2-11-59116/16 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-11-59116

1 (7)

Ärakiri

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-11-59116

Otsuse kuupäev

Rakvere, 03. aprill 2012 kell 16.00

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi

I T hagi Jõhvi valla vastu kolme kuu keskmise töötasu ulatuses

hüvitise saamiseks.

Hagihind 3 196 eurot.

Menetlusosaluised

Hageja: I T (isikukood xxxx1, elukoht xxxx), lepinguline esindaja:

vandeadvokaadi

vanemabi

Allan

Valk

(e-post:

allan.valk@hansalaw.ee).

Kostja: Jõhvi vald (vallavalitsuse kaudu, registrikood 75033483,

asukoht Keskväljak 4, 41595 Jõhvi, e-post: johvi@johvi.ee)

Asja läbivaatamise kuupäev

19. märts 2012

Istungil osalenud isikud

Hageja lepinguline esindaja Allan Valk;

Kostja lepinguline esindaja Indrek Arming.

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostja Jõhvi vallalt hageja I T kasuks täiendav hüvitis kahe kuu keskmise töötasu

3 196 (kolm tuhat ükssada üheksakümmend kuus) eurot ulatuses.

3. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

4. Saata kohtuotsuse ärakiri hagejale ja poolte esindajatele teadmiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

ASJAOLUD

1. 01. detsembril 2011 esitatud hagiavalduse kohaselt 14.09.2011 ütles Jõhvi vallavanem hagejaga 01.08.2007

sõlmitud töölepingu nr 17.1-3.3/10 üles. Kuna KOKS § 50 alusel vallavanemal ei ole ilma vastava aluseta õigust

vallavalitsuse nimel lepinguid sõlmida, muuta, lõpetada, siis töölepingu ülesütlemisavaldus on TLS § 104 lg 1

alusel õigustühine. Hageja ei tunnista vallavanema avalduses nimetatud rikkumisi. Hageja täitis ametijuhendi

2-11-59116

2 (7)

punkti 3.2. ning samuti kõiki teisi tööülesandeid, mistõttu puudusid alused töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg

1 p 3 ja p 5 alusel.

2. Hageja esitas töövaidluskomisjonile avalduse töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamiseks, töölepingu

lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ning tööandjalt hüvitiste väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjoni 02.11.2011

otsusega rahuldati hageja avaldus osaliselt, tunnistati töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 3 ja p 5 alusel

tühiseks, lõpetati tööleping TLS § 107 lg 2 sätestatud korras töötaja taotlusel ja mõisteti tööandjalt töötaja kasuks

välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis ühe kuu keskmise töötasu ulatuses ning lisaks töölepingust tulenev hüvitis.

3. TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise suuruse muutmiseks peab esinema konkreetne põhjus ja taolist otsust tehes peab

töövaidlusorgan seda põhjendama (ei piisa pelgalt paljasõnalisest viitest seadusest tulenevale õigusele).

Töövaidluskomisjon mõistis välja TLS § 109 lg 1 tuleneva hüvitise ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.

Töövaidluskomisjon pole otsust kuidagi põhjendanud ning arvestades seda, et otsuse kohaselt on tuvastatud kõik

avalduses toodud alused (ülesütlemise tühisuse alused), jääb otsus hagejale täiesti mõistmatuks ja on seetõttu

üllatuslik. Töövaidluskomisjoni otsuses on seadusest tuleneva hüvitise vähendamise kohta vaid väide, et võttes

aluseks seaduse rikkumise asjaolusid ja iseloomu töölepingu erakorralisel ülesütlemisel, määras komisjon

avaldajale hüvitise tema ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Hagejale on arusaamatu, milliseid ja kellepoolseid

seaduse rikkumise asjaolusid ja iseloomu on hinnatud. Hageja puhul pole keegi seaduserikkumisi tuvastanud, küll

aga arvestades, et kostja rikkumisi vabandavaid asjaolusid pole tuvastatud, peaks väljamõistetava hüvitise suurus

olema maksimaalne.

4. Hageja pole soovinud tööandjaga lepinguliste suhete jätkamist ning palus töövaidluskomisjonil tööleping

lõpetada, sest kostja on tahtlikult seadust rikkunud ning käitunud seejuures äärmiselt pahatahtlikult. Arvestades

kõiki eeltoodud asjaolusid, palus hageja lisaks töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetud hüvitisele, mõista

kostjalt välja täiendavalt 3 196 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.

KOSTJA VASTUS

5. 30 detsembril 2011 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt Jõhvi Vallavalitsus sõlmis

01.08.2007 hagejaga tähtajalise töölepingu nr 17.1-3.3/10, mille alusel hageja asus tööle xxxx ametikohal. Jõhvi

vallavanem tegi 29.06.2011 kirjaga hagejale ettepaneku töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel ja pakkus

hüvitiseks 5,5 kuu keskmist töötasu, millega hageja ei nõustunud. Jõhvi Vallavalitsuse 24.08.2011 materiaalse

väärtuse ülevaatusaktiga tuvastati, et hageja kasutusse antud sõiduauto Volkswagen Touran ei ole tähtaegselt

läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Sõiduauto sihipärase ja säästliku kasutamise eest vastutas hageja

lähtuvalt tema ametijuhendi punktidest 3.16 ja 3.26 ning LS § 261. Seaduses sätestatud tähtajaks, s.o 1.

septembriks 2011, ei olnud Jõhvi Gümnaasiumi direktor esitanud kooli arengukava eelnõud vallavolikogu

haridus- ja kultuurikomisjonile ega ka vallavalitsusele kinnitamiseks. Arengukava seaduses sätestatud tähtajaks

kinnitamise eest vastutas hageja lähtuvalt tema ametijuhendi punktidest 3.2 ja 3.26 ning PGS § 95.

6. Jõhvi vallavanem esitas 14.09.2011 kirjaga hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse, millega lõpetas

töölepingu samal päeval, lähtudes TLS § 88 lg 1 punktidest 3 ja 5. Lähtuvalt TsÜS § 111 lg 2 anti Jõhvi

Vallavalitsuse 19.10.2011 korraldusega nr 2077 heakskiit vallavanema 14.09.2011 kirjale.

7. Töövaidluskomisjonil (TVK) on õigus TLS § 109 lg 1 alusel muuta töötajale makstava hüvitise suurust. Kostja

ei ole nõus hageja seisukohaga, et hüvitise suuruse muutmiseks peab esinema konkreetne põhjus ja taolist otsust

tehes peab TVK seda põhjendama, sest hüvitise suuruse muutmise põhjendamise kohustust TLS-st otseselt ei

tulene, küll aga peab TVK arvesse võtma ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. TVK on otsuse tegemisel

hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis ja leidnud, et hageja avaldus kuulus rahuldamisele osaliselt. Hinnates

TLS § 107 ettenähtud korras ülesütlemise asjaolusid, komisjon leidis, et erakorraline töölepingu ülesütlemine

antud juhul ei olnud otstarbekas. TVK on otsuse tegemisel arvesse võtnud, et töölepingu ülesütlemise hetkel

puudus vastav haldusakt (korraldus) ning et pudus TLS § 88 lõike 3 kohane ülesütlemisele eelnenud tööandja

hoiatus.

8. TVK on tuvastanud hageja rikkumised ning asunud otsuses seisukohale, et avaldaja poolt toimepandud

rikkumiste näol ei ole tegemist töökohustuste rikkumistega, mille eest võiks tööandja määrata töötajale kõige

rangeima abinõu – erakorralise töölepingu ülesütlemise. TVK on otsuses hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis

ja viidanud hageja rikkumistele ning hinnanud neid sellisteks, mille puhul oleks kostja töölepingu erakorraliselt

2-11-59116

3 (7)

võinud üles ütelda siis kui ülesütlemisele eelnenuks hoiatus. Hageja ei ole ümber lükanud kostja tõendeid selle

kohta, et hageja oli rikkunud TLS § 16 lõikest 1 tulenevaid kohustusi, eelkõige tõendeid selle kohta, et kostja

omandis olev sõiduauto Volkswagen Touran (registreerimismärk 705 MLH) oli antud hageja kasutusse ning

hageja pidi korraldama sõiduauto tehnonõuetele vastavuse kontrolli, kuid ta ei teinud seda. Samuti pidi hageja

esitama kooli arengukava eelnõu seisukohavõtuks vallavolikogu haridus- ja noorsootöö komisjonile arvestusega,

et arengukava jõutaks kinnitada enne seaduses etteantud tähtaega, st enne 1. septembrit 2011, kuid ta ei teinud

seda.

9. TVK tuvastas, et hageja töölepingu punktist 5.3 ilmneb, et töölepingu lõppemisel makstakse töötajale hüvitist

1/12 kuupalga ulatuses iga töötatud kuu eest. Tööandja vastuväidete kohaselt kokkuleppes on peetud silmas

hüvitise kui boonuse maksmist juhul, kui tööleping lõpeb tähtaja saabumisel, s.o. 31. juulil 2012. Komisjoni poolt

on tuvastatud, et 01.09.2010 on jõustunud PGS § 96 muudatused, millised muutsid koolidirektorite tähtajalised

töölepingud tähtajatuteks ning pooled ei muutnud seoses sellega avaldaja töölepingu p 5.3. TVK mõistis seetõttu

hageja kasuks välja ebaproportsionaalselt suure boonustasu ning lähtuvalt sellest vähendas hüvitise suurust.

10. TVK on TLS § 109 lõikes 1 sätestatud pädevuse raames hüvitise suurust muutes võtnud arvesse nii kostja kui

ka hageja seaduserikkumise asjaolusid ja iseloomu kui ka töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole

huve ning vastavalt sellele õigustatult muutnud hüvitise suurust.

HAGEJA ARVAMUS

11. 25. jaanuaril 2012 esitatud arvamuse kohaselt töölepingu lõpetamisel on kostja jämedalt rikkunud seadust.

Puuduvad igasugused alused seadusest tuleneva hüvitise vähendamiseks. Töövaidluskomisjon pole oma otsust

hüvitise vähendamise osas selgitanud.

12. On ilmselge, et hageja huvisid on jämedalt rikutud, kostja poolt olid kõik väidetavad töölepingu ülesütlemise

põhjused otsitud, arvestades veel, et isegi nende olemasolu puhul ei olnuks töölepingu ülesütlemine põhjendatud.

Avalikus suhtlusportaalis Facebook vallavanema ja kolmandate isikute vahel toimunud vestluse väljavõttest tuleb

välja, et hageja vallandamise taga on vaid vallavanema isiklik seisukoht hageja mittesobivuse kohta oma

ametikohale.

KOHTUISTUNG

13. Kohtuistungil hageja lepinguline esindaja jäi hagiavalduses ja hageja seisukohas toodud põhjenduste juurde ja

palus hagi rahuldada ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

14. Kostja esindaja jäi kostja vastuses toodud vastuväidete juurde ja palus jätta hagi rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

15. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte esindajate seletused ning uurinud

tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

16. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 tulenevalt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule

(tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Poolte vahel

01.08.2007 sõlmitud töölepingu nr 17.1-3.3 punkti 2.1. kohaselt töötaja asub tööle xxxx ametikohal (TVK t. lk 8).

14.09.2011 ülesütlemisavaldusega Jõhvi vallavanem ütles töölepingu TLS § 97 lg 2 alusel erakorraliselt üles ilma

etteteatamistähtaega järgimata ja luges töölepingu lõppenuks samal päeval (TVK t. lk. 10-11).

17. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg 1 järgi töösuhetest tulenevate õiguste

tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse

pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud sama paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul. Tööinspektsiooni Ida-

Inspektsiooni töövaidluskomisjonile 06. ja 27. oktoobril 2011 esitatud avaldustes palus I T (hageja): 1)

tunnistada töölepingu ülesütlemine tühiseks põhjusel, et ülesütlemisavaldus on õigustühine, kuna pole tehtud

pädeva isiku poolt ning töötajast tulenevad põhjused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks on otsitud,

pahatahtlikult fabritseeritud, põhjendamatud ja alusetud; 2) lõpetada tööleping TLS § 107 lõike 2 alusel ajast, kui

see oleks lõppenud ülesütlemisavalduse kehtivuse korral; 3) mõista tööandjalt välja töölepingu punkti 5.3 alusel

2-11-59116

4 (7)

hüvitis summas 6 591.75 eurot; 4) mõista välja TLS § 109 lõike 1 alusel hüvitis hageja kolme kuu keskmise palga

ulatuses summas 4 794 eurot.

18. Töövaidluskomisjoni 02.11.2011 otsusega töövaidlusasjas nr 4.1-2/2372-2011 tuvastati töölepingu nr 17.1-3.3

ülesütlemise TLS § 88 lg 1 punktide 3 ja 5 alusel tühiseks, lõpetati tööleping TLS § 107 lg 2 sätestatud korras

töötaja taotlusel alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral, mõisteti Jõhvi Vallavalitsuselt

hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses brutosummas 1 598

eurot ja töölepingu punkti 5.3 alusel summas 6 524.55 eurot. Ülejäänud, s.o TLS § 109 lg 1 alusel veel kahe kuu

keskmise töötasu ulatuses hüvitise väljamõistmise osas, jäeti avaldus rahuldamata.

19. ITVS § 24 lg 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda

sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja

saamise päevale järgnevast päevast. Tööandja (kostja) ei ole esitanud avaldust töövaidluse kohtus lahendamiseks.

Nõuet töövaidluskomisjonile esitanud avalduse täies ulatuses kohtus lahendamiseks hageja esitanud ei ole.

Hagiavaldus on esitatud vaidluse lahendamiseks töövaidluskomisjoni poolt rahuldamata osas. Hagi on esitatud

ITVS § 24 lg 3 alusel, mille kohaselt, kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle

osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes

samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Kuna ITVS § 24 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul ei ole pooled

töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohtus lahendamist taotlenud, siis töövaidluskomisjoni otsus on

vaidlustamata osas jõustunud ja puudub alus kohtuvälise menetleja otsusega tuvastatud asjaolude kohtus

hindamiseks.

20. TLS § 109 reguleerib hüvitise saamist töösuhte lõpetamise korral kohtus või töövaidluskomisjonis, mille 1.

lõike kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu sama seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul,

maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon

võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hageja nõudeks

on TLS § 109 lg 1 alusel täiendava hüvitise väljamõistmine kahe kuu keskmise töötasu ulatuses ehk hüvitise

saamine seadusega ettenähtud maksimaalmääras kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

21. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 järgi otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on

esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleva vaidluse lahendamiseks analüüsib kohus, kas

mõlema lepingupoole huve ning lepingu ülesütlemise asjaolusid arvestades on põhjendatud hageja kasuks

täiendava hüvitise väljamõistmine.

22. Hagiavalduse ja hageja arvamuse kohaselt töölepingu ülesütlemise põhjused on otsitud ning et tegelikult

puudus alus töölepingu lõpetamiseks. 29.06.2011 saadetud töölepingu ülesütlemisavalduses tegi kostja (Jõhvi

vallavanema kaudu) hagejale ettepaneku poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamiseks alates 01.08.2011 (TVK t.

lk. 24). Hagejale 30.06.2011 saadetud e-kirjas selgitas vallavanem, et ülesütlemise avalduse näol on tegemist

ettepanekuga töölepingu lõpetamiseks TLS § 79 alusel. Tööandja kinnitas e-kirjas, et hageja on oma kohustuste

täitmisega nelja aasta jooksul toime tulnud, kuid tööandja soovib kooli juhtimist teissugusel juhendamisviisil

juhilt, kellel on väga hea suhtlemisoskus ning hea läbisaamine ja autoriteetne ning toetav suhtumine kooli

personaali, õpilaskonna ning kooli omaniku esindajatega (TVK t. lk. 38). Eeltooduga on tuvastatud, et kostja on

üritanud hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetada poolte kokkuleppel ja lepingu lõpetamiseks ettepaneku tegemisel

tööandjal ei olnud etteheited töötaja poolt ametikohustuste täitmata jätmisele.

23. 24.08.2011 koostatud materiaalse väärtuse ülevaatusakti kohaselt kostja ja Sampo Pank on 06.05.2008

sõlminud sõiduauto Volkswagen Touran, registrinumber 705 MHL, kasutusrendilepingu nr 280506JO. Sõiduk oli

antud xxxx kasutusse õppetöö korraldamiseks Viru Vanglas. Sõidukil pidi olema tehnoülevaatus läbitud 2011

juuli kuus, kuid 24.08.2011 oli see oli tegemata (TVK t. lk. 34). Sõiduki registreerimistunnistuse nr EB 848350

kohaselt on sõiduki registrimärgiga 705 MLH omanik Sampo Pank, vastutav kasutaja Jõhvi vald ja kasutaja

hageja (TVK t. lk. 31). Hagejal ei ole vaidlust sõiduki xxxx kasutusse andmise üle. Ei ole hagejal ka vaidlust selle

üle, et alates 01.08.2011 ei olnud sõidukil kehtivat tehnoülevaatust.

2-11-59116

5 (7)

24. Hageja ametijuhendi punkti 3.16 kohaselt vastutas hageja kooli kasutusse antud varade ning rahaluiste

vahendite sihipärase säästliku kasutamise eest. Liiklusseaduse (LS) § 77 lg 2 sätestab, et liikluses kasutatav

mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Kostja esindaja

on teatanud kohtuistungil, et hageja kasutusse antud sõiduk alates 01.07.2011 seisis kooli hoovis (t. lk. 45). Seega

ei osalenud sõiduk liikluses, mistõttu ei ole ka esinenud LS § 261 sätestatud alust LS § 77 lg 2 toodud kohustuse

mittetäitmise eest rahatrahvi määramiseks. Sõiduki kasutamisega seoses peab kohus vajalikuks selgitada, et hageja

ei ole kostja ja Sampo Pank AS-i vahel sõlmitud kasutusrendilepingu pool. Sellepärast ei ole hagejal tekkinud

kasutusrendilepingust tulenevaid kohustusi AS-i Sampo Pank ees. Ei vastuta hageja ka LS § 72 lg 2, § 261 lg 1 ja

lg 2 alusel, sest nendest sätetest tulenevalt § 72 lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmise eest vastutab mootorsõiduki

omanik või vastutav kasutaja. Kuna sõiduki vastutav kasutaja on kostja, siis oli kostjal ka kohustus jälgida, et

hageja kasutada antud sõiduk läbiks õigeaegselt tehnoülevaatuse.

25. Hageja ametijuhendi punktist 3.26. tulenevalt gümnaasiumi direktor täidab ilma erakorralduste ülesandeid,

millised tulenevad tema töö iseloomust või töö üldisest käigust ning kooli tegevust puudutavatest õigusaktidest.

Sama juhendi punkti 3.2. alusel tagab direktor kooli arengukava täitmise, teeb koostöös hoolekoguga ettepanekuid

arengukava muutmiseks, täiendamiseks või kaasaajastamiseks kooskõlas Jõhvi valla arengusuundadega.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 67 lg 1 esimese lause kohaselt kooli järjepideva arengu tagamiseks

koostatakse kooli arengukava. Kostja väidab, et hageja ei ole esitanud 1. septembriks 2011 kooli arengukava

eelnõud vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjonile ega vallavalitsusele kinnitamiseks. xxxx hoolekogu

31.05.2011 arutas kooli arengukava ja otsustas jätkata kooli arengukava arutelu 09.08.2011 (TVK t .lk. 12-14).

09.08.2011 arutas hoolekogu uue õppekava (mitte arengukava) ja leidis, et õppekava ei ole 100% valmis, kuid kui

see lõplikult valmis saab, tuleb see hoolekogule uuesti saata (TVK t. lk. 15-17). Haridus- ja Teadusministeeriumi

välishindamisosakonna asejuhataja 23.05.2011 arvamuse kohaselt üldine hinnang hageja juhitud kooli

arengukavale on positiivne, kuid tehti ettepanek arengukava lühendamiseks (TVK t. lk. 21, 22). Sellega on

tuvastatud, et hageja on täitnud oma ametikohustusi ja arengukava kinnitamata jätmine on toimunud selle

hoolekogu poolt arutamata jätmise tõttu.

26. Hageja töötas gümnaasiumi direktorina. PGS § 71 lg 1 esimese lause alusel direktor juhib kooli.. Sama

paragrahvi 2 lõike järgi direktor esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on

seotud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisega. PGS § 71 lg 4 tulenevalt direktori vaba ametikoha

täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Kostja ütles konkurssi korras ametikohale võetud juhiga sõlmitud

töölepingu üles. Töövaidluskomisjoni otsusest tulenevalt töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 3, p 5 alusel on

tühine. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida ka lepingust. VÕS § 76 lg 1 kohustus tuleb

täita vastavalt lepingule või seadusele.

27. Õppeasutuse juhiga sõlmitud töölepingu ülesütlemisel on kaugeleulatuvad tagajärjed, millest tingituna

lähitulevikus ei õnnestu hagejal töötada õpetaja ametikohal ega edukalt osaleda teistel kooli direktori

ametikohtade täitmiseks korraldatavatel konkurssidel, sest temaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine ja selle pinnal

tekkinud vaidluste tõttu teda ei eelistata teistele. Seega hageja huvidest lähtudes on põhjendatud kostjalt hüvitise

väljamõistmine TLS § 109 lg 1 esimeses lauses sätestatud kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Tööandja on

saavutanud oma eesmärki, sest tema soov lõpetada töösuhe hagejaga on juba realiseerunud. Seega ka tööandja

huvides on hüvitada hagejale TLS § 109 lg 1 esimese lause alusel hüvitis kolme kuu töötasu ulatuses. Kostja

väited hagejale töölepingu punkti 5.3 alusel hüvitise väljamõistmise kohta ei ole arvestatav, sest nimetatud hüvitis

on välja mõistetud teisel õiguslikul alusel.

28. Kostja 11.10.2011 tõendi kohaselt hageja keskmine töötasu 2011. aastal oli 1 598 eurot kuus. Kohus hinnanud

kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

täiendavalt hüvitist kahe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 3 196 eurot (2 x 1 598).

Menetluskulud

29. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TjasMS § 162 lg 1 järgi haimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.

2-11-59116

6 (7)

30. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453

lg1, lg 2, § 631, § 632 1sätete kohaselt.

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

Ifret Mamedguseinov

Ärakiri õige

Nooremreferent

/allkirjastatud digitaalselt/

Irina Golubev

Tartu Ringkonnakohus 11.02.2013

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Viru Maakohtu 3. aprilli 2012.a otsus, arvestades põhjenduste osas ka ringkonnakohtu käesolevas

otsuses märgitut.

2. Jätta Jõhvi valla apellatsioonkaebus rahuldamata.

Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud Jõhvi valla kanda.

Kohtuotsus jõustus 14. märtsil 2013.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega

Nooremreferent Irina Golubev