2-11-55288/11 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

2-11-55288

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Otsuse tegemise aeg ja koht

3. aprill 2012. a. Põlva Tsiviilasja number 2-11-55288 Tsiviilasi

R. T. M. T. elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised

1. Hageja: R. T. : xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxxx xxxxx xx) Hageja seaduslik esindaja – K. T. : xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxxx xxxxx xx)

2. Kostja: M. T. : xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx-xxxxxxx xxxxxxx, xxxxxxxx x-x) Kostja lepinguline esindaja – A. L. : xxxxxxxxxxx) Tsiviilasja hind 1300,90 eurot Kohtuistungi aeg

30. märts 2012. a RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada

1.1 Välja mõista M. T. . T. elatis alates 11.11.2011. a igakuiselt 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 1 sent kuni xx.xx.xxxx. a ning alates 01.01.2012. a igakuiselt 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, kuni R. T. saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx. .

1.2 Punktis 1.1 märgitud elatis kanda R. T. nr 221052171009 (Swedbank).

2. Jätta menetluskulud M. T. .

Edasikaebamise kord

Otsus tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantselei kaudu 03.04.2012. a kell 15. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

2-11-55288

2 (5) võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõue ja põhjendused

R. T. ) on 11.11.2011. a esitanud oma seadusliku esindaja - K. T. Põlva kohtumajale hagi

M. T. ) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse (tl 6-7) ja selle täienduse (tl 2-5) kohaselt elab hageja ema juures ning kostja ei ole talle maksnud elatist, seetõttu nõuab hageja kostjalt elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest seaduses sätestatud miinimumsummas.

Kostja seisukoht

Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu, sest tal puudub kindel töökoht. Ta on nõus tasuma hagejale elatist 78 eurot kuus.

Kohtu põhjendused

Käesolevas asjas ei vaielda järgmiste asjaolude üle: -

M. K. T. , mis on regitreeriti xx.xx.xxxx. a, lahutati xx.xx.xxxx. a ning nad elavad eraldi; -

R. T. , kes on sündinud xx.xx.xxxx. a, alaline elukoht on ema juures; -

M. ei ole kindlat töökohta; -

K. T. kokku 3 last ning tema igakuiseks sissetulekuks on praegu emapalk (289 eurot), peretoetus (95 eurot) ja toimetulekutoetus 75 eurot).

Pooltel on vaidlus väljamõistetava elatise suuruse üle.

Elatise väljamõistmisel tuleb juhinduda eelkõige kehtiva perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96, 97, 100, 101 ja 102. Vastavalt PKS §-le 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks. PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul elatise maksmisega (edaspidi elatis). PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vastavalt osundatud paragrahvi lõikele 3 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Kostja väide, et tal on kahtlusi isaduse osas, ei ole käesolevas menetluses arvestatav. Sünnitunnistuse koopia (tl 16) kohaselt on hageja isaks kostja.

2-11-55288

3 (5) Kehtiva kohtupraktika kohaselt on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist siis, kui vanem ei anna lapsele ülalpidamist või annab ta lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt või ebapiisavalt. Hageja seadusliku esindaja seletuse kohaselt on hageja elanud tema juures ja on olnud tema ülalpidamisel. Kostja seletuse kohaselt on hageja olnud eelmisel aastal tema juures kokku 4-5 kuud. Kuna hageja esindaja taolist kostja väidet ei tunnista ja viimane ei ole seda ka millegagi tõendanud, siis ei ole kohtul võimalik seda lugeda usaldusväärseks. Hageja seadusliku esindaja seletuse kohaselt on R. T. hagiavalduse esitamist olnud ligi 2 nädalat E. A. seetõttu, et kostja saaks lapsega suhelda. Arvestades asjaolu, et E. A. kostja elukaaslane, siis võib asuda seisukohale, et viimase 2 nädala jooksul on kostja tõenäoliselt andnud hagejale osalist ülapidamist toidu muretsemise näol. Seega võib eelnevast järeldada, et kostja poolt hagejale ülalpidamise andmine on olnud ebaregulaarne ja ebapiisav ning seetõttu on hageja seaduslik esindaja põhjendatult esitanud hagi elatise väljamõistmiseks hageja huvide kaitseks. Elatise väljamõistmise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Hageja lühiajaline viibimine kostja juures ei ole aga selline asjaolu, mis annaks põhjust elatisenõude osaliseks rahuldamiseks. Igati mõistlik ja elementaarne on see, kui vanem, kelle juures viibib laps ajutiselt suhtlemise eesmärgil, annab talle ka süüa. Taoline kulutus ei ole märkimisväärne ega tingi automaatselt elatise tasaarvestamise vajadust ja alust.

Tulenevalt PKS § 101 lg-st 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma arvutamise alused. Kehtivas perekonnaseaduses ei ole vanemate varalist seisundit nähtud ülapidamise suuruse määramisel arvestatava asjaoluna PKS § 99 järgi. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõikes 2 on sätestatud, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

Hageja nõuab kostjalt elatist seaduses ettenähtud alammääras, mistõttu puudub tal kohustus tõendada oma eluvajadusi ega kasvatamise kulutusi ning nende rahalist suurust. On üldtuntud ja mõistatav, et seaduses sätestatud elatise alammäär hõlmab lapse kõige hädavajalikumaid kulutusi. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Seega ei ole hagis märgitud lapse vajaduste suurusel (156 eurot) määravat tähtsust, kuna elatist nõutakse seaduses sätestatud miinimumsummas. Peale selle on hageja seaduslik esindaja selgitanud, et nimetatud summa all kajastas ta neid lapse vajadusi, mille ulatuses on ta ise elatist andnud. Lähtudes PKS §-s 99 sätestatust ei ole lapse ülapidamise suuruse tuvastamisel määravat tähendust vanemate varalisel seisundil. PKS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Samas tuleneb PKS § 102 lg 2 teisest lausest, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese

2-11-55288

4 (5) tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrusega nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ kehtestati alates 01.07.2009. a töötasu alammääraks täistööaja töötamise korral 278,02 eurot. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a. määruse nr 169 „Töötasu alamäära kehtestamine“ kohaselt on alates 01.01.2012. a töötasu alamäär kuus 290 eurot. Seega on minimaalse elatusraha suurus ühele lapsele kuni xx.xx.xxxx. a 139,01 eurot kuus ning alates 01.01.2012. a 145 eurot kuus.

Käesoleval juhul ei ole kostja esile toonud ühtegi mõjuvat põhjust, mis annaks kohtule õiguse vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige laste huvidest. Vanema ülesanne on täita oma kohustused laste ülalpidamisel. Oma väljaminekute planeerimisel peab vanem laste ülalpidamisekohustuse täitmisega arvestama. Samas on Riigikohus korduvalt asunud seisukohale, et vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.03.2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2- 1-19-07 p 12 ja 07.12.2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09 p 12). Antud seisukohast lähtudes peaks kostja rakendama kõik meetmed, et kindlustada eelkõige oma alaealisele lapsele elatise maksmine. Arvestades asjaolu, et kostja on töövõimeline inimene, siis on igati reaalne, et ta on suuteline ka juhutöödest saama sissetulekut vähemalt kehtestatud töötasu alammäära ulatuses. Kuna kostjal teisi ülalpeetavaid ei ole ning lähtudes PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatud vahendite ühetaolise kasutamise põhimõttest, siis on tal võimalik anda hagejale ülapidamist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud ulatuses.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista elatis hageja kasuks 139,01 eurot kuus alates hagi esitamisest 11.11.2011. a (tl 6) kuni xx.xx.xxxx. a ning edasi alates 01.01.2012. a igakuiselt 145 eurot, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, kuni hageja täisealiseks saamiseni.

TsMS § 445 lg 1 kohaselt tuleb väljamõistetud elatis kanda hagiavalduses märgitud hageja arvelduskontole.

Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 129 lg 2 kohaselt on 1300,90 (139,01/30 = 4,63; 4,63 x

20 = 92,60; 145/30= 4,83; 4,83 x 10 = 48,30; 92,60 + 48,30 + 8 x 145 = 1300,90) eurot.

TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse

2-11-55288

5 (5) korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda.

Vastavalt Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p-le 2 ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamisel riigilõivu.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest..

Lembit Käis kohtunik