3-12-490/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht

04. aprill 2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-490

Haldusasi V.S. kohustamiskaebus RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus V.S.’le läbivaatamatult.

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).

KOHUS LEIAB:

1. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg-le 1 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus vastab selle seadustiku §-s 38 sätestatud nõuetele, kas on tasutud riigilõiv ega esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

2. V.S. on 07.03.2012 kohtule esitatud kaebuses ja selle täiendustes palunud tunnistada isikuandmete kaitse seaduse (IKS) ja võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) kehtivad redaktsioonid nende eesmärkidega vastuolus olevateks ja kohustada Riigikogu, Vabariigi Presidenti, Vabariigi Valitsust ja Euroopa Komisjoni vastu võtma nende eesmärkide kohased seadused.

3. HKMS § 4 lg 1 alusel on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 6 lg 1 kohaselt halduskohtumenetluses loetakse haldusaktiks haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses, haldusleping haldusmenetluse seaduse § 95 tähenduses, samuti üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt. Haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 kohaselt haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Siit nähtub, et mingi tegevus kujutab endast haldusakti, kui üheaegselt on täidetud kõik järgnevad tingimused: 1) tegutsevaks subjektiks on haldusorgan; 2) tegevus toimub avalik-õiguslikus suhtes; 3) tegevus kujutab endast tahteavaldust õigussuhte reguleerimiseks; 4) tahteavaldus on ühepoolne; 5) reguleeritakse üksikjuhtumit; 6) regulatsioon on suunatud haldusevälisele isikule. Käesolev kaebus on esitatud seadusandliku võimu poolt vastuvõetud õigustloovate aktide - seaduste peale, mis ei ole haldusaktid. Seetõttu ei ole kaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevuses. Halduskohtu pädevuses oleks läbi vaadata kaebust vaidlustatud seaduse alusel vastu võetud konkreetse haldusakti peale juhul, kui kaebaja leiab, et see rikub tema subjektiivseid õigusi või piirab vabadusi.

4. HKMS § 37 lg 2 kohaselt kaebusega võib nõuda: 1) haldusakti osalist või täielikku tühistamist (tühistamiskaebus); 2) haldusakti andmist või toimingu tegemist (kohustamiskaebus); 3) haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamist (keelamiskaebus); 4) avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist (hüvitamiskaebus); 5) haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist (heastamiskaebus); 6) haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist (tuvastamiskaebus). Põhiseaduse § 15 lg 1 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Antud säte eeldab õiguslikku vaidlust, mille tulemusena saaks kohus asja läbivaatamisel otsustada mingi seadusesätte vastavust põhiseadusele. Käesoleval juhul selline avalik-õiguslik vaidlus puudub. Kaebuse esitaja märgib vaid, et ta nõuab IKS-i ja VõrdKS-i nende eesmärkide (EL direktiividest tulenevate?) kohaselt vastu võtmist. Kaebaja ei ole kaebuses märkinud asutust või isikut, kelle haldusakti või toimingut ta vaidlustab, millise kohtuasja raames halduskohus saaks kontrollida kõnealuste seaduse vastavust põhiseadusele.

5. Kohus selgitab, et halduskohtu pädevusse ei kuulu abstraktse normikontrolli teostamine ja õigustloovate aktide (milleks on antud juhul IKS ja VõrdKS) peale esitatud kaebuste halduskohtumenetluse korras läbi vaatamine. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 p 1 kohaselt kuulub Riigikohtu pädevusse taotluste lahendamine kontrollida õigustloova akti vastavust põhiseadusele. Osundatud seaduse § 4 reguleerib menetluse algatamist. Taotluse õigustloova akti põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler ja kohaliku omavalitsuse volikogu. Kohus algatab menetluse kohtuotsusevõi määruse edastamisega Riigikohtule. Kohus edastab lahendi vaid juhul, kui on toimunud õiguslik vaidlus ja kohus on tunnistanud oma kohtulahendis õigustloova akti põhiseadusevastaseks ja jätnud selle kohaldamata. Nagu juba kohus ülalpool märkis, puudub antud asjas õiguslik vaidlus kaebaja ja avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse vahel.

6. Õiguskantsleri seaduse § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole seaduse või mõne muu õigustloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrollimiseks.

7. Kohus peab vajalikuks selgitada, et seaduseelnõu saab Riigikogus algatada ainult Riigikogu liige, fraktsioon, komisjon või Vabariigi Valitsus. Seaduseelnõu menetlemiseks määrab Riigikogu juhatus juhtivkomisjoni. Peale seisukohavõttu esitab juhtivkomisjon seaduseelnõu arutamisele Riigikogu täiskogule.

8. Täiendavalt kohus märgib, et käesolevas kaebuses IKS-i ja VõrdKS-i eesmärkide kohase vastuvõtmise nõudega sarnase avalduse on kaebaja esitanud juba ka 09.02.2012 Tallinna ringkonnakohtule haldusasja nr 3-11-2517 menetluses. Ringkonnakohus on avalduse osas 27.02.2012 kohtumääruses asunud järgmisele seisukohale: „kaebuse esitaja ei saa alustada halduskohtus eraldi haldusasja isikuandmete kaitse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse tunnistamiseks nende eesmärkide vastaseks. Kaebusi seaduste peale ei ole halduskohtule üldse võimalik esitada. Halduskohtu pädevuses on lahendada kaebusi täitevvõimu tegevuse - haldusaktide ja haldustoimingute peale. Mida halduskohtult kaebusega taotleda saab, on kirjas alates 1. jaanuarist 2012 kehtiva HKMS §-s 37. Halduskohus saab tunnistada seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks ja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse üksnes juhul, kui seadus osutub asjasse puutuvaks halduskohtus täitevvõimu tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel”.

9. Vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 1 halduskohus tagastab määrusega kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 121 lg 3 kohaselt kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Eeltoodust ilmneb, et tegemist ei ole nõudega, mille lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse ja kaebus ülalnimetatud nõude osas tuleb tagastada selle esitajale läbivaatamatult. Kohus selgitab, et juhul, kui kaebaja soovib esitada avaldust IKS-i ja VõrdKS-i põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks, siis on kaebajal õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja tegelikult 02.03.2012 avaldusega seoses IKS-i ja VõrdKS-iga õiguskantsleri poole pöördunudki. Õiguskantsleri 15.03.2012 vastuses nr 14-3/120377/1201270 on kaebajale teatatud, et kuna avaldus jäi suures osas arusaamatuks, siis ei olnud õiguskantsleril võimalik kaebajat aidata. Kohus leiab, et kaebajal on jätkuvalt õigus õiguskantsleri poole avaldusega pöördumiseks. Seejuures peab avaldus olema esitatud arusaadavalt ja nõuetekohaselt, sh teemal/küsimuses, mille lahendamine kuulub õiguskantsleri seaduse kohaselt õiguskantsleri pädevusse.

10. Kaebaja on 08.03.2012 kaebuse täienduses muu hulgas esitanud avalduse: „ma nõuan minu poolt algatatud haldusasjade nr 3-06-1778, nr 3-08-1116, nr 3-09-1707, nr-3-10-384, nr 3-10-1689, nr 3-11-2517 lahendite ümbervaatamist kohtu korras…”. Kohus märgib, et nimetatud haldusasjade puhul on tegemist kohtuasjadega, millede osas on menetlused juba lõppenud (kohtulahendid on jõustunud). HKMS § 240 lg 1 kohaselt 1 jõustunud kohtuotsuseid ja -määrusi võib menetlusosalise või muu sellise isiku avalduse alusel, kelle kohus oleks pidanud asja lahendamisel kaasama, uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata. Teistmise korda ja tähtaegu reguleerivad HKMS 22. peatüki sätted. Vastav avaldus esitatakse Riigikohtule. Täiendavalt selgitab kohus, et HKMS § 43 lg 1 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud ka juhul, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning: 1) selle kohta on jõustunud kohtuotsus; 2) selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta või 3) varasem kaebus on kohtu menetluses. Seega, kuna seadus ei näe ette võimalust jõustunud kohtulahendite uuesti läbivaatamiseks halduskohtus uue haldusasja algatamise kaudu, siis ei kuulu nõude läbivaatamine halduskohtu pädevusse ja ka see nõue kuulub kaebajale HKMS § 121 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel tagastamisele.

11. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lõike 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel, siis on kaebajal õigus taotleda kaebuse eest tasutud riigilõivu tagastamist riigilõivuseaduse § 12 jj korras, esitades selleks kohtule vastav avaldus.

Hurma Kiviloo Kohtunik