Legislator Case Law & Legislation
2-12-2815/11 AI generated

2-12-2815/11 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-12-2815/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

EKesitas 18.01.2012 kohtule avalduse lapsega D K (K ), sündinud XXX, suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. 4.04.2012 toimunud kohtuistungil jõudsid menetlusosalised kompromissini ja avaldasid soovi lõpetada kohtuasi kokkuleppe kinnitamisega kohtu poolt.

Legislator headnote

AI generated

2-12-2815/11 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: Tulenevalt TsMS § 168 lg 3 kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Keywords

AI generated
arbitration clause negotiation and conclusion clausula rebus sic stantibus dispute settlement action for hotchpot decision not to raise objections
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviiltoimik 2-12-2815

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Raivo Einula

Määruse tegemise aeg ja koht

5. aprill 2012, Tallinn Tartu maantee kohtumaja

Kohtuasja number 2-12-2815

Kohtuasi EK avaldus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks

Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja EK(isikukood XXX) Puudutatud isikud IK(isikukood XXX), lepinguline esindaja advokaat Arina Liskmann Alaealine laps DK(isikukood XXX) Eestkosteasutus Tallinna linn (Kesklinna Valitsuse kaudu), volitatud esindajad Ülle Laidvee ja Marge Rungi Alaealise lapse huvide kaitseks menetluse ajaks riigi poolt määratud esindaja advokaat Urmas Kukk

Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtuistungil osalenud

4. aprill 2012

Tsiviiltoimik 2-12-2815

isikud Avaldaja EK, Puudutatud isik IK, esindaja Arina Liskmann Alaealisele lapsele DK määratud esindaja advokaat Urmas Kukk Tallinna linna esindajad Ülle Laidvee ja Marge Rungi Istungisekretär Kristiina Tammus Tõlk Nadežda Paukson

R E S O L U T S I O O N

Aluseks võttes menetluses kogutud tõendeid, menetlusosaliste seisukohti ja nende soovi lahendada kohtuasi kokkuleppe sõlmimisega, lähtudes eeskätt alaealise lapse huvidest kohus

m ä ä r a s:

Kinnitada Harju Maakohtu menetluses olevas kohtuasjas 2-12-2815 sõlmitud kompromiss, mille kohaselt:

1. E K on õigus suhelda oma lapse D K (isikukood XXX) järgmise suhtlemiskorra kohaselt:

2. E K on õigus veeta oma lapse D K iganädalaselt alates pühapäeva õhtul kella 18:00-st kuni teisipäeva hommikuni. EK võtab lapse tema ja lapse ema elukohast pühapäeval kell 18:00 ja viib lapse lasteaeda teisipäeva hommikul.

3. Juulis ja augustis on E K õigus veeta oma lapse D K kummaski kuus üks nädal (so seitse järjestikust kalendripäeva) korraga, kuid nädalad ei tohi olla järjestikused.

4. Jaanuaris või veebruaris on E K õigus veeta oma lapse D K üks nädal (so seitse järjestikust kalendripäeva) korraga.

5. Kumbki vanem ei tee teisele takistusi vanema ja lapse ajutiseks väljasõiduks Eesti Vabariigist, kuid teavitavad väljasõidust teineteist võimalusel üks kuu ette.

6. Kõigi perekondlike tähtpäevade, pühade ja muude kalendritähtpäevade ning nendega seotud ürituste tähistamise kooskõlastavad vanemad omavahel, lähtudes seejuures lapse heaolust, huvidest ja soovidest ning toimivad seejuures heast tahtest lähtudes, pidades silmas, et vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus – õigused, kohustused, vastutus. Menetluskulud TsMS § 168 lg 3 kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise. Edasikaebamise kord Kooskõlas TsMS § 661 lg 4 on käesolevat kohtumäärust võimalik

Tsiviiltoimik 2-12-2815

vaidlustada määruskaebuse esitamisega Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajale kolme päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

EKesitas 18.01.2012 kohtule avalduse lapsega D K (K ), sündinud XXX, suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks.

4.04.2012 toimunud kohtuistungil jõudsid menetlusosalised kompromissini ja avaldasid soovi lõpetada kohtuasi kokkuleppe kinnitamisega kohtu poolt.

Kohtumääruse põhjendused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. Kompromiss peab silmas lapse, kelle vanemad elavad lahus, huve ja arvestab lapse ja vanemate õigusi ning kummagi vanema õigusi ja kohustusi lapse kasvatamisel. Kompromissi on võimalik täita. Menetlusosalised on kohtule avaldanud soovi kompromissis sisalduvat

järgida vabatahtlikult ilma riigi täitemehhanismi sekkumiseta. Kohus selgitab, et TsMS § 563 lg 1 kohaselt, kui teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist, võib vanem sellest kohtule teatada. Juhul, kui last puudutavat lahkheli ei ole võimalik kokkuleppel lahendada ning kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada või millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Eelnimetatud kohtumäärus on täidetav täitemenetluses.

Tulenevalt TsMS § 168 lg 3 kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Tsiviiltoimik 2-12-2815

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromissi sõlmimisel leppinud kokku, et lühendavad selle peale võimaliku määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani alates kohtumäärusest teadasaamisest. TsMS § 64 lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Tavaline tähtaeg, mille kestel võib menetluse lõpetamise määruse peale kaebust esitada, on vastavalt TsMS § 661 lg 2 viisteist päeva.

TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Raivo Einula Kohtunik