldoris" ettevõtte ülevõtjat pidada vaidlusaluses

maksuõigussuhtes kolmandaks isikuks MKS § 96 mõttes, vaid teda tuleb käsitada MKS §-s 37

tähendatud ettevõtte omandajana, kellele on koos OÜ "Velldoris" ettevõttega üle läinud ka kõik

viimasega olemuslikult seotud MKS §-s 31 lg 1 nimetatud nõuded ja kohustused(v.a. sunniraha

maksmise kohustus), sealhulgas punktis 1 sätestatud maksumaksja kohustus tasuda maksusumma

(maksukohustus). Olemuslik seotus ei sõltu sellest, kas omandaja saab endale ettevõtte tegevust

teenindanud kõik asjad ja töötajad või mitte. Kui üleminemata asju ja isikuid kasutati ettevõtluse

läbiviimiseks, on sellelt tekkinud maksukohustus ka ettevõttega olemuslikult seotud.

Õigusliku aluseta ning vastuolus MKS §-ga 37 ja VÕS §-ga 182 lg 2 (ettevõttesse kuuluvate

asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud

kohustused) on kaebaja seisukoht, et ettevõtte ülemineku korral saaks ta OÜ „Velldoris“ maksu-

võlgade eest vastutada ainult juhul, kui ta oleks konkreetse maksukohustuse osas maksukohustus-

lane. Vastutuse maksuvõla eest tekitab ettevõtte üleminek, mitte maksukohustuslasena registree-

ritus. Kuna tegemist polnud maksude täiendava määramisega (millisel juhul tulnuks teha maksu-

otsus), vaid OÜ "Velldoris" enda poolt maksudeklaratsioonides deklareeritud maksude tasumata

jätmisega, siis ei pidanud maksuhaldur korralduses kirjeldama maksuvõla kujunemist ega tutvusta-

ma kaebajale maksumenetluses OÜ „Velldoris“ maksuvõla kujunemist kajastavaid dokumente, kui

kaebaja sellekohast taotlust ei esitanud.

Korralduses on põhjalikult käsitletud ettevõtte üleandmise kriteeriume (tegevuse kattuvus,

töötajate ülevõtmine, majandustegevuse jätkuvus, tegevuskohtade kattuvus, inventari ülevõtmine,

domeeninime kattuvus, kontaktandmete ja väliste tunnusmärkide kattuvus, tarnijate ja klientide

kattuvus) ning MKS §-st 37 lähtudes põhjendatud, miks on tegemist ettevõtte üleminekuga, milli-

sed on "OÜ Velldoris" MKS-st tulenevad täitmata rahalised nõuded ja kohustused erinevate mak-

sude lõikes ning miks peab need tasuma kaebaja. Kohus nõustub vastustajaga, et ettevõtte ülemi-

neku teostumiseks ei pea üleandja ja ülevõtja tegevused olema identsed ning obligatoorne pole ka

ettevõtte sisemise struktuuri säilitamine ja OÜ „Velldoris“ transpordivahendite ülevõtmine kaebaja

poolt. Kuivõrd ettevõtte üleminek on suure hulga täidetud kriteeriumitega tõendatud, polnud mak-

suhalduril tarvis tuvastada, kas ja kui suures mahus laojääke jäi OÜ-l „Velldoris“ AS-lt „Sangar“

üüritud angaaridesse, kas kaebaja kasutas neid oma majandustegevuses ning missugust mõju aval-

das see kaebaja ettevõtte tegevuse arendamisele(käibe suurendamisele).

Korralduses on küll õigusliku alusena muude sätete hulgas ekslikult viidatud VÕS §-le 180

lg 1 (ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel), ent see iseenesest ei saa olla kor-

ralduse tühistamise põhjuseks. Tegemist on vormipuudusega, kuid vastavalt haldusmenetluse sea-

duse §-le 58 ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et selle andmisel

rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui need rikkumised ei võinud

mõjutada asja otsustamist. Sama küsimust on põhjalikult käsitletud korralduse lk-del 16 ja 17

punktis 7, kus on selgesõnaliselt kirjas, et tegemist on ettevõtte varjatud üleminekuga, mille

teostumiseks polegi oluline konkreetse lepingu olemasolu ning et reeglina sellistel juhtudel kirjalik

leping üldse puudub (tl I-32 pöördel, 33). Eelnevast tulenevalt ei pidanudki maksuhaldur maksuko-

hustuse kindlakstegemisel tuginema MKS §-le 83 lg 4 või §-le 84, nagu nõuab kaebaja viitega

Riigikohtu 15.03. 2012.a. otsusele nr 3-3-1-89-11. Osundatud lahend ei kinnita kaebaja seisukohta,

vaid vastupidi - selle punktis 14 märgib Riigikohtu halduskolleegium, et maksukohustuse määra-

misel ei pea maksuhaldur tuginema MKS §-le 83 lg 4 või §-le 84, kuna ettevõtte või selle osa üle-

andmise kohta ei tule vormistada mingit spetsiifilist üleandmise lepingut. Küll aga peab kollee-

gium asjakohaseks neile sätetele tuginemist juhul, kui ettevõtte üleminek toimub kolmandate isi-

kute osalusel toimunud tehingute kaudu, millega püütakse varjata teist tehingut(MKS § 83 lg 4) või

mis ei vasta nende tegelikule majanduslikule sisule(MKS § 84). Ettevõtte üleminek OÜ-lt "Vell-

doris" OÜ-le "Velldoris Invest" pole teostunud kolmandate isikute osavõtul.

Kohtunik: D.Maastik