2-10-47439/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Krista Kirspuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. aprill 2012.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-47439

Tsiviilasi

AS SEB Pank hagi VS vastu võla nõudes

Hagi hind

191,73 eurot (3 000 krooni)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht

Tornimäe 2, Tallinn 15010);

Hageja esindaja: Martin V

(XXX);

Kostja: VS(isikukood XXX, elukoht XXX)

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista VS’ilt võlgnevus summas 244,47

EUR (kakssada nelikümmend neli eurot ja 47

senti) AS SEB Pank kasuks.

3. Välja mõista VS’ilt AS SEB Pank kasuks viivis

16 % aastas tagastamata põhinõudest 191,73

eurolt alates 28.09.2010 kuni põhinõude täitmi-

seni.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täide-

tav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus

Välja mõista VS’ilt menetluskulu 127,18 EUR

(ükssada kakskümmend seitse eurot ja 18 senti) AS

SEB Pank kasuks.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möö-

dumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsu-

sest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingi-

tud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvel-

dusarvele SEB Pank (arve nr 10220034796011) või Swedbank (arve nr 221023778606) või

Danske Bank AS Eesti filiaal (arve nr 333416110002) märkides viitenumbriks 3100057358.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille te-

gemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja §

442 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kostja ja hageja vahel sõlmitud arvel-

duslaenulepingust nr XXX tuleneva võla summas 3 825,20 krooni, millest:

põhiosa võlgnevus on 3 000 krooni, teenustasud 100 krooni, intress 279,65 krooni ja viivis

445,55 krooni.

Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud ning viivis alates 28.09.2010.a 16%

aastas kuni põhinõude 3 000 krooni rahuldamiseni.

Menetluse käik

Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 327 alusel.

Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

Kohtuotsuse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ula-

tuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel

juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud,

kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole ning hageja on taotlenud tagaseljaot-

suse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja

esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaselja-

otsus tagatiseta viivitama täidetav.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt

on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele.

VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõu-

da võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täit-

miseni.

VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub ta-

suma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvita-

tavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista tasutud riigilõivud ja kohtutäituri tasu kokku

summas 1 990 krooni.

Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja kasuks menetluskulu summas 127,18 eurot.

Krista Kirspuu

Kohtunik