3-11-1564/13 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-11-1564 Otsuse kuupäev

5. aprill 2012 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Madis Pretke kaebus Tartu Vangla 22. märtsi 2011. a käskkirja nr 1-4/820 alusel kartserisse paigutamisega (karistuse õigusvastase mõistmise ja -rakendamisega) tekitatud kahju summas 317 eurot hüvitamiseks Asja läbivaatamise kuupäev

6. märts 2012 Menetlusosalised Kaebaja Madis Pretke Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Marju Altsaar Resolutsioon

1. Tagastada Madis Pretke kaebus Tartu Vangla 22. märtsi 2011. a käskkirjaga nr 1-4/820 määratud karistuse rakendamisega tekitatud kahju osas.

2. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

3. Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 7. maini 2012. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud

1. Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 22.03.2011. a käskkirjaga nr 1-4/820 (tlk 68) karistati kinnipeetav Madis Pretket kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks, kusjuures distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramine lükati edasi 2 kuulise katseajaga. Nimetatud käskkirjaga karistati M. Pretket 28.02.2011. a keelatud esemete (isevalmistatud veekeeduseade ja tikutoosi väävliriba) hoidmise eest kambris.

20.04.2011. a esitas M. Pretke Tartu Vanglale vaide käskkirja nr 1-4/820 kehtetuks tunnistamiseks (tlk 13). Tartu Vangla 07.06.2011 vaideotsusega nr E5 222-5 jäeti vaie rahuldamata (tlk 17).

Tartu Vangla 17.06.2011. a otsusega nr 3-30/117-1 jäeti rahuldamata M. Pretke kahju hüvitamise taotlus seoses Tartu Vangla 22.03.2011. a käskkirjaga nr 1-4/820 distsiplinaarkorras karistamisega. Otsuse motiivide kohaselt on käskkirjale esitatud vaie jäetud rahuldamata, mille tõttu on tegemist kehtiva käskkirjaga (tlk 14).

20.06.2011. a esitas M. Pretke korduva kahju hüvitamise taotluse. Taru Vangla 23.08.2011. a otsusega nr 3-30/191-3 jäeti M. Pretke korduv kahjunõue läbi vaatamata, kuna kahjunõue sisaldas sama nõuet, milles on menetlus lõppenud (tlk 18).

2. Tartu Vangla kinnipeetav Madis Pretke esitas 22.06.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 22.03.2011. a käskkirja nr 1-4/820 tühistamiseks ning Tartu Vanglalt fabritseeritud karistuse rakendamise eest kahju hüvitisena 317 euro väljanõudmiseks.

3. Tartu Halduskohtu 09.11.2011. a määrusega tagastati Madis Pretke kaebus Tartu Vangla käskkirja nr 1-4/820 tühistamiseks, kuna halduskohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel (haldusasi nr 3-11-1198). M. Pretke määrust määruskaebuse korras ei vaidlustanud.

4. Kohtuinfosüsteemi andmetel tagastati kaebus haldusasjas nr 3-11-1198 M. Pretkele Tartu Halduskohtu 20.05.2011. a määrusega, kuna kaebajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Tartu Halduskohtu 20.05.2011 määrus haldusasjas nr 3-11-1198 jõustus 21.12.2011. a.

Kaebaja nõue

5. Kaebuse kohaselt peitis psühhoneuroloogiahaiglast kaebaja kambrisse toodud kinnipeetav

J. Roots kaebaja leivakotti kaks traadijuppi, mida vangla julgeolekutöötajad nimetavad isevalmistatud keeduseadmeks, mis tõi kaasa kaebaja süüdi fabritseerimise keelatud esemete hoidmises. Kaebaja taotleb Tartu Vanglalt fabritseeritud karistuse rakendamise eest 317 euro kahju väljamõistmist. Kaebaja ei saa kauplusest sisseoste teha, mille tõttu kaotas 10 kg kaalust. Vitamiini puudusest tekkis aneemia. Külmetuse tagajärjel tekkisid ja ägenesid reumaatilised valud, millega kaasnes liigeste paistetus, kangestumine, esinesid spasmid ja lihaste krambid. Kaebajale tekitati tervise rike ja alandati tema au ja väärikust. Kaebaja ei saanud külastada raamatukogu ja spordisaali. Valesti rakendatud ja mõistetud karistuse eest taotleb kaebaja 240,355 eurot (5x48,07); arstide poolt väljakirjutatud ravimite ja vitamiinide mitteväljastamise eest 64 eurot; sunnitud kauba ostmise ja asjatute kannatuste eest 12, 65 eurot.

Vastustaja vastuväited

6. Vastuses kaebusele on vastustaja seisukohal, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna M. Pretkel ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kui kohus peab võimalikuks kaebust menetleda, tuleb kaebus jätta rahuldamata, sest distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on kehtiv ja puudub alus kahju hüvitamiseks.

Kohtu seisukoht

7. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 22.03.2011. a käskkiri nr 1-4/820 (tlk 68), millega kaebajat karistati kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks, on kehtiv haldusakt, mida ei ole vaidevõi kohtumenetluses tühistatud. Samuti ei ole vaidlust selles, et Tartu Vangla 07.06.2011 vaideotsus nr E5 222-5 (tlk 17), millega jäeti rahuldamata kaebaja vaie eelnimetatud käskkirjale, on kehtiv haldusakt.

Vastustaja on haldusmenetluses käsitlenud kaebaja vaiet (tlk 13) ka kahjunõudena ja on kahjunõude jätnud rahuldamata Tartu Vangla 17.06.2011. a otsusega nr 3-30/117-1 (tlk 14).

8. Kaebaja taotleb Tartu Vanglalt fabritseeritud karistuse rakendamise eest 317 euro kahju väljamõistmist. Kaebuse kohaselt on kaebajale karistus mõistetud ja rakendatud valesti.

Kaebaja väited haakuvad valdavalt karistuse rakendamise väidetava õigusvastasusega ja sellest kaebajale tekkinud vaevuste ning piirangutega. Samas seob kaebaja osa nendest väidetest ka süüteo fabritseerimisega.

Vastustaja on seisukohal, et kaebaja kahju hüvitamise nõude sisuks on ebaõiglaselt määratud distsiplinaarkaristuse määramine, aga mitte käskkirja alusel kartserisse paigutamisega tekkinud kahju või muu kaebuses nimetatud kahju. Kuna kaebaja viibis kartseris 13.06.2011- 18.06.2011. a, ei saanudki kaebaja 20.04.2011. a esitatud kahjunõudes kartserisse paigutamisega tekkinud kahjunõuet esitada.

9. Neil asjaoludel tuleb kõigepealt halduskohtul lahendada kaebuse lubatavuse küsimuse. Haldusasja menetlusse võttes on halduskohus otsustanud poolte vahelise vaidluse lahendada sisuliselt. Halduskohus nõustub vastustajaga, et vaidluse sisulisel lahendamisel tuleb juhinduda Riigikohtu seisukohtadest seaduse tõlgendamisel.

RKHK on 23.09.2010. a haldusasja nr 3-3-1-41-10 otsuses selgitanud, et kohus saab kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebuse esitaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Seetõttu tuleb halduskohtul kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel kontrollida vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ning kohtule esitatud kahjunõude vastavust (vt Riigikohtu 11.11.2008 määruse haldusasjas nr 3-3- 1-68-08 p-i 9).

Kaebaja 20.04.2011. a kahju hüvitamise taotluses (tlk 13 p) on kaebaja palunud määrata talle kompensatsiooni ebaõiglaste noomituste ja kartserikaristuste eest. Kaebuses ja kaebuse täiendustes taotleb kaebaja 317 euro kahju hüvitamist „fabritseeritud karistuse rakendamise eest“. Fabritseerima tähendab teisiti väljendudes pahatahtlikult välja mõtlema. Seega ei saa halduskohus täies ulatuses vastustajaga sisuliselt nõustuda, et kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus kahjunõude osas läbimata.

Halduskohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei piisa ainult vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ning kohtule esitatud kahjunõude vastavuse kontrollimisest. Kontrollida tuleb ka seda, kuidas vastustaja on kohtueelses menetluses esitatud kahjunõuet käsitlenud ja tõlgendanud.

Tartu Vangla 17.06.2011. a otsuse nr 3-30/117-1 (tlk 14) kohaselt puudub igasugune vajadus välja selgitada, kas ja milline kahju kaebajale tekkis ning kaaluda selle hüvitamist, kuna Tartu Vangla 22.03.2011. a käskkiri kehtib ning pole tuvastatud, et vangla on käskkirja andes õigusvastaselt käitunud. Seega ei ole vastustaja kohustuslikus kohtueelses menetluses tuvastanud, milline kahju kaebajale tema arvates tekkis, mille tõttu võtaks vastustaja taotluse täies ulatuses rahuldamine kaebajalt õiguse kohtulikule kaitsele.

HKMS § 151 lg 1 p 1 kohaselt kohus jätab määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

Halduskohus on seisukohal, et kuna vastustaja ei ole pidanud otstarbekaks ja vajalikuks kaebaja kahjunõuet käiguta jättes täpsustada lasta, siis puudub alus kahjunõude täielikult tagastamiseks. Osundatud õiguslikel ja faktilistel asjaoludel on halduskohus seisukohal, et kaebajal on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus seonduvalt temale väidetavalt valesti mõistetud karistuse ehk fabritseeritud, s.o pahatahtlikult välja mõeldud rikkumise eest mõistetud karistusega tekitatud kahju osas. Selles osas tuleb vaidlus lahendada sisuliselt. Kohustuslik kohtueelne menetlus on aga läbimata karistuse õigusvastase täitmise ehk karistuse rakendamisega tekitatud kahju osas. Selles osas tuleb kaebus jätta läbi vaatamata.

10. Järgnevalt lahendab halduskohus ülejäänud osas poolte vahelise vaidluse sisuliselt. Kaebuse kohaselt on kaebaja õigusi rikutud temale väidetavalt valesti mõistetud karistuse ehk fabritseeritud, s.o pahatahtlikult välja mõeldud rikkumise eest mõistetud karistusega, millega on talle tekitatud kahju.

Halduskohtumenetluses on kaebeõiguse aluseks isiku õiguste kaitse (HKMS § 44 lg 1). Õigus nõuda hüvitist avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest on rahaliselt hinnatav õigus. Kahjuna saab käsitleda seadusega kaitstavate õigushüvede väärtuse vähenemist, millel on kannatanu suhtes negatiivne iseloom ning mida on võimalik hinnata ja hüvitada. Kaebaja nõue põhineb väidetaval fabritseeritud süüdimõistmisel distsipliinirikkumises.

Vastuseks kaebusele märgib halduskohus, et kaebaja poolt taotletava hüvitisega tuleks luua olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahju hüvitamise eesmärk on kaebaja asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevaid asjaolusid ei oleks esinenud, seega olukorda, kui tema õigusi ei oleks rikutud.

11. Poolte vahelise vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada, kas kaebajal on kahju tekkinud, kas vastustaja poolt avalik-õiguslikus suhtes antud haldusakt, millega kaebajale väidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane, ning kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti vahel. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, tuleb kaebus jätta rahuldamata.

Nagu juba osundatud ei ole kaebaja vastavas haldusvõi halduskohtumenetluses saavutanud Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 22.03.2011. a käskkirja nr 1-4/820, millega kaebajat karistati kartserisse paigutamisega, kehtetuks tunnistamist. Samuti ei ole tühistatud Tartu Vangla 07.06.2011 vaideotsust nr E5 222-5, millega jäeti rahuldamata kaebaja vaie eelnimetatud käskkirjale. Seega ei ole tõendatud vastustaja tegevuse õigusvastasus karistuse määramisel ja kaebaja poolt kahju hüvitamise esmaste õiguskaitsevahendite tulemuslik kasutamine. Esmaste õiguskaitsevahendite tulemusliku kasutamise kohustuse eesmärgiks on kahju vältimine ja vähendamine. Kitsamalt tõlgendades, tagada haldusõiguslike õiguskaitsevahendite primaarsus, et isikud püüaks õiguserikkumise kõrvaldamist saavutada tavapäraste haldusõiguslike kaitsevahenditega (vrdl RKÜKo, 3-3-1-85-09, p 114).

Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et tõendamist ei ole leidnud kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise õigusvastasus. Kaebaja väited distsipliinirikkumise või karistuse fabritseerimisest ei ole kohaselt tõendatud. HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Kuna kaebaja on temal lasuva tõendamiskoormuse jätnud tema poolt esitatud väite osas täitmata, ei ole tõendatud vastustaja haldusakti ja haldusakti andmise menetluse õigusvastasus. Kaebaja poolt tõendamiskoormuse kohustuse täitmata jätmist ei saa halduskohtu hinnangul kõrvaldada käesolevas menetluses võimalike tõendite loetlemisega (vrdl RKÜKo, 3-3-1-85-09, p 116). Kuna üks kahjunõude rahuldamise eeldusi ei ole täidetud, tuleb kaebus selle nõude osas jätta rahuldamata (HKMS §-d 156-158).

12. Kahjunõude põhjendamiseks on kaebaja esitanud ka Tartu Vangla 29.09.2011. a 317 euro suuruse kahju hüvitamise taotluse käiguta jätmise ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramise kirja (tlk 27) ning kaebaja puuduste kõrvaldamise avalduse direktorile koos lisadega (tlk 28-32). Kuna need dokumendid kajastavad aga erinevate vaideotsuste ja vangla vastustega kaebajale väidetavalt kahju tekitamist, siis ei tõenda need dokumendid kahjunõude põhjendatust seonduvalt käesolevas asjas kaebaja poolt (distsiplinaarkaristuse õigusvastase mõistmise ja –rakendamisega) esitatud kahjunõudega, vaatamata sellele, et kahjunõue on summaarselt sama suur ja, et üks kaebaja poolt viidatud vaideotsus puudutab osaliselt käesolevat asja.

13. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Roby Koik kohtunik