2-12-9573/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-12-9573 1 / 3

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Astrid Asi Otsuse tegemise aeg ja koht 03. aprill 2012.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-9573 Tsiviilasi KORTERIÜHISTU KREENHOLMI 33 hagi Aleksei Sõtševski vastu võlgnevuse 549,57 euro ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 549,57 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KORTERIÜHISTU KREENHOLMI 33 (registrikood 80175469) Hageja seaduslik esindaja: Aleksei Demišin (isikukood 36703253715) Kostja: Aleksei Sõtševski (isikukood 35904053728) Asja lahendamise viis Eelmenetluses kohtuistungit pidamata RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt. 2. Välja mõista kostjalt Aleksei Sõtševskilt KORTERIÜHISTU KREENHOLMI 33 kasuks põhivõlgnevus 549 (viissada nelikümmend üheksa) eurot ja 57 senti. 3. Välja mõista kostjalt Aleksei Sõtševskilt KORTERIÜHISTU KREENHOLMI 33 kasuks seisuga 01.03.2012 sissenõutavaks muutunud viivis 9 (üheksa) eurot ja 89 senti. 4. Välja mõista kostjalt Aleksei Sõtševskilt KORTERIÜHISTU KREENHOLMI 33 kasuks viivis 0,07% päevas põhinõudelt (549,57 eurot) alates 02.03.2012 kuni võlgnevuse summas 549,57 eurot täieliku tasumiseni. 5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2). 6. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus 7. Välja mõista Aleksei Sõtševskilt KORTERIÜHISTU KREENHOLMI 33 kasuks menetluskulud summas 115 (ükssada viisteist) eurot ja 04 senti. 8. Jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt välja õigusabikulud summas 60 (kuuskümmend) eurot.

2-12-9573 2 / 3

9. Välja mõista Aleksei Sõtševskilt KORTERIÜHISTU KREENHOLMI 33 kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 14 päeva jooksul või kui tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega.

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi AS SEB Pank kontole nr 10220034796011 või Swedbank AS kontole nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal kontole nr 333416110002 (viitenumber 3100057484).

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast.

Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga. Kui hageja soovib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse, peab taotlus olema esitatud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kui kostja soovib esitada kaja, peab taotlus olema esitatud 14 päeva jooksul või kui tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis 28 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub üksnes siis, kui pool teatab, et soovib esitada apellatsioonkaebuse või kaja menetluse taastamiseks. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses (TsMS § 448 lg41).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulud

Hageja palub mõista kostjalt välja kohtukulud: hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas

2-12-9573 3 / 3

115,04 eurot ja õigusabikulud 60 eurot. Hageja õigusabikulud on kantud seoses hagiavalduse koostamisega OÜ Infolex Plus poolt. Lisaks sellele taotleb hageja TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt menetluskuludelt viivise tasumist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses.

Menetluskulud on TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetlusosaliste kohtukulud ning kohtuvälised kulud. TsMS § 162 lg-st 1 ja 2 tulenevalt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele ka kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 2 on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Seega ei ole hageja nimetatud õigusabikulud käsitletavad kohtukuludena TsMS § 138 lõige mõttes ning kohus mõistab kostjalt kohtukuludena välja üksnes hageja tasutud riigilõivu summas 115,04 eurot. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks muu hulgas ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 2 teisest lausest nõustaja kulusid ei hüvitata. Seega saab TsMS § 162 lg 2 alusel mõista õigusabikuludena välja üksnes esindaja kulud. Tsiviilasja materjalides ei ole aga andmeid, et hageja osundatud kulutused õigusabile oleksid seotud esindajale makstud tasuga. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et tegemist ei ole menetluskuluga TsMS § 138 lg 1 tähenduses ning kohus jätab need kostjalt välja mõistmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi kohtunik